Palgablogi

Palgablogi: Kes on „süüdi“ palgalõhes?

Arutlused soolise palgalõhe teemal kipuvad tihti emotsionaalseks muutuma, kuna sooline kuuluvus puudutab kõiki ning igaühel on ka mingi oma isiklik kogemus või arvamus meeste ja naiste rollidest. Kirgi lisab „sõja“ kuulutamine palgalõhele, mis eeldab vaenlase või süüdlase olemasolu.

Kes on süüdi soolises segregatsioonis tööturul, eriala valikutes või rollide jaotuses perekonnas? Raske öelda – tundub, et me kõik natuke taastoodame neid. Süüdlase otsimisel on lihtsam näidata näpuga palgamaksjale ehk tööandjale, kellel tegelikkuses on üsna vähe võimalusi palgaerisuste vähendamiseks.

Artiklis on antud Palgainfo Agentuuri tööturu- ja palgauuringute tulemuste põhjal ülevaade naiste ja meeste erinevatest palgaootustest, hinnangutest oma toimetulekule ja tööturukäitumisest.  

Artiklit saavad alla laadida registreeritud kasutajad, alla laadimiseks logige palun sisse. 

 Lae fail .pdf

 

Kasutajaks saab registreeruda tasuta vastates tööturu- ja palgauuringule või liitudes Minipaketiga (199 eurot, lisandub käbiemaks). Vaata uuringus osalemise kohta SIIT, Agentuuri kliendipakette vaata SIIT.


Palgablogi: Eesti tööturu väljakutsed

Eesti tänast tööturgu iseloomustab tööealise elanikkonna vähenemine ja vananemine, mille põhjused on negatiivne loomulik iive ning kuni eelmise aastani ka väljarände negatiivne saldo. Teisisõnu Eestis on viimastel aastatel sündinud vähem inimesi kui surnud ning lahkunud rohkem elanikke kui siia tulnud. Eelmisel aastal küll väljaränne pidurdus ning tulijate arv ületas esmakordselt taasiseseisvunud Eesti ajaloos lahkujate arvu, seda eelkõige tagasipöördujate osas.

Artikkel annab ülevaate Palgainfo Agentuuri ja partnerite tööturu- ja palgauuringu Sügis-Talv 2015/16 peamistest tulemustest, sh tööandjate ja töötajate tööturukäitumisest, pakutavatest ja oodatavatest töötasudest ning töötingimustest.

Artiklit saavad alla laadida registreeritud kasutajad, alla laadimiseks logige palun sisse. 

Lae fail .pdf

 

 

Kasutajaks saab registreeruda tasuta vastates tööturu- ja palgauuringule või liitudes Minipaketiga (199 eurot, lisandub käbiemaks). Vaata uuringus osalemise kohta SIIT, Agentuuri kliendipakette vaata SIIT.


Palgablogi: Muutused tööturul ja palkades

Eelmise aasta viimase kvartali tööturustatistika näitas töötute arvu languse pidurdumist, aktiivsus tööturul oli aga jätkuvalt kõrge.

Keskmise brutokuupalga muutusi mõjutasid aastalõpu preemiad ja tööde struktuuri muutus.

Vaata tööturu- ja palgastatistika slaide.

 Loe pikemalt artiklist. 

Lae fail .pdf

 

 


Kaupluste lahtioleku aegade lühendamine võiks leevendada tööjõupuudust kaubandussektoris

Uusi kaubanduskeskusi tuleb järjest juurde, klienditeenindajatena töötada soovijaid aga mitte. Lisaks suhteliselt madalale palgatasemele teeb töötajate leidmise keeruliseks ka tööaeg – paljudele ei sobi vahetustega graafiku järgi töötamine.

Poolt ja vastuargumente kaupluste lahtioleku aegade lühendamise osas erinevate osapoolte nägemuses kirjeldab Imbi Ernits-Kaljuste.

Lae fail .pdf


 


Palgablogi: Eesti edu algab haridusest

„Lapsed on meie tulevik“ – kõlavas loosungis on Eesti jaoks karm tõde mitmes mõttes. Meie riigi ja rahva tulevik sõltub sellest, kelleks oleme kasvatanud-õpetanud tänased lapsed ja noored, kuidas käituvad nad töö- ja isiklikus elus, kuidas juhivad riiki ja ettevõtteid, kas neist saavad lapsevanemad ja kuidas kasvatavad nemad oma lapsi. Kas meie homsed juhid on targad ja hoolivad, spetsialistid pühendunud, kas tööelu kõrval sünnib ka lapsi – kõik see algab kodust, lasteaiast ja koolist.

Artiklis arutatakse selle üle, milliseid inimesi ja tulevasi töötajaid või ettevõtjaid me koolis kasvatame ning kuivõrd vastab see töömaailma arengutele. 

Lae fail .pdf

 


Palgablogi: kommentaar palgastatistikale – palga ostujõud on kasvanud

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2015. a. III kvartalis 1045 eurot, keskmine brutotunnipalk oli 6,28 eurot. Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga kasvas brutokuupalk 6,9% ja brutotunnipalk 6,6%.

Keskmine netokuupalk oli 2015. aasta III kvartalis 842 eurot ja see kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kiiremini kui keskmine brutokuupalk - 8,4%. Keskmise netokuupalga kasvu mõjutasid tulumaksuvaba miinimumi tõus ja maksumäärade muudatused aasta alguses.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2014. aasta III kvartaliga tänu jätkunud tarbijahindade langusele kiiremini kui keskmine brutokuupalk - 7,5%. See tähendab, et inimeste ostujõud paranes.

Vaata tööturu ja palgastatistika ülevaadet slaididel

Loe kommentaari keskmise palga muutustele pikemalt artiklist. 

Lae fail .pdf

 

 

 


Palgablogi: töötasud erinevatel tegevusaladel - Eesti, Läti ja Leedu võrdlus

Oktoobri algul avaldas Eesti Statistikaamet keskmise brutokuupalga statistika EMTAK 2-kohalise koodi järgi, mis hõlmab enam kui 49 töötajaga ettevõtteid ning kõiki riigi- ja munitsipaalasutusi ja –organisatsioone.

Millised on selle statistika järgi kõige kõrgema ja kõige madalama brutokuupalgaga tegevusalad, kus on toimunud suuremad muutused ning millised on töötasud Eestis Läti ja Leedu võrdluses, seda saate lugeda lisatud artiklist.

Vaata ka slaide Töötasud majanduse tegevusaladel, II kvartal SIIT.

Lae fail .pdf

 


Palgablogi fookuses: raamatupidajate palgad

 

Finants- ja raamatupidamise tööd on Palgainfo Agentuuri uuringutes ühed kõige paremini esindatud tööd, kuna neid leidub erinevates valdkondades.

Millised on selle valdkonna ametite töötasud, nende muutused ning töötajate hinnangud oma töötasule, saate lugeda lisatud artiklist. 

Lae fail .pdf

 

 


Palgablogi: Tööjõukulude prognoos ja eelarve 2016

27. augustil korraldas Palgainfo Agentuur koos partneritega seminari „Tööjõukulude prognoos ja eelarve 2016“.

Seminaril esinenud majandusekspertide hinnangud Eesti majandusarengule läksid lahku: kas pidada paari-protsendist kasvu heaks või pigem kehvaks – kas klaas on pooltühi või pooltäis?

Ühelt poolt on Eesti pärast majanduskriisi üsna hästi „august“ välja roninud, eriti kui arvestada probleemidega meie peamiste kaubandus-partnerite majanduses ning suhteliselt nõrka välisnõudlust. Majanduskasvu on toetanud eratarbimine ja investeeringud, mis on tulnud suures osas Euroopa Liidu toetusskeemidest. Paraku on Eesti küll tublisti investeerinud, kuid majanduskasvuks seda muuta ei ole õnnestunud.

Loe pikemalt, millega järgmise aasta tööjõukulude planeerimisel arvestada võiks, lisatud artiklist.

Lae fail .pdf

 


Palgablogi: Keskmist palka mõjutavad struktuursed muutused

Palgastatistikas avaldatav keskmine palk on oluline näitaja, kuna seda kajastatakse meedias palju ning seeläbi mõjutab see nii töötajate palgaootusi kui ka tegelikke palkasid.

Muutuste hindamisel tuleks aga hinnata, mis on muutuste taga ja millised tegurid muutusi mõjutavad, et mitte kütta üles töötajate liigseid palgaootusi ja tööandjate vahel edasi-tagasi jooksmist.

Loe, millised tegurid võivad mõjutada keskmist palka, lisatud artiklist.

Lae fail .pdf