x

Palgablogi

Kadri Seeder foto

Palgablogis kirjutab Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder erinevatel töö tasustamisega seotud teemadel.

Mitmed artiklid tuginevad Palgainfo Agentuuri tööandjate ja töötajate küsitlustele, mida agentuur kaks korda aastas läbi viib.

Agentuuri juht Kadri Seeder on hariduselt sotsioloog (MA) ja tegeleb igapäevaselt töövaldkonna aktuaalsete teemade analüüsimisega, samuti tööandjate ja töötajate koolitamise ning nõustamisega.

 

Lisainfo ja konsultatsioonide tellimine

Telefon: 56885066
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

Miks on oluline mõõta töötajate rahulolu?

 Artikkel ilmus 17. märtsil 2017 Äripäeva Personaliuudiste veebis.

Töötajate rahulolu mõõtmine ei ole asi iseeneses, mida aeg-ajalt peab tegema, vaid juhtimise ja sisekommunikatsiooni tööriist, mille oskuslikul kasutamisel saab mõjutada töötajate suhtumist organisatsiooni ja oma töösse. Kuidas töötajad oma töösse ja organisatsiooni suhtuvad, mõjutab aga omakorda nende käitumist nii organisatsioonis kui tööturul.

Palgainfo Agentuuri uuringutes mõistetakse töötajate rahulolu nö neutraalse meelestatusega, kus töötingimused vastavad ootustele ja häirivaid olukordi on minimaalselt. Rahulolu iseenesest ei tähenda veel, et töötajatel on igapäevane töötahe, et nad naudivad oma töö tegemist või et nad fännivad organisatsiooni. Rahulolu võib tähendada ka passiivset vegeteerimist ja stagnatsiooni.

Loe edasi…


Viimast korda palgalõhest – otse ja ausalt!

Artikkel on avaldatud 8. märtsil 2017 Äripäeva Personaliuudiste veebis.

Palgalõhe ümber käivat diskussiooni jälgides tekib vägisi tunne, et tegemist on mingi müstilise olendiga, mida mõni on näinud ja teised mitte. Tegemist ei ole enam statistiliselt tõestatud või tõestamata nähtuse, vaid usuküsimusega. Tänase naistepäeva valguses oli põhjust otsida välja Palgainfo Agentuuri samateemaline käsitlus ja vaadata, kuivõrd kehtib mõne aasta tagune olukord tänaselgi päeval.

Uskujate silmis on tegemist koletisega, kelle vastu tuleb halastamatut võitlust pidada ja uskmatutest ketserid (sageli tööandjad) tuleriidale saata. On siis lõhe või ei ole, on see hea või halb, normaalne või ebanormaalne?

Loe edasi…


Kes on „süüdi“ palgalõhes?

Artikkel on kirjutatud Äripäeva ajakirjale Personali Praktik.

Arutlused soolise palgalõhe teemal kipuvad tihti emotsionaalseks muutuma, kuna sooline kuuluvus puudutab kõiki ning igaühel on ka mingi oma isiklik kogemus või arvamus meeste ja naiste rollidest. Kirgi lisab „sõja“ kuulutamine palgalõhele, mis eeldab vaenlase või süüdlase olemasolu.

Kes on süüdi soolises segregatsioonis tööturul, eriala valikutes või rollide jaotuses perekonnas? Raske öelda – tundub, et me kõik natuke taastoodame neid. Süüdlase otsimisel on lihtsam näidata näpuga palgamaksjale ehk tööandjale, kellel tegelikkuses on üsna vähe võimalusi palgaerisuste vähendamiseks.

Artiklis on antud Palgainfo Agentuuri tööturu- ja palgauuringute tulemuste põhjal ülevaade naiste ja meeste erinevatest palgaootustest, hinnangutest oma toimetulekule ja tööturukäitumisest.  

Laadi alla .pdf


Eesti tööturu väljakutsed

Eesti tänast tööturgu iseloomustab tööealise elanikkonna vähenemine ja vananemine, mille põhjused on negatiivne loomulik iive ning kuni eelmise aastani ka väljarände negatiivne saldo. Teisisõnu Eestis on viimastel aastatel sündinud vähem inimesi kui surnud ning lahkunud rohkem elanikke kui siia tulnud. Eelmisel aastal küll väljaränne pidurdus ning tulijate arv ületas esmakordselt taasiseseisvunud Eesti ajaloos lahkujate arvu, seda eelkõige tagasipöördujate osas.

Artikkel annab ülevaate Palgainfo Agentuuri ja partnerite tööturu- ja palgauuringu Sügis-Talv 2015/16 peamistest tulemustest, sh tööandjate ja töötajate tööturukäitumisest, pakutavatest ja oodatavatest töötasudest ning töötingimustest.

Laadi alla .pdf


Muutused tööturul ja palkades

Eelmise aasta viimase kvartali tööturustatistika näitas töötute arvu languse pidurdumist, aktiivsus tööturul oli aga jätkuvalt kõrge.

Keskmise brutokuupalga muutusi mõjutasid aastalõpu preemiad ja tööde struktuuri muutus.

Vaata tööturu- ja palgastatistika slaide.

 Loe pikemalt artiklist. 

Laadi alla .pdf

 

 


Kaupluste lahtioleku aegade lühendamine võiks leevendada tööjõupuudust kaubandussektoris

Uusi kaubanduskeskusi tuleb järjest juurde, klienditeenindajatena töötada soovijaid aga mitte. Lisaks suhteliselt madalale palgatasemele teeb töötajate leidmise keeruliseks ka tööaeg – paljudele ei sobi vahetustega graafiku järgi töötamine.

Poolt ja vastuargumente kaupluste lahtioleku aegade lühendamise osas erinevate osapoolte nägemuses kirjeldab Imbi Ernits-Kaljuste.

Laadi alla .pdf


 


Eesti edu algab haridusest

„Lapsed on meie tulevik“ – kõlavas loosungis on Eesti jaoks karm tõde mitmes mõttes. Meie riigi ja rahva tulevik sõltub sellest, kelleks oleme kasvatanud-õpetanud tänased lapsed ja noored, kuidas käituvad nad töö- ja isiklikus elus, kuidas juhivad riiki ja ettevõtteid, kas neist saavad lapsevanemad ja kuidas kasvatavad nemad oma lapsi. Kas meie homsed juhid on targad ja hoolivad, spetsialistid pühendunud, kas tööelu kõrval sünnib ka lapsi – kõik see algab kodust, lasteaiast ja koolist.

Artiklis arutatakse selle üle, milliseid inimesi ja tulevasi töötajaid või ettevõtjaid me koolis kasvatame ning kuivõrd vastab see töömaailma arengutele. 

Laadi alla .pdf

 


Kommentaar palgastatistikale: palga ostujõud on kasvanud

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2015. a. III kvartalis 1045 eurot, keskmine brutotunnipalk oli 6,28 eurot. Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga kasvas brutokuupalk 6,9% ja brutotunnipalk 6,6%.

Keskmine netokuupalk oli 2015. aasta III kvartalis 842 eurot ja see kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kiiremini kui keskmine brutokuupalk - 8,4%. Keskmise netokuupalga kasvu mõjutasid tulumaksuvaba miinimumi tõus ja maksumäärade muudatused aasta alguses.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2014. aasta III kvartaliga tänu jätkunud tarbijahindade langusele kiiremini kui keskmine brutokuupalk - 7,5%. See tähendab, et inimeste ostujõud paranes.

Vaata tööturu ja palgastatistika ülevaadet slaididel

Loe kommentaari keskmise palga muutustele pikemalt artiklist. 

Laadi alla .pdf

 

 

 


Töötasud erinevatel tegevusaladel: Eesti, Läti ja Leedu võrdlus

Oktoobri algul avaldas Eesti Statistikaamet keskmise brutokuupalga statistika EMTAK 2-kohalise koodi järgi, mis hõlmab enam kui 49 töötajaga ettevõtteid ning kõiki riigi- ja munitsipaalasutusi ja –organisatsioone.

Millised on selle statistika järgi kõige kõrgema ja kõige madalama brutokuupalgaga tegevusalad, kus on toimunud suuremad muutused ning millised on töötasud Eestis Läti ja Leedu võrdluses, seda saate lugeda lisatud artiklist.

Vaata ka slaide Töötasud majanduse tegevusaladel, II kvartal SIIT.

Laadi alla .pdf

 


Palgablogi fookuses: raamatupidajate palgad

 

Finants- ja raamatupidamise tööd on Palgainfo Agentuuri uuringutes ühed kõige paremini esindatud tööd, kuna neid leidub erinevates valdkondades.

Millised on selle valdkonna ametite töötasud, nende muutused ning töötajate hinnangud oma töötasule, saate lugeda lisatud artiklist. 

Laadi alla .pdf