x

Pooled töövõtjad loobuvad kandideerimisest puuduliku palgainfo tõttu

CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringust selgus, et ebapiisav info töötasu kohta on kõige levinum põhjus, miks kandideerimine katkestatakse. Palgavahemiku toovad Eesti tööandjad praegusel ajal avalikult välja pea kolmandikul avaldatud tööpakkumistest. Lätis muudeti palgavahemiku avalikustamine tööpakkumisel tööandjatele seadusega kohustuslikuks.

Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee värske statistika näitab, et praegusel ajal avaldavad tööandjad palgavahemiku umbes kolmandikul tööpakkumistest. Valdkondade lõikes toovad tööandjad kõige meelsamini pakutava palga välja hariduse ja teaduse ning riigi- ja avaliku sektori tööpakkumistel, kus vähemalt 40% tööpakkumistest on avaliku palganumbriga. Kõige vähem soovitakse töötasu suurus avalikult tööpakkumisele märkida infotehnoloogia ja finantssektori tööde puhul. Võrreldes Lätiga, on aga lõunanaabrite tööandjatel alates 2018. aasta novembrikuust seadusest tulenev kohustus tuua pakutav palgavahemik välja kõikidel tööpakkumistel.

Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööturu-uuringu tulemused näitavad, et tööturu läbipaistvamaks muutumist ootavad ka Eesti töövõtjad. Nimelt selgus uuringust, et just vähene info pakutava töötasu kohta on peamine põhjus, miks kandideerimine pooleli jäetakse.

Lisaks tõid 44% töövõtjatest kandideerimise katkestamise põhjusena välja ebapiisava tööandjapoolse tagasiside jagamise ja 37% loobusid, kuna palgainfo jäi puudulikuks ka värbamisprotsesside järgmistes etappides. Enam kui kolmandik kandideerimise pooleli jätnud töövõtjatest leidsid lisaks, et tööandja ei kontakteerunud nendega lubatud ajal (36%) või et töövestlusel saadud teave erines suurel määral tööpakkumises kirjeldatust (34%). 27% töövõtjatest katkestasid kandideerimise ka põhjusel, et kandideerimise protsess oli ajaliselt liiga pikk.

„Kuigi huvi tööpakkumiste vastu on rekordiliselt kõrge, tunnetavad suurem osa tööandjatest üha keerukamaks muutuvaid personaliotsinguid. Seepärast on tööandjatel ülioluline mõista, kuidas on töövõtjate ootused tänasel tööturul muutunud ja miks kandideerimine pooleli jäetakse“, leiab Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.

„Töötasu avalikustamine tööpakkumisel on olnud kasvav trend, mis muudab tööjõuturgu läbipaistvamaks ja õiglasemaks. Samuti suurendab see kandideerimiste arvu ja sealhulgas ka sobivate töötajate huvi tööpakkumiste vastu. Lätis on alates möödunud aasta novembrikuust, mil muudeti palgavahemiku avalikustamine tööpakkumistel kohustuslikuks, märgata hüppelist kandideerimiste kasvu,“ lisas Henry Auväärt.

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder leiab, et kuigi viimasel ajal räägitakse palju pehmete väärtuste olulisusest töötajate hoidmisel ja värbamisel, ei tähenda see, et töötasu vähem tähtis oleks. „Töötaja tahab ikkagi teada, kui palju ta palka saama hakkaks.“

„Palgainfo Agentuuri uuringud näitavad, et mida kehvemini inimene oma töötasuga toime tuleb, seda väiksema palgatõusu pärast on ta valmis töökohta vahetama. Samas meelitab oluliselt suurem palgapakkumine ka oma sissetulekuga rahulolevaid töötajaid töökohta vahetama,“ ütles Kadri Seeder.

Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) küsitlevad tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.


Aktiivsus tööturul tagab kõrgema palga

Hea erialase ettevalmistuse ja kogemusega töötajad, kes on viimase aasta jooksul töökohta vahetanud, teenivad 18% rohkem, kui üle kümne aasta ühe tööandja juures töötanud inimesed, selgus Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee korraldatud tööturu- ja palgauuringust.

Alla aasta oma praeguse tööandja juures töötanud inimesed teenisid keskmiselt 1717 eurot brutotasu, üle kümneaastase staažiga töötajad aga 1453 eurot. Seega teenisid hiljuti töökohta vahetanud inimesed 18% rohkem kui pikka aega ühes organisatsioonis ametis olnud töötajad.

Tulemused on sarnased peaaegu kõigis ametirühmades – lühema staažiga töötajad teenivad rohkem kui pikema staažiga töötajad. Juhtide puhul oli alla aastase staažiga töötajate brutotöötasu lausa 26% ja tippspetsialistide puhul 24% suurem kui üle kümneaastase staažiga töötajatel.

Hiljuti töökohta vahetanud müügi- ja teenindustöötajad teenisid 14% rohkem kui nende pikema staažiga kolleegid, seadme- ja masinaoperaatorid 16% rohkem. Erandiks olid esmatasandi juhid ja lihttöölised, kelle puhul oli kõrgeim brutotöötasu 1–2 aastase staažiga töötajatel.

Töötajate palkade analüüsimisel võrreldi brutotöötasusid tööstaaži järgi organisatsioonis. Võrdlusse võeti töötajad, kelle erialane ettevalmistus vastas täielikult ametikoha nõuetele või ületas seda ning kel on kolm või rohkem aastat erialast kogemust. Seega jäeti analüüsist välja ilma erialase ettevalmistuse ja töökogemuseta tööturule sisenejad.

Palgainfo Agentuuri juhi Kadri Seederi sõnul näitavad analüüsi tulemused, et praegusel tööturul on töökoha vahetus üsna kindel võimalus oma sissetuleku suurendamiseks. „Töötajate puuduses on tööandjad sunnitud värbama teistes organisatsioonides töötavaid inimesi ning tegema ka paremaid palgapakkumisi, mis võivad olemasolevat palka 20–30% ületada,“ kommenteeris Kadri Seeder.

„Näeme uuringu tulemustest, et kasvanud on ka nende töötajate palgad, kes on ühes organisatsioonis kauem töötanud, kuid palgatõusust osasaanuid on nende seas vähem ning palgakasv tunduvalt tagasihoidlikum kui tööturul aktiivsematel töötajatel,“ lisas Kadri Seeder.

CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt leiab, et vaatamata tööjõupuudusele on palgaläbirääkimised töövõtjatele endiselt ebamugav teema. Tihti on lihtsam liikuda uuele töökohale, kus töötaja tunnetab, et teda väärtustatakse ja talle makstakse õiglast töötasu. „Värske uuring näitas, et kuigi palgad järjest kasvavad, on oma palganumbriga praegu rahul vaid 35% töötajatest. Ootused nii tööandjale, tööle kui ka töötingimustele on kasvanud ja töötajate soovidele vastamine muutub päev-päevalt keerukamaks. Sellega tegelemine nõuab juhtidelt igapäevast tööd,“ lisas Henry Auväärt.

Uuringu partneri, tööandja turundus- ja värbamisagentuuri Brandem juhi Marie Evarti sõnul on hästi läbimõeldud ja atraktiivne pakkumine töötajate värbamisel väga oluline edutegur. „Atraktiivne pakkumine ei tähenda turu keskmisest oluliselt kõrgemat töötasu, vaid pigem töötajate ootustele ja eelistustele vastavate väärtuste pakkumist. Tööandja maine olulisusest ei saa palgapakkumiste puhul mööda vaadata. 87% peab head mainet tööandja valikul oluliseks. Hea maine saavutamiseks ei piisa aga ainult välisest särast, vaid alustama peab organisatsiooni seest, oma töötajate kaasamisest,“ soovitas Marie Evart, lisades, et see aitab suurendada töötajate lojaalsust ja seeläbi vähendada survet tööjõukulude suurendamiseks. „Tööandjate jaoks on praegu oluliselt kasulikum hoida olemasolevaid töötajaid, kui värvata pidevalt suurenevate palgaootustega uusi töötajaid“ ütles Marie Evart.

Pressiteade 01022019

Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) küsitlevad tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel.

2018. aasta sügisel osales uuringus 505 organisatsiooni esindajat ning 10 946 töötajat ja tööotsijat. Osalejaid aitasid sooduspakkumisi tehes kaasata MyFitness, Toila SPA, Viking Line ja Ühinenud Ajakirjad, auhinnad olid välja pannud Loodusajakiri, Ühinenud Ajakirjad, Viking Line ja Prisma Peremarket.

Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

Uuringu tulemusi tutvustatakse põhjalikumalt 1. veebruaril 2019 kell 11.30–15.00 toimuval seminaril. Lisainfot ürituse kohta saab siit.

Vaadake ka uuringute väljaandeid siit.

Lisainformatsioon:

Tel: 5688 5066
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.


Pea veerand töötajatest kavatseb lähiajal töökohta vahetada

Pressiteade

Iga teine töötaja on saanud kutseid tööle kandideerimiseks / Tööpakkumistele on avatud 75% töötajatest / Suurem osa tööandjatest (70%) plaanib lähiajal värvata uusi töötajaid

CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringust, milles osales 10 946 töötajat ja tööotsijat, selgus, et peaaegu iga neljas (24%) töötaja plaanib lähiajal töökohavahetust. Tööpakkumistele on avatud koguni 75% töötajatest.

Tööandjate värbamistegevus püsib endiselt aktiivsena ja vajadus lisatööjõu järele ei näi vaibuvat. Peaaegu pooled (49%) töötajatest on saanud erinevate kanalite kaudu kutseid tööle kandideerimiseks. Sagedamini on saanud tööle kandideerimise kutseid juhid ja tippspetsialistid. Lisaks näitas ka sügisel korraldatud tööandjate küsitlus kasvavat nõudlust töökäte järele – suurem osa tööandjatest (70%) plaanis järgmise kuue kuu jooksul värvata uusi töötajaid. Uusi töökohti kavatses luua 39% organisatsioonidest.

Kuigi töötajate liikumine on tööturul endiselt väga aktiivne, on valmisolek tööd vahetada aastaga pisut langenud – kui aasta varem ei olnud tööpakkumistest huvitatud 19% vastajatest, siis nüüd on see osakaal pisut üle veerandi (26%). Töötajate lojaalsusele on arvatavasti suuresti mõju avaldanud põhipalkade tõus. Uuringu tulemused näitavad, et kasvanud on nii põhipalgad kui ka lisatasude osatähtsus töötasus. Taoline trend paneb tööandjad veelgi keerulisemasse olukorda – olemasolevate töötajate hoidmine ja uute töötajate värbamine läheb järjest kallimaks. Rohkem kui poolte organisatsioonide esindajad leidsidki sügisel korraldatud uuringus, et tööturu olukord ja vajalike töökäte puudus mõjutab enim nende otsuseid palgatasemete korrigeerimisel.

„Hea töökoha leidmine peaks praegusel ajal olema lihtsam kui kunagi varem,“ ütles Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Tööpakkumiste arv püsib kõrgel ja kui praegusel töökohal midagi ei meeldi, võtab kandideerimine uuele ametikohale vaid paar minutit nutitelefonis. CVKeskus.ee tööportaali külastatavus näitabki, et suurem osa kandideerimistest toimuvad töötundidel – näib et lõplik otsus paremale töökohale liikuda langetatakse just tööl olles.“

„Tööandjatelt nõuab kasvav konkurents läbimõeldumat värbamisprotsessi. Tööpakkumise teksti koostades tasub põhjalikult jälgida, et kõik vajalikud märksõnad oleksid välja toodud. Kindlasti peaks tööpakkumisele märkima pakutava ametikoha palgavahemiku, kuna hiljutine uuring näitas, et puudulik info palga kohta on üks peamisi põhjusi, miks töövestlustest loobutakse,“ soovitas Henry Auväärt. „Lisaks suurendavad kandideerijate huvi endiselt paindlikkusega seotud märksõnad nagu paindlik tööaeg ja võimalus aeg-ajalt töötada ka kodukontorist.“

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder lisas, et töötasu suuruse kõrval on väga oluline ka see, mille eest palka makstakse ja kuidas seda kommunikeeritakse. „Uuringu tulemused näitavad, et vaatamata toimetuleku paranemisele ja palkade kasvule, ei ole töötajate rahulolu töötasuga suurenenud, vaid pigem vähenenud. Rahulolematus töötasuga peegeldab sageli probleeme igapäevases töökorralduses ja juhtimises, mis on ka üks olulisemaid töökoha vahetamise põhjuseid,“ ütles Kadri Seeder.

Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) küsitlevad tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

 

Kes on saanud enim kutseid tööle kandideerimiseks?

Ametirühm Sügis 2018 Sügis 2017
Juhid 55% 52%
Valdkonnajuhid ja projektijuhid 61% 55%
Tippspetsialistid 50% 49%
Esmatasandi juhid 51% 45%
Keskastme spetsialistid ja tehnikud 47% 44%
Ametnikud 44% 42%
Müügi- ja teenindustöötajad 44% 45%
Oskustöötajad ja käsitöölised 46% 45%
Seadme- ja masinaoperaatorid 45% 45%
Mootorsõidukite ja liikurmasinate juhid 45% 53%
Lihttöölised 43% 44%

Töötajate netopalga ootus on kasvanud aastaga 100 euro võrra

Pressiteade

Eesti töötajate netopalga ootuse mediaan kasvas aastaga 100 euro võrra, selgub värskest Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee korraldatud üle 10 000 osalejaga tööturu uuringu tulemustest. Palgaootus ületas reaalselt teenitavat töötasu 409 euro võrra.

Eesti töötajad soovivad teenida 1500 eurot kätte, mida on võrreldes 2017. aasta sügisega 100 euro võrra rohkem. Poolte töötajate palgaootus jääb 1200 ja 2000 euro vahele. Uuringus osalenute arvestuslik netotöötasu mediaan oli 2018. aasta oktoobri töö eest aga 1091 eurot. Seega moodustab saadav töötasu oodatud töötasust keskmiselt 70% ja ootused on reaalsest palgast umbes kolmandiku võrra kõrgemad.

„Töötajate palgaootus iseloomustab palganumbrit, mille pärast suure tõenäosusega ollakse valmis töökohta vahetama,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Lisaks kasvavale palgaootusele näeme uuringust, et aasta-aastalt on suurenenud nende töötajate osatähtsus, kes tulevad oma töötasuga hästi toime. 2018. aasta sügisel hindasid oma palgaga toimetulekut heaks või väga heaks pisut üle viiendiku (21%) töötajatest, mida on tunduvalt enam kui neli aastat tagasi, kui palgaga tuli hästi toime vaid kümnendik (12%) vastanutest.“

Kadri Seeder lisas, et uuringus osalenud töötajate netotöötasu on arvutatud maksimaalse lubatud maksuvaba tulu alusel. „Töötajate märgitud maksuvaba tulu oli reeglina lubatust väiksem ehk töötajad maksid tulumaksu rohkem, kui oleksid pidanud ja viiendik (20%) vastajatest ei osanud öelda, kui suur oli nende maksuvaba tulu oktoobris. Seetõttu on tegelik netopalk arvestuslikust veidi madalam.“

„Palkade kasvu surub jätkuvalt üles tihe konkurents töötajate pärast ning tööandjate värbamisaktiivsus. Töökoha vahetamise üks oluline argument on suurem palk, aga mida paremini töötajad palgaga toime tulevad, seda tähtsamaks muutub juhtimiskvaliteet, organisatsiooni sisekliima ning töö huvitavus ja arenguvõimalused,“ kommenteeris uuringu tulemusi Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Praegu on värbamises edukad need tööandjad, kes suhtuvad oma töötajatesse ja kandidaatidesse lugupidavalt, teavad nende ootusi ning oskavad oma pakutavaid väärtusi hästi esile tuua,“ lisas Henry Auväärt.

Palgainfo Agentuur tutvustab värskeid tööturu- ja palgauuringu tulemusi 18. detsembril 2018 kell 12.00 algaval seminaril.

Vaadake päevakava lähemalt

Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas Eesti suurimat tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. 2018. aasta oktoobris korraldatud tööandjate küsitluses osales 503 organisatsiooni esindajat ning novembris toimunud töötajate küsitlusele vastas 10 946 töötajat ja tööotsijat. 

Lisainformatsioon:

Palgainfo Agentuur
Tel: 5688 5066; e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

Palgaootus


45% töötajatest ei ole tööandja pakutavate soodustustega rahul

Pressiteade

 

Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee värskest uuringust selgus, et kuigi suurem osa organisatsioone (70%) pakub oma töötajatele soodustusi, eelistaksid rohkem kui pooled töötajad (58%) saada soodustuste asemel pigem suuremat põhipalka.

Tööandjate küsitluse tulemused näitavad, et 70% organisatsioonidest pakuvad oma töötajatele soodustusi. Mitmed levinud soodustused on aga tavaliseks muutumas ja ei ole seega enam töötajate silmis niivõrd atraktiivsed. Näiteks pakutakse rohkem kui pooltes organisatsioonides (59%) tasuta joogivett, kohvi või teed. Enam kui pooltes organisatsioonides kaetakse ka töötajate erialase täienduskoolituse kulud ja võimaldatakse paindlikku tööaja algust või lõppu, kuid viimast vaid osadele töötajate gruppidele.

Lisaks tehakse igas teises organisatsioonis töötajate lastele jõulupakke ja hüvitatakse prillidega seonduvad kulud. 48% tööandjatest tõi ka välja, et nad korraldavad töötajatele ühisüritusi ning 40% teevad tööjuubeli puhul kingituse või preemia. Jõulupreemiat maksab 31% tööandjatest.

Vähem levinud soodustustest pakub iga viies tööandja tasuta tervislikku toitu. Pea viiendik (19%) tööandjatest säilitab keskmise palga ka esimestel haiguspäevadel ja pakub lisapuhkust (nt talvepuhkus). Tasuta kultuuriüritusi võimaldab oma töötajatele iga kümnes tööandja. 6% tööandjatest võimaldab töötajatele soodustingimustel optsioone, 5% maksab lisaks puhkusetasule ka puhkusetoetust ja kõigest 2% tööandjatest märkis, et nad teevad makseid töötaja pensioni III sambasse.

Töövõtjate küsitlemisel selgus, et 45% töötajatest ei ole pakutavate soodustustega rahul ja varasemad uuringud on näidanud, et koguni 58% töötajatest eelistaks soodustuste asemel pigem suuremat põhipalka.

„Peamiseid rahulolematuse põhjuseid on kaks: soodustusi pakutakse vähe või need ei vasta töötajate eelistustele,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Lisaks suurendab rahulolematust ka see, et soodustustega harjutakse ära ja neid hakatakse võtma iseenesestmõistetavana. Soodustused, mida pakuvad suurem osa tööandjatest, nagu tasuta joogivesi või kohv, on saanud loomulikuks töötingimuste osaks ja neid ei tajuta enam lisaväärtusena.“

„Selleks, et tööandja pakutavad soodustused oleksid mõjusad, peavad nad olema töötajate jaoks olulised,“ lisas Kadri Seeder. Tema sõnul näitavad uuringu tulemused ka seda, et kui töötajad on pakutavate soodustustega rahul, kasvab soovitusindeks ehk töötajad on valmis tööandjat tuttavatele soovitama.

„Rohkem kui pooled tööandjad tõid välja, et nad on soodustuste valikuvõimalusi viimasel ajal suurendanud,“ kommenteeris uuringut Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Tööandjatel tuleb soodustuste pakette parandada, et muuta tööjõupuuduses ettevõtet töövõtjate silmis atraktiivsemaks ning hoida olemasolevad töötajad rahulolevaina.“

„Näib, et paljud soodustused on aga niivõrd levinud, et nende tutvustamine tööpakkumisel ja värbamisprotsessis ei ole enam konkurentsieelis. Samas vähem levinud või pigem üksikutele töötajate gruppidele pakutavad soodustused nagu kodus töötamise võimalus või lisapuhkus kasvatavad märkimisväärselt huvi tööpakkumise vastu,“ lisas Henry Auväärt.

Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) korraldavad kaks korda aastas tööandjate uuringut. Uuringu eesmärk on välja selgitada Eesti tööandjate hinnangud tööturu olukorrale ning toimunud ja plaanitavad palkade muutused. 2018. aasta oktoobris korraldatud küsitluses osales 503 organisatsiooni esindajat. Novembris jätkus uuring organisatsioonide põhjaliku töötasude uuringu ja suuremahulise töötajate küsitlusega, mille fookuses olid tulemustasud ja soodustused ning töötajate ootused tööandjatele.

EELINFO:

Palgainfo Agentuur tutvustab värskeid uuringu tulemusi 18. detsembril 2018.

Vaadake lähemalt SIIT.

LISAINFO

  Võimaldatakse kõikidele töötajatele Võimaldatakse osadele töötajate gruppidele Võimaldatakse üksikutele töötajatele
Erialaste täienduskoolituste kulude katmine 37% 14% 10%
Tasuta kohvi, tee ja joogivee pakkumine 53% 5% 1%
Paindlik tööaja algus ja lõpp 21% 19% 15%
Sidekulude (telefon, internet) hüvitamine 15% 23% 15%
Paindlikku töötamist toetavad mobiilsed töövahendid 15% 20% 18%
Kodus töötamise võimalus 12% 14% 24%
Prillide ostmise kulude osaline või täielik hüvitamine 30% 11% 8%
Jõulupakid töötajate lastele 47% 1% 1%
Ühisüritused, sh koos töötajate peredega 45% 2% 0%
Toetused isiklike sündmuste puhul 40% 2% 1%
Tööjuubeli preemia või kingitus 35% 2% 2%
Lisaoskusi arendavate koolituste kulude katmine 17% 10% 13%
Kütusekulude hüvitamine 5% 15% 19%
Vajadusel vaba(d) päevad keskmise palga säilitamisega 28% 4% 6%
Organisatsiooni toodete või teenuste saamine soodustingimustel 34% 2% 2%
Tasuta parkimine või parkimiskulude hüvitamine 18% 10% 9%
Spordiga seotud kulude hüvitamine teatud summa piires 28% 2% 2%
Isiklikuks otstarbeks ametiauto kasutamise võimaldamine 4% 11% 17%
Tööl käimisega seotud transpordi korraldamine ja/või hüvitamine 9% 12% 10%
Preemiad riiklike pühade puhul, nt jõulupreemia vms 25% 3% 3%
Määratlemata tööaeg – töötajad korraldavad oma tööaega ise 9% 8% 12%
Spordiüritustel osalemise kulude hüvitamine teatud summa piires 23% 2% 3%
Tasuta või soodustingimustel firma sümboolikaga vaba aja riietus 17% 3% 3%
Tasuta või soodustingimustel massaaži võimaldamine 15% 4% 4%
Haiguste ennetus- ja ravikulude hüvitamine 18% 3% 1%
Tasemehariduse kulude katmine või hüvitamine 8% 5% 9%
Tasuta tervisliku toidu pakkumine 17% 3% 1%
Esimestel haiguspäevadel keskmise palga säilitamine 17% 1% 1%
Lisapuhkus keskmise palga säilitamisega (nt talvepuhkus vms) 16% 3% 1%
Toitlustus (lõunasöök vm) soodustingimustel 14% 2% 1%
Tasuta sportimisvõimalused tööandja valikul 12% 2% 1%
Tasuta sportimisvõimalused omal valikul (nt Sport ID) 13% 1% 1%
Töökoha lähedal majutus- või ööbimisvõimaluse pakkumine 3% 4% 8%
Kultuuriürituste tasuta piletite võimaldamine 5% 2% 3%
Optsioonid soodustingimustel 2% 1% 3%
Puhkusetoetus lisaks puhkusetasule 3% 1% 1%
Huvihariduse kulude katmine 2% 1% 2%
Tööandja maksed töötaja pensioni III sambasse 1% 1% 0%