x

Töötajate netopalga ootus on kasvanud aastaga 100 euro võrra

Pressiteade

Eesti töötajate netopalga ootuse mediaan kasvas aastaga 100 euro võrra, selgub värskest Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee korraldatud üle 10 000 osalejaga tööturu uuringu tulemustest. Palgaootus ületas reaalselt teenitavat töötasu 409 euro võrra.

Eesti töötajad soovivad teenida 1500 eurot kätte, mida on võrreldes 2017. aasta sügisega 100 euro võrra rohkem. Poolte töötajate palgaootus jääb 1200 ja 2000 euro vahele. Uuringus osalenute arvestuslik netotöötasu mediaan oli 2018. aasta oktoobri töö eest aga 1091 eurot. Seega moodustab saadav töötasu oodatud töötasust keskmiselt 70% ja ootused on reaalsest palgast umbes kolmandiku võrra kõrgemad.

„Töötajate palgaootus iseloomustab palganumbrit, mille pärast suure tõenäosusega ollakse valmis töökohta vahetama,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Lisaks kasvavale palgaootusele näeme uuringust, et aasta-aastalt on suurenenud nende töötajate osatähtsus, kes tulevad oma töötasuga hästi toime. 2018. aasta sügisel hindasid oma palgaga toimetulekut heaks või väga heaks pisut üle viiendiku (21%) töötajatest, mida on tunduvalt enam kui neli aastat tagasi, kui palgaga tuli hästi toime vaid kümnendik (12%) vastanutest.“

Kadri Seeder lisas, et uuringus osalenud töötajate netotöötasu on arvutatud maksimaalse lubatud maksuvaba tulu alusel. „Töötajate märgitud maksuvaba tulu oli reeglina lubatust väiksem ehk töötajad maksid tulumaksu rohkem, kui oleksid pidanud ja viiendik (20%) vastajatest ei osanud öelda, kui suur oli nende maksuvaba tulu oktoobris. Seetõttu on tegelik netopalk arvestuslikust veidi madalam.“

„Palkade kasvu surub jätkuvalt üles tihe konkurents töötajate pärast ning tööandjate värbamisaktiivsus. Töökoha vahetamise üks oluline argument on suurem palk, aga mida paremini töötajad palgaga toime tulevad, seda tähtsamaks muutub juhtimiskvaliteet, organisatsiooni sisekliima ning töö huvitavus ja arenguvõimalused,“ kommenteeris uuringu tulemusi Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Praegu on värbamises edukad need tööandjad, kes suhtuvad oma töötajatesse ja kandidaatidesse lugupidavalt, teavad nende ootusi ning oskavad oma pakutavaid väärtusi hästi esile tuua,“ lisas Henry Auväärt.

Palgainfo Agentuur tutvustab värskeid tööturu- ja palgauuringu tulemusi 18. detsembril 2018 kell 12.00 algaval seminaril.

Vaadake päevakava lähemalt

Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas Eesti suurimat tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. 2018. aasta oktoobris korraldatud tööandjate küsitluses osales 503 organisatsiooni esindajat ning novembris toimunud töötajate küsitlusele vastas 10 946 töötajat ja tööotsijat. 

Lisainformatsioon:

Palgainfo Agentuur
Tel: 5688 5066; e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

Palgaootus


45% töötajatest ei ole tööandja pakutavate soodustustega rahul

Pressiteade

 

Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee värskest uuringust selgus, et kuigi suurem osa organisatsioone (70%) pakub oma töötajatele soodustusi, eelistaksid rohkem kui pooled töötajad (58%) saada soodustuste asemel pigem suuremat põhipalka.

Tööandjate küsitluse tulemused näitavad, et 70% organisatsioonidest pakuvad oma töötajatele soodustusi. Mitmed levinud soodustused on aga tavaliseks muutumas ja ei ole seega enam töötajate silmis niivõrd atraktiivsed. Näiteks pakutakse rohkem kui pooltes organisatsioonides (59%) tasuta joogivett, kohvi või teed. Enam kui pooltes organisatsioonides kaetakse ka töötajate erialase täienduskoolituse kulud ja võimaldatakse paindlikku tööaja algust või lõppu, kuid viimast vaid osadele töötajate gruppidele.

Lisaks tehakse igas teises organisatsioonis töötajate lastele jõulupakke ja hüvitatakse prillidega seonduvad kulud. 48% tööandjatest tõi ka välja, et nad korraldavad töötajatele ühisüritusi ning 40% teevad tööjuubeli puhul kingituse või preemia. Jõulupreemiat maksab 31% tööandjatest.

Vähem levinud soodustustest pakub iga viies tööandja tasuta tervislikku toitu. Pea viiendik (19%) tööandjatest säilitab keskmise palga ka esimestel haiguspäevadel ja pakub lisapuhkust (nt talvepuhkus). Tasuta kultuuriüritusi võimaldab oma töötajatele iga kümnes tööandja. 6% tööandjatest võimaldab töötajatele soodustingimustel optsioone, 5% maksab lisaks puhkusetasule ka puhkusetoetust ja kõigest 2% tööandjatest märkis, et nad teevad makseid töötaja pensioni III sambasse.

Töövõtjate küsitlemisel selgus, et 45% töötajatest ei ole pakutavate soodustustega rahul ja varasemad uuringud on näidanud, et koguni 58% töötajatest eelistaks soodustuste asemel pigem suuremat põhipalka.

„Peamiseid rahulolematuse põhjuseid on kaks: soodustusi pakutakse vähe või need ei vasta töötajate eelistustele,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Lisaks suurendab rahulolematust ka see, et soodustustega harjutakse ära ja neid hakatakse võtma iseenesestmõistetavana. Soodustused, mida pakuvad suurem osa tööandjatest, nagu tasuta joogivesi või kohv, on saanud loomulikuks töötingimuste osaks ja neid ei tajuta enam lisaväärtusena.“

„Selleks, et tööandja pakutavad soodustused oleksid mõjusad, peavad nad olema töötajate jaoks olulised,“ lisas Kadri Seeder. Tema sõnul näitavad uuringu tulemused ka seda, et kui töötajad on pakutavate soodustustega rahul, kasvab soovitusindeks ehk töötajad on valmis tööandjat tuttavatele soovitama.

„Rohkem kui pooled tööandjad tõid välja, et nad on soodustuste valikuvõimalusi viimasel ajal suurendanud,“ kommenteeris uuringut Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Tööandjatel tuleb soodustuste pakette parandada, et muuta tööjõupuuduses ettevõtet töövõtjate silmis atraktiivsemaks ning hoida olemasolevad töötajad rahulolevaina.“

„Näib, et paljud soodustused on aga niivõrd levinud, et nende tutvustamine tööpakkumisel ja värbamisprotsessis ei ole enam konkurentsieelis. Samas vähem levinud või pigem üksikutele töötajate gruppidele pakutavad soodustused nagu kodus töötamise võimalus või lisapuhkus kasvatavad märkimisväärselt huvi tööpakkumise vastu,“ lisas Henry Auväärt.

Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) korraldavad kaks korda aastas tööandjate uuringut. Uuringu eesmärk on välja selgitada Eesti tööandjate hinnangud tööturu olukorrale ning toimunud ja plaanitavad palkade muutused. 2018. aasta oktoobris korraldatud küsitluses osales 503 organisatsiooni esindajat. Novembris jätkus uuring organisatsioonide põhjaliku töötasude uuringu ja suuremahulise töötajate küsitlusega, mille fookuses olid tulemustasud ja soodustused ning töötajate ootused tööandjatele.

EELINFO:

Palgainfo Agentuur tutvustab värskeid uuringu tulemusi 18. detsembril 2018.

Vaadake lähemalt SIIT.

LISAINFO

  Võimaldatakse kõikidele töötajatele Võimaldatakse osadele töötajate gruppidele Võimaldatakse üksikutele töötajatele
Erialaste täienduskoolituste kulude katmine 37% 14% 10%
Tasuta kohvi, tee ja joogivee pakkumine 53% 5% 1%
Paindlik tööaja algus ja lõpp 21% 19% 15%
Sidekulude (telefon, internet) hüvitamine 15% 23% 15%
Paindlikku töötamist toetavad mobiilsed töövahendid 15% 20% 18%
Kodus töötamise võimalus 12% 14% 24%
Prillide ostmise kulude osaline või täielik hüvitamine 30% 11% 8%
Jõulupakid töötajate lastele 47% 1% 1%
Ühisüritused, sh koos töötajate peredega 45% 2% 0%
Toetused isiklike sündmuste puhul 40% 2% 1%
Tööjuubeli preemia või kingitus 35% 2% 2%
Lisaoskusi arendavate koolituste kulude katmine 17% 10% 13%
Kütusekulude hüvitamine 5% 15% 19%
Vajadusel vaba(d) päevad keskmise palga säilitamisega 28% 4% 6%
Organisatsiooni toodete või teenuste saamine soodustingimustel 34% 2% 2%
Tasuta parkimine või parkimiskulude hüvitamine 18% 10% 9%
Spordiga seotud kulude hüvitamine teatud summa piires 28% 2% 2%
Isiklikuks otstarbeks ametiauto kasutamise võimaldamine 4% 11% 17%
Tööl käimisega seotud transpordi korraldamine ja/või hüvitamine 9% 12% 10%
Preemiad riiklike pühade puhul, nt jõulupreemia vms 25% 3% 3%
Määratlemata tööaeg – töötajad korraldavad oma tööaega ise 9% 8% 12%
Spordiüritustel osalemise kulude hüvitamine teatud summa piires 23% 2% 3%
Tasuta või soodustingimustel firma sümboolikaga vaba aja riietus 17% 3% 3%
Tasuta või soodustingimustel massaaži võimaldamine 15% 4% 4%
Haiguste ennetus- ja ravikulude hüvitamine 18% 3% 1%
Tasemehariduse kulude katmine või hüvitamine 8% 5% 9%
Tasuta tervisliku toidu pakkumine 17% 3% 1%
Esimestel haiguspäevadel keskmise palga säilitamine 17% 1% 1%
Lisapuhkus keskmise palga säilitamisega (nt talvepuhkus vms) 16% 3% 1%
Toitlustus (lõunasöök vm) soodustingimustel 14% 2% 1%
Tasuta sportimisvõimalused tööandja valikul 12% 2% 1%
Tasuta sportimisvõimalused omal valikul (nt Sport ID) 13% 1% 1%
Töökoha lähedal majutus- või ööbimisvõimaluse pakkumine 3% 4% 8%
Kultuuriürituste tasuta piletite võimaldamine 5% 2% 3%
Optsioonid soodustingimustel 2% 1% 3%
Puhkusetoetus lisaks puhkusetasule 3% 1% 1%
Huvihariduse kulude katmine 2% 1% 2%
Tööandja maksed töötaja pensioni III sambasse 1% 1% 0%

Palgatõusu on järgmisel poolaastal enim oodata haridus- ja infotehnoloogiasektoris

Pressiteade
28. november 2018

CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri värskest uuringust selgus, et enam kui pooled haridus- ja infotehnoloogiasektori tööandjad plaanivad lähiajal palgatõusu.

„Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri igasügisesest tööandjate tööturu- ja palgauuringust selgus, et järgneva kuue kuu jooksul plaanib põhipalkasid tõsta 64% haridus- ja 54% infotehnoloogia- ning telekommunikatsioonisektori tööandjatest,“ ütles CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Enam kui pooled tööandjad (55%) leidsid, et palgatasemeid tuleb korrigeerida, kuna olukord tööturul on keeruline ja napib sobivaid töötajaid.“

„Tööandjate sõnul avaldab suuresti põhipalkade tõstmisele mõju ka ettevõtete majandustulemused, konkureerivate ettevõtete poolt tulenev palgasurve ning uute töötajate kõrgemad ootused ja olemasolevate töötate areng,“ lisas Henry Auväärt „Kõige vähem on palgatõusule järgmise kuue kuu jooksul avatud masinate seadmete remondi ja hooldusega tegelevad ettevõtted ning ehitussektori tööandjad – teisalt plaanib palgatõusu ikkagi umbes viiendik mainitud valdkondade tööandjatest ja paljud antud sektoris tegutsevatest ettevõtjatest tõid välja, et nad on juba lähiajal palgatasemeid tõstnud.“

„Põhipalgad kasvavad rohkem suuremates organisatsioonides,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Viimase kuue kuu jooksul olid põhipalgad tõusnud kolmandikus (34%) kuni viie töötajaga ettevõtetes, samas kui üle saja töötajaga asutustest oli põhipalkasid tõstnud rohkem kui pooled (65%). Samuti on suuremate organisatsioonide seas märksa enam neid tööandjaid, kes kavatsevad palku tõsta – kui üle saja töötajaga organisatsioonidest kavatseb töötajate põhipalkasid tõsta 60% uuringus osalenutest, siis kuni viie töötajaga ettevõtetest alla neljandiku (23%) vastajatest, “ lisas Kadri Seeder.

Uusi töökohti plaanitakse luua enim panganduses ja kindlustuses, ehituses ning tervishoius.

Uusi töökohti kavatsevad järgneva kuue kuu jooksul luua 39% tööandjatest. „70% vastanud pangandus- ja kindlustus-, 58% ehitus- ja 53% tervishoiusektori tööandjatest plaanib luua uusi töökohti,“ lisas Henry Auväärt. „Lisaks soovitakse keskmisest rohkem värvata tööjõudu infotehnoloogiasektoris, kus pooled tööandjad valmistuvad järgmise kuue kuu jooksul lisatöökohtade loomiseks.“

Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) korraldavad kaks korda aastas tööandjate uuringut. Uuringu eesmärk on selgitada välja Eesti tööandjate hinnangud tööturu olukorrale ning toimunud ja plaanitavad palkade muutused. 2018. aasta oktoobris korraldatud küsitluses osales 503 organisatsiooni esindajat. Novembris jätkub uuring organisatsioonide põhjaliku töötasude uuringu ja suuremahulise töötajate küsitlusega, mille fookuses on tulemustasud ja soodustused ning töötajate ootused tööandjatele.

LISAMATERJALID:

1. Mis valdkonna tööandjad plaanivad palgatõusu? (TOP 5)

Ettevõtte tegevusvaldkond plaanib järgmise 6 kuu jooksul tõsta töötajate põhipalka (%)
Haridus 64
Infotehnoloogia ja telekommunikatsioon 54
Avalik haldus, riigiasutused ja riigikaitse 53
Pangandus ja kindlustus 50
Transport, logistika ja laondus 50

 

2. Mis valdkonna tööandjad plaanivad luua uusi töökohti? (TOP 5)

Ettevõtte tegevusvaldkond plaanib järgmise 6 kuu jooksul värvata uusi töötajaid (%)
Pangandus ja kindlustus 70
Ehitus ja elektritööd 58
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 53
Infotehnoloogia ja telekommunikatsioon 50
Masinate ja seadmete remont ning hooldus 48

 

Lisainformatsioon:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 


Pooled tööandjad pakuvad töötajatele paindlikku tööaega ja kodus töötamise võimalust

Pressiteade
2. november 2018

Paindlikku töökorraldust pakuvad enam kui pooled tööandjad, kuid enamasti piirdub see teatud töötajate gruppide või üksikute töötajatega, selgus Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee värskest uuringust. 50% uuringus osalenud tööandjatest märkis, et neil pakutakse kodus töötamise võimalust, kuid kõigest 12% saab seda võimaldada kõikidele töötajatele ja veerand (24%) vaid üksikutele töötajatele.

Rohkem kui pooled tööandjad märkisid lisaks kodus töötamise võimalusele, et nende organisatsioonis võimaldatakse töötajatele ka paindlikku tööaja algust ja lõppu, kuid viiendik (21%) saab seda lubada kõikidele töötajatele.

„See, kui paindlik on töökorraldus, sõltub väga palju töö iseloomust,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Varasemad agentuuri küsitluste tulemused näitavad, et kõige sagedamini piirabki paindliku tööaja ja -koha korraldust töö iseloom, mis ei võimalda seda. Oma roll on aga ka eelarvamustel ja hirmul kaotada kontroll töötajate tegevuse üle. Rahulolematust tekitab töötajates kõige enam see, kui töö iseloom võimaldab paindlikkust, kuid seda ei pakuta. Samas võib paindlikkus tekitada ka stressi, kui reeglid ja oodatud tulemus ei ole selged,“ lisas Seeder.

„Töötajad hindavad vabadust otsustada oma aja ja töö koha üle kõrgelt. Märksõnad kodukontor ja paindlik tööaeg on tööotsijatele tunduvalt atraktiivsemad kui mõiste kaasaegne kontor. Paindlikkuse pakkumine aitab kindlasti lihtsustada ka personaliotsinguid, suurendades nii kandideerijate huvi kui ka vähendades isegi palgaootust,“ kommenteeris uuringut Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Varasemad uuringud on meile näidanud, et paindlikuma töökorralduse soov on Eesti töövõtjate seas suur – pooled töövõtjad on kodus töötamise nimel valmis isegi töökohta vahetama.“

„Töövõtjate ootused paindlikule töökorraldusele võivad aga panna paljud tööandjad keerulisse olukorda, kuna uute töötajate värbamisel proovitakse ootustele vastata, kuid see toob omakorda kaasa vajaduse muuta töökorraldust ka olemasolevatel töötajatel, kes tegelevad sarnase tööga,“ lisas Henry Auväärt.

Kas ja kuidas paindlikkus palgasurvet ja tööstressi leevendab, räägitakse täna Palgainfo Agentuuri töökorralduse psühholoogia konverentsil. Üritus toimub kell 11.00–16.30 TAO Keskuses (Rotermanni 2, Tallinn). Päevakavaga on võimalik tutvuda siin https://www.palgainfo.ee/koolitused.

Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) korraldavad kaks korda aastas tööandjate uuringut. Uuringu eesmärk on välja selgitada Eesti ettevõtjate hinnangud tööturu olukorrale ning toimunud ja plaanitavad palkade muutused. Oktoobris korraldatud küsitluses osales 503 organisatsiooni esindajat. Novembris jätkub uuring organisatsioonide põhjaliku töötasude uuringu ja suuremahulise töötajate küsitlusega, mille fookuses on tulemustasud ja soodustused ning töötajate ootused tööandjatele.


40% tööandjatest valmistub tõstma töötajate palgatasemeid

Pressiteade

CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri värskest uuringust selgus, et 40% tööandjatest plaanib lähiajal tõsta töötajate palgataset. Uusi töökohti soovib luua 39% ettevõtetest ja 70% tööandjatest kavatseb värvata uusi töötajaid lahkuvate töötajate asendamiseks, hooajalistele töödele ja/või uutele töökohtadele.

„Kümnendat järjestikust sügist korraldatud tööturu-uuringus on tänase seisuga osalenud erinevatest piirkondadest ja tegevusaladelt pea 500 tööandjat, kes annavad tööd umbes 40 000 inimesele,“ ütles Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „40% tööandjatest plaanivad tõsta lähiajal töötajate põhipalkasid, mis peegeldab endiselt tööjõupuudusest tulenevat palgasurvet, millega tööandjad kohaneda proovivad. Samas võime märgata ka esimesi palgatõusu pidurdumise märke – möödunud sügisel oli vastajate seas rohkem organisatsioone, kus põhipalgad olid viimastel kuudel tõusnud, samuti rohkem neid, kus lähiajal palgatõusu kavandati.“

„Kõigil oma organisatsiooni töötajatel soovib lähiajal põhipalka tõsta 18% vastanud tööandjatest. Teistes uuringus osalenud ettevõtetes puudutab kavandatud palgatõus osasid töötajate gruppe või üksikuid töötajaid. Tööandjate plaanitav palgatõus jääb enamasti 5%–6% piiridesse,“ lisas Henry Auväärt. „Enam kui kolmandik (37%) tööandjatest ei kavatse palkasid muuta, pea neljandik (23%) ei ole praeguseks ajaks veel palgamuutuste osas oma otsust langetanud ja väike osa (0,2%) tööandjatest plaanib palku hoopis langetada, mis puudutab aga ainult üksikuid töötajaid.“

„Värskest uuringust selgus, et viimasel poolaastal on põhipalkasid tõstnud tunduvalt enam organisatsioone, kui seda kevadel planeeris. Pool aastat tagasi kavandas palgatõusu alla veerandi (23%) tööandjatest, tegelikkuses tõusid palgad aga ligi pooltes (48%) organisatsioonides,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Tööandjad lähtuvad töötasude muutmisel või muutmata jätmisel eelkõige organisatsiooni majandustulemustest, aga oluline tegur on ka tihe konkurents töötajate pärast. Põhipalgad on muutunud rohkem just neis ettevõtetes, kus tööjõupuudust teravamalt tunnetatakse. Lisaks põhipalkadele on mitmed organisatsioonid muutnud viimastel aastatel ka lisatasude süsteeme ja soodustuste pakette,“ lisas Kadri Seeder.

70% tööandjatest plaanib värvata uusi töötajaid

Uusi töötajaid kavatsevad järgneva kuue kuu jooksul palgata 70% tööandjatest ja lisatöökohti soovitakse luua 39% ettevõtetes. „Enim otsivad tööandjad tööturult spetsialiste – pea igas teises (45%) töötajate värbamist planeerivas ettevõttes soovitakse tööle võtta just spetsialiste. 33% tööandjatest kavatseb värvata ka oskustöölisi (sh sõidukijuhid ja masinaoperaatorid), 27% lihttöölisi, 23% klienditeenindajaid. Kõige väiksem vajadus on hetkel kontoriametnike järele,“ lisas Henry Auväärt.

Uuringu lõplikud tulemused, mis aitavad analüüsida palgatrende ja tööandjate värbamisvajadusi valdkondade lõikes, selguvad novembri keskel. Tööandjad saavad anda oma panuse uuringusse kuni 31. oktoobrini Palgainfo Agentuuri veebilehel www.palgainfo.ee.

Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) ja sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) viivad kord aastas läbi ühist tööandjate uuringut. Uuringu eesmärgiks on välja selgitada Eesti ettevõtjate hinnangud tööturu olukorrale ning toimunud ja plaanitavad palkade muutused. Novembris jätkub uuring organisatsioonide põhjaliku töötasude uuringu ja suuremahulise töötajate küsitlusega, mille fookuses on tulemustasud ja soodustused ning töötajate ootused tööandjatele.