Palgablogi

Kadri Seeder foto

Palgablogis kirjutab Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder erinevatel töö tasustamisega seotud teemadel.

Mitmed artiklid tuginevad Palgainfo Agentuuri tööandjate ja töötajate küsitlustele, mida agentuur kaks korda aastas läbi viib.

Agentuuri juht Kadri Seeder on hariduselt sotsioloog (MA) ja tegeleb igapäevaselt töövaldkonna aktuaalsete teemade analüüsimisega, samuti tööandjate ja töötajate koolitamise ning nõustamisega.

 

Lisainfo ja konsultatsioonide tellimine

Telefon: 56885066
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

Kui suur peaks olema riigijuhtide palk?

Artikkel ilmus 16. novembril Äripäeva arvamusrubriigis.

Kui suur peaks olema riigijuhtide palk, et see oleks maksumaksja ja ühiskonna seisukohalt õiglane ja samal ajal ka motiveeriv ning talente ligimeelitav?

Avaliku sektori juhtide töötasude õiglust on keeruline hinnata, kuna organisatsioonid on erinevad, seda nii avalikus sektoris endas, kui ka erasektoris. Kas avaliku sektori juhi palk peaks olema sarnane rahvusvahelise tööstusettevõtte, kiirelt areneva IT firma või pangajuhi palgaga? Riigiasutused on erineva töötajate arvu ja mõjualaga – on asutusi, kus töötab üle 1000 töötaja, ja asutusi, kus töötajate arv jääb 50 ringi. On asutusi, mis teenindavad sisuliselt kogu elanikkonda ja mõjutavad väga paljude heaolu, ning ametkondi, millega enamik Eesti inimesi oma elu jooksul praktiliselt kokku ei puutu. Juhtide töötasud nendes asutustes on aga üsna sarnased.

Erasektori juhtide töötasud on seevastu väga erinevad – alates alampalgast kuni mitmekümne tuhandeni küündivate väljamakseteni. Töötasud sõltuvad ettevõtte tegevusalast, majandusnäitajatest, töötajate arvust, aga ka omanikest ning sellest, kas juht ise on omanik. Kui palgalise juhi töötasu kujuneb omanikega läbirääkimistel, siis omanikuna töötava juhi sissetuleku määrab suuresti ära see, kui hästi ettevõttel läheb. Edu korral võib töötasu lühikese aja jooksul ka mitmekordistuda, mis kindlasti toetab eduelamust ning soovi seda korrata. 

Loe edasi...


Töötasu tähtsus töötajate motiveerimisel

Artikkel on väljavõte Äripäeva käsiraamatule ja Personali Praktikule kirjutatud artiklist.

Eestis on viimastel aastatel (2010-2016) palgad kasvanud suhteliselt kiiresti. Ühelt poolt on selle taga tööde struktuuri muutus – lihtsamaid töid jääb vähemaks, tippspetsialistide töid tuleb juurde – teisalt aga ka tööjõupuudusest tulenev tihe konkurents töötajate pärast, mis annab läbirääkimistel parema positsiooni töötajatele, sunnib tööandjaid tegema konkurentidest paremaid palgapakkumisi ning kergitab ka olemasolevate töötajate palgaootust.

Tööjõukulude kiire kasv survestab ettevõtteid töötama efektiivsemalt ja müüma paremini, et konkurentsis vastu pidada ning jätkuvalt kasumit teenida. Seepärast on väga oluline, et töötasudele kuluv raha oleks kulutatud eesmärgipäraselt ja annaks vastu selle, mida me töötajatelt tahame.

Loe edasi...


Kuivõrd saab lisatasudega töötajate käitumist mõjutada?

Artikkel on väljavõte Äripäeva käsiraamatule ja Personali Praktikule kirjutatud artiklist.

Rahaga inimeste käitumise mõjutamine tundub pealtnäha lihtne – mida rohkem maksan, seda rohkem on töötajad pingutavad – praktikas see aga nii ei toimi ja soovitud käitumise asemel võib saada risti vastupidise käitumise.

Lisatasude toimimise puhul kehtib põhimõte: mida mõõdad, seda saad – seepärast on oluline läbi mõelda, mis on töö eesmärgid, milline käitumine neid täita aitab ning kuidas rahalised tasud võiksid soovitud käitumisele kaasa aidata. 

Loe edasi...


Miks ei ole töötajad rahul lisatasude teenimise võimalusega?

Artikkel on väljavõte Äripäeva käsiraamatule ja Personali Praktikule kirjutatud artiklist.

Palgainfo Agentuuri uuringud näitavad, et rahulolematus lisatasude teenimisvõimalusega on suur – ligi pooled küsitlusele vastanud töötajatest ei ole lisatasude teenimisvõimalusega rahul. Rahulolematus on seotud sellega, kas töötajal on üldse võimalus lisatasusid teenida, aga ka lisatasude suuruse ning õiglasena tajumisega.

Loe edasi...


Väljastöötamise päev: miks kaugtöövõimalused inimesi maale elama ei too

Artikkel ilmus 26. mail 2017 Eesti Päevalehes.

Ilmad lähevad lõpuks ometi soojemaks ja pärast kerget vihma näed, kuidas värske roheline oleks justkui plahvatanud looduses. Koos päikesega ärkavad ka linnud ja nende hommikune ergas vadin kipub und segama. Paljajalu õue astudes hingad sisse karget õhku ja tunned, kuidas muld lõhnab. Kevad tuleb just siis, kui enam oodata ei jaksa.

Nii on maal elades – sa näed ja tunned iga päev, kuidas loodus muutub, aastaajad vahelduvad, aga aeg justkui seisab. Kui tuisk on külatee olematuks muutunud või äikesetorm elektri võtab, saad aru kui tühised on su igapäevase rööprähklemisega seotud mured. 

Loe edasi...


Miks on oluline mõõta töötajate rahulolu?

 Artikkel ilmus 17. märtsil 2017 Äripäeva Personaliuudiste veebis.

Töötajate rahulolu mõõtmine ei ole asi iseeneses, mida aeg-ajalt peab tegema, vaid juhtimise ja sisekommunikatsiooni tööriist, mille oskuslikul kasutamisel saab mõjutada töötajate suhtumist organisatsiooni ja oma töösse. Kuidas töötajad oma töösse ja organisatsiooni suhtuvad, mõjutab aga omakorda nende käitumist nii organisatsioonis kui tööturul.

Palgainfo Agentuuri uuringutes mõistetakse töötajate rahulolu nö neutraalse meelestatusega, kus töötingimused vastavad ootustele ja häirivaid olukordi on minimaalselt. Rahulolu iseenesest ei tähenda veel, et töötajatel on igapäevane töötahe, et nad naudivad oma töö tegemist või et nad fännivad organisatsiooni. Rahulolu võib tähendada ka passiivset vegeteerimist ja stagnatsiooni.

Loe edasi...


Viimast korda palgalõhest – otse ja ausalt!

Artikkel on avaldatud 8. märtsil 2017 Äripäeva Personaliuudiste veebis.

Palgalõhe ümber käivat diskussiooni jälgides tekib vägisi tunne, et tegemist on mingi müstilise olendiga, mida mõni on näinud ja teised mitte. Tegemist ei ole enam statistiliselt tõestatud või tõestamata nähtuse, vaid usuküsimusega. Tänase naistepäeva valguses oli põhjust otsida välja Palgainfo Agentuuri samateemaline käsitlus ja vaadata, kuivõrd kehtib mõne aasta tagune olukord tänaselgi päeval.

Uskujate silmis on tegemist koletisega, kelle vastu tuleb halastamatut võitlust pidada ja uskmatutest ketserid (sageli tööandjad) tuleriidale saata. On siis lõhe või ei ole, on see hea või halb, normaalne või ebanormaalne?

Loe edasi...


Kes on „süüdi“ palgalõhes?

Artikkel on kirjutatud Äripäeva ajakirjale Personali Praktik.

Arutlused soolise palgalõhe teemal kipuvad tihti emotsionaalseks muutuma, kuna sooline kuuluvus puudutab kõiki ning igaühel on ka mingi oma isiklik kogemus või arvamus meeste ja naiste rollidest. Kirgi lisab „sõja“ kuulutamine palgalõhele, mis eeldab vaenlase või süüdlase olemasolu.

Kes on süüdi soolises segregatsioonis tööturul, eriala valikutes või rollide jaotuses perekonnas? Raske öelda – tundub, et me kõik natuke taastoodame neid. Süüdlase otsimisel on lihtsam näidata näpuga palgamaksjale ehk tööandjale, kellel tegelikkuses on üsna vähe võimalusi palgaerisuste vähendamiseks.

Artiklis on antud Palgainfo Agentuuri tööturu- ja palgauuringute tulemuste põhjal ülevaade naiste ja meeste erinevatest palgaootustest, hinnangutest oma toimetulekule ja tööturukäitumisest.  

Lae fail .pdf


Eesti tööturu väljakutsed

Eesti tänast tööturgu iseloomustab tööealise elanikkonna vähenemine ja vananemine, mille põhjused on negatiivne loomulik iive ning kuni eelmise aastani ka väljarände negatiivne saldo. Teisisõnu Eestis on viimastel aastatel sündinud vähem inimesi kui surnud ning lahkunud rohkem elanikke kui siia tulnud. Eelmisel aastal küll väljaränne pidurdus ning tulijate arv ületas esmakordselt taasiseseisvunud Eesti ajaloos lahkujate arvu, seda eelkõige tagasipöördujate osas.

Artikkel annab ülevaate Palgainfo Agentuuri ja partnerite tööturu- ja palgauuringu Sügis-Talv 2015/16 peamistest tulemustest, sh tööandjate ja töötajate tööturukäitumisest, pakutavatest ja oodatavatest töötasudest ning töötingimustest.

Lae fail .pdf


Muutused tööturul ja palkades

Eelmise aasta viimase kvartali tööturustatistika näitas töötute arvu languse pidurdumist, aktiivsus tööturul oli aga jätkuvalt kõrge.

Keskmise brutokuupalga muutusi mõjutasid aastalõpu preemiad ja tööde struktuuri muutus.

Vaata tööturu- ja palgastatistika slaide.

 Loe pikemalt artiklist. 

Lae fail .pdf