x

Palgatõusu on järgmisel poolaastal enim oodata haridus- ja infotehnoloogiasektoris

Pressiteade
28. november 2018

CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri värskest uuringust selgus, et enam kui pooled haridus- ja infotehnoloogiasektori tööandjad plaanivad lähiajal palgatõusu.

„Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri igasügisesest tööandjate tööturu- ja palgauuringust selgus, et järgneva kuue kuu jooksul plaanib põhipalkasid tõsta 64% haridus- ja 54% infotehnoloogia- ning telekommunikatsioonisektori tööandjatest,“ ütles CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Enam kui pooled tööandjad (55%) leidsid, et palgatasemeid tuleb korrigeerida, kuna olukord tööturul on keeruline ja napib sobivaid töötajaid.“

„Tööandjate sõnul avaldab suuresti põhipalkade tõstmisele mõju ka ettevõtete majandustulemused, konkureerivate ettevõtete poolt tulenev palgasurve ning uute töötajate kõrgemad ootused ja olemasolevate töötate areng,“ lisas Henry Auväärt „Kõige vähem on palgatõusule järgmise kuue kuu jooksul avatud masinate seadmete remondi ja hooldusega tegelevad ettevõtted ning ehitussektori tööandjad – teisalt plaanib palgatõusu ikkagi umbes viiendik mainitud valdkondade tööandjatest ja paljud antud sektoris tegutsevatest ettevõtjatest tõid välja, et nad on juba lähiajal palgatasemeid tõstnud.“

„Põhipalgad kasvavad rohkem suuremates organisatsioonides,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Viimase kuue kuu jooksul olid põhipalgad tõusnud kolmandikus (34%) kuni viie töötajaga ettevõtetes, samas kui üle saja töötajaga asutustest oli põhipalkasid tõstnud rohkem kui pooled (65%). Samuti on suuremate organisatsioonide seas märksa enam neid tööandjaid, kes kavatsevad palku tõsta – kui üle saja töötajaga organisatsioonidest kavatseb töötajate põhipalkasid tõsta 60% uuringus osalenutest, siis kuni viie töötajaga ettevõtetest alla neljandiku (23%) vastajatest, “ lisas Kadri Seeder.

Uusi töökohti plaanitakse luua enim panganduses ja kindlustuses, ehituses ning tervishoius.

Uusi töökohti kavatsevad järgneva kuue kuu jooksul luua 39% tööandjatest. „70% vastanud pangandus- ja kindlustus-, 58% ehitus- ja 53% tervishoiusektori tööandjatest plaanib luua uusi töökohti,“ lisas Henry Auväärt. „Lisaks soovitakse keskmisest rohkem värvata tööjõudu infotehnoloogiasektoris, kus pooled tööandjad valmistuvad järgmise kuue kuu jooksul lisatöökohtade loomiseks.“

Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) korraldavad kaks korda aastas tööandjate uuringut. Uuringu eesmärk on selgitada välja Eesti tööandjate hinnangud tööturu olukorrale ning toimunud ja plaanitavad palkade muutused. 2018. aasta oktoobris korraldatud küsitluses osales 503 organisatsiooni esindajat. Novembris jätkub uuring organisatsioonide põhjaliku töötasude uuringu ja suuremahulise töötajate küsitlusega, mille fookuses on tulemustasud ja soodustused ning töötajate ootused tööandjatele.

LISAMATERJALID:

1. Mis valdkonna tööandjad plaanivad palgatõusu? (TOP 5)

Ettevõtte tegevusvaldkond plaanib järgmise 6 kuu jooksul tõsta töötajate põhipalka (%)
Haridus 64
Infotehnoloogia ja telekommunikatsioon 54
Avalik haldus, riigiasutused ja riigikaitse 53
Pangandus ja kindlustus 50
Transport, logistika ja laondus 50

 

2. Mis valdkonna tööandjad plaanivad luua uusi töökohti? (TOP 5)

Ettevõtte tegevusvaldkond plaanib järgmise 6 kuu jooksul värvata uusi töötajaid (%)
Pangandus ja kindlustus 70
Ehitus ja elektritööd 58
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 53
Infotehnoloogia ja telekommunikatsioon 50
Masinate ja seadmete remont ning hooldus 48

 

Lisainformatsioon:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 


Pooled tööandjad pakuvad töötajatele paindlikku tööaega ja kodus töötamise võimalust

Pressiteade
2. november 2018

Paindlikku töökorraldust pakuvad enam kui pooled tööandjad, kuid enamasti piirdub see teatud töötajate gruppide või üksikute töötajatega, selgus Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee värskest uuringust. 50% uuringus osalenud tööandjatest märkis, et neil pakutakse kodus töötamise võimalust, kuid kõigest 12% saab seda võimaldada kõikidele töötajatele ja veerand (24%) vaid üksikutele töötajatele.

Rohkem kui pooled tööandjad märkisid lisaks kodus töötamise võimalusele, et nende organisatsioonis võimaldatakse töötajatele ka paindlikku tööaja algust ja lõppu, kuid viiendik (21%) saab seda lubada kõikidele töötajatele.

„See, kui paindlik on töökorraldus, sõltub väga palju töö iseloomust,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Varasemad agentuuri küsitluste tulemused näitavad, et kõige sagedamini piirabki paindliku tööaja ja -koha korraldust töö iseloom, mis ei võimalda seda. Oma roll on aga ka eelarvamustel ja hirmul kaotada kontroll töötajate tegevuse üle. Rahulolematust tekitab töötajates kõige enam see, kui töö iseloom võimaldab paindlikkust, kuid seda ei pakuta. Samas võib paindlikkus tekitada ka stressi, kui reeglid ja oodatud tulemus ei ole selged,“ lisas Seeder.

„Töötajad hindavad vabadust otsustada oma aja ja töö koha üle kõrgelt. Märksõnad kodukontor ja paindlik tööaeg on tööotsijatele tunduvalt atraktiivsemad kui mõiste kaasaegne kontor. Paindlikkuse pakkumine aitab kindlasti lihtsustada ka personaliotsinguid, suurendades nii kandideerijate huvi kui ka vähendades isegi palgaootust,“ kommenteeris uuringut Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Varasemad uuringud on meile näidanud, et paindlikuma töökorralduse soov on Eesti töövõtjate seas suur – pooled töövõtjad on kodus töötamise nimel valmis isegi töökohta vahetama.“

„Töövõtjate ootused paindlikule töökorraldusele võivad aga panna paljud tööandjad keerulisse olukorda, kuna uute töötajate värbamisel proovitakse ootustele vastata, kuid see toob omakorda kaasa vajaduse muuta töökorraldust ka olemasolevatel töötajatel, kes tegelevad sarnase tööga,“ lisas Henry Auväärt.

Kas ja kuidas paindlikkus palgasurvet ja tööstressi leevendab, räägitakse täna Palgainfo Agentuuri töökorralduse psühholoogia konverentsil. Üritus toimub kell 11.00–16.30 TAO Keskuses (Rotermanni 2, Tallinn). Päevakavaga on võimalik tutvuda siin https://www.palgainfo.ee/koolitused.

Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) korraldavad kaks korda aastas tööandjate uuringut. Uuringu eesmärk on välja selgitada Eesti ettevõtjate hinnangud tööturu olukorrale ning toimunud ja plaanitavad palkade muutused. Oktoobris korraldatud küsitluses osales 503 organisatsiooni esindajat. Novembris jätkub uuring organisatsioonide põhjaliku töötasude uuringu ja suuremahulise töötajate küsitlusega, mille fookuses on tulemustasud ja soodustused ning töötajate ootused tööandjatele.


40% tööandjatest valmistub tõstma töötajate palgatasemeid

Pressiteade

CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri värskest uuringust selgus, et 40% tööandjatest plaanib lähiajal tõsta töötajate palgataset. Uusi töökohti soovib luua 39% ettevõtetest ja 70% tööandjatest kavatseb värvata uusi töötajaid lahkuvate töötajate asendamiseks, hooajalistele töödele ja/või uutele töökohtadele.

„Kümnendat järjestikust sügist korraldatud tööturu-uuringus on tänase seisuga osalenud erinevatest piirkondadest ja tegevusaladelt pea 500 tööandjat, kes annavad tööd umbes 40 000 inimesele,“ ütles Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „40% tööandjatest plaanivad tõsta lähiajal töötajate põhipalkasid, mis peegeldab endiselt tööjõupuudusest tulenevat palgasurvet, millega tööandjad kohaneda proovivad. Samas võime märgata ka esimesi palgatõusu pidurdumise märke – möödunud sügisel oli vastajate seas rohkem organisatsioone, kus põhipalgad olid viimastel kuudel tõusnud, samuti rohkem neid, kus lähiajal palgatõusu kavandati.“

„Kõigil oma organisatsiooni töötajatel soovib lähiajal põhipalka tõsta 18% vastanud tööandjatest. Teistes uuringus osalenud ettevõtetes puudutab kavandatud palgatõus osasid töötajate gruppe või üksikuid töötajaid. Tööandjate plaanitav palgatõus jääb enamasti 5%–6% piiridesse,“ lisas Henry Auväärt. „Enam kui kolmandik (37%) tööandjatest ei kavatse palkasid muuta, pea neljandik (23%) ei ole praeguseks ajaks veel palgamuutuste osas oma otsust langetanud ja väike osa (0,2%) tööandjatest plaanib palku hoopis langetada, mis puudutab aga ainult üksikuid töötajaid.“

„Värskest uuringust selgus, et viimasel poolaastal on põhipalkasid tõstnud tunduvalt enam organisatsioone, kui seda kevadel planeeris. Pool aastat tagasi kavandas palgatõusu alla veerandi (23%) tööandjatest, tegelikkuses tõusid palgad aga ligi pooltes (48%) organisatsioonides,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Tööandjad lähtuvad töötasude muutmisel või muutmata jätmisel eelkõige organisatsiooni majandustulemustest, aga oluline tegur on ka tihe konkurents töötajate pärast. Põhipalgad on muutunud rohkem just neis ettevõtetes, kus tööjõupuudust teravamalt tunnetatakse. Lisaks põhipalkadele on mitmed organisatsioonid muutnud viimastel aastatel ka lisatasude süsteeme ja soodustuste pakette,“ lisas Kadri Seeder.

70% tööandjatest plaanib värvata uusi töötajaid

Uusi töötajaid kavatsevad järgneva kuue kuu jooksul palgata 70% tööandjatest ja lisatöökohti soovitakse luua 39% ettevõtetes. „Enim otsivad tööandjad tööturult spetsialiste – pea igas teises (45%) töötajate värbamist planeerivas ettevõttes soovitakse tööle võtta just spetsialiste. 33% tööandjatest kavatseb värvata ka oskustöölisi (sh sõidukijuhid ja masinaoperaatorid), 27% lihttöölisi, 23% klienditeenindajaid. Kõige väiksem vajadus on hetkel kontoriametnike järele,“ lisas Henry Auväärt.

Uuringu lõplikud tulemused, mis aitavad analüüsida palgatrende ja tööandjate värbamisvajadusi valdkondade lõikes, selguvad novembri keskel. Tööandjad saavad anda oma panuse uuringusse kuni 31. oktoobrini Palgainfo Agentuuri veebilehel www.palgainfo.ee.

Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) ja sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) viivad kord aastas läbi ühist tööandjate uuringut. Uuringu eesmärgiks on välja selgitada Eesti ettevõtjate hinnangud tööturu olukorrale ning toimunud ja plaanitavad palkade muutused. Novembris jätkub uuring organisatsioonide põhjaliku töötasude uuringu ja suuremahulise töötajate küsitlusega, mille fookuses on tulemustasud ja soodustused ning töötajate ootused tööandjatele.


Noored soovivad 1428 eurot kätte teenida

PRESSITEADE

Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööturu- ja palgauuringust, milles osales 9067 töötajat ja tööotsijat selgus, et noored soovivad teenida enam kui 1400 euro kätte.

Noorte palgasoov ületab Eesti keskmist palka enam kui 300 euroga – kui noorte keskmine netopalgaootus on 1428 eurot, siis keskmist palka teeniv töötaja saab kätte pisut üle 1100 euro. Palgaootuse kasv on aga noorematel kui 24-aastastel töövõtjatel olnud pigem tagasihoidlik, kasvades aastaga 5%. 24–34-aastaste töövõtjate palgaootus on aastaga kasvanud 8% ja 35–44-aastastel 12%.

Noorte palgaootust tõstab ootuspäraselt kõrgem haridustase. Bakalaureusekraadiga noored soovivad teenida 1592 eurot kätte, mis on 13% kõrgem ootus kui keskharidusega noortel, kelle netopalgaootus on 1406 eurot.

„Noorte palgaootust mõjutab see, kas neil on töökogemus või mitte. Noored, kes on töötamisega kokku puutunud, orienteeruvad paremini ka palgatasemetes. Teisalt mõjutab noorte palgaootust toimetulekuvajadus – kas püütakse iseseisvalt hakkama saada või ollakse osaliselt veel ülalpeetav. Palgaootus kasvab vanusegrupis 25–34, kui erialane haridus on omandatud ning soovitakse oma kodu ja pere luua,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Veerand noortest ei kavatse üle aasta oma tööandja juures töötada. Lisaks selgus uuringust, et kõigest iga kümnes kuni 24-aastane töötaja plaanis oma praeguse tööandja juures töötada kauem kui viis aastat.

„Iga teine noor plaanib lühemat kui kaheaastast tööstaaži, mis näitab, et pikk tööstaaž ühe tööandja juures on kadumas ajalukku,“ kommenteeris uuringut Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Loomulikult on noorte lühiajalise staaži üks põhjus ka see, et ollakse alles erialase töö otsinguil. Teisalt on aga tööstaaži lühenemist märgata ka teistes vanuserühmades. Näib, et mida andekam on töötaja, seda rohkem väljakutseid ta vajab ja seda keerukam on teda ühes ametis pikalt rahulolevana hoida.“

Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) küsitlevad tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis. Maikuus korraldatud töötajate uuringus osales kokku 9067 inimest, neist 86% ehk 7811 oli aprillis tööga hõivatud, 14% ei töötanud.

Lisainfo:

Tel: 5688 5066
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.


Enamikus valdkondades ei piisa sektori keskmisest palgast töötaja lojaalsuse tagamiseks

Pressiteade

Töötajate lojaalsuse tagamisel on valdkondade lõikes enam kui kahekordsed palgakäärid, selgus Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööturu- ja palgauuringust, milles osales 9067 töötajat ja tööotsijat. Kui IT-sektoris tuleb töötaja lojaalsuse tagamiseks pakkuda 2339 eurost brutokuupalka, siis majutus ja toitlustussektoris piisab 1143 eurost kuus.

Kõige kõrgem on lojaalsuse hind ootuspäraselt infotehnoloogia sektoris (2339 eurot). Enam kui 2000 eurot tuleb töötaja lojaalsuse tagamiseks pakkuda ka elektri ja gaasivarustuse- (2151 eurot) ning pangandus- ja kindlustussektoris (2128 eurot).

Kui vaadata sektorite keskmisi palkasid (statistikaameti andmed), siis piisab töötaja lojaalsuse tagamiseks keskmisest palgast vaid neljal tegevusalal – pangandus-, riigi- (sh kohalik omavalitsus), tervishoiu- ja haridussektoris. Panganduses oli lojaalsete töötajate keskmine brutotöötasu 64 eurot valdkonna keskmisest töötasust madalam. Riigisektoris oli sama näitaja 63 eurot, tervishoius 88 eurot ja haridussektoris 40 eurot.

Kõige madalam on lojaalsete töötajate keskmine brutotöötasu majutuse ja toitlustuse tegevusalal (1143 eurot) ning haridussektoris (1221 eurot).

Ametirühmade lõikes küsivad lojaalsuse eest kõige kõrgemad hinda juhid (2260 eurot) ja valdkonna ning projektijuhid (2203 eurot). Tippspetsialistide lojaalsuse tagamiseks tuleb tööandjal pakkuda 1692 euro suurust brutokuupalka, esmatasandi juhtidele 1610 eurot, oskustöölistele 1360 eurot, seadme ning masinaoperaatoritele 1321 eurot ning lihttöölistele 923 eurot.

„Töötajate lojaalsuse hinda kergitab eelkõige see, kui töö on ebahuvitav, töötajal on igav ning ta ei arene tööalaselt. Tugeva erialase kutsumusega valdkondades nagu haridus, tervishoid või loomingulised tööd on töötajate lojaalsus suurem ning selle eest ei tule nii kõrget hinda maksta. Samas võib kutsumus ka töötaja organisatsioonist välja viia, kui mujal pakutakse erialaselt huvitavamat tööd,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

„Hea palk on töövõtjatele oluline, kuid ei tähenda automaatselt veel töötaja lojaalsust. Varasemad uuringud on näidanud, et suur osa töötajatest on valmis vahetama tööandjat ka teiste tingimuste pärast, isegi kui palganumber jääb samaks – näiteks ei korva hea palganumber pikaajaliselt kehva juhtimiskvaliteeti või rahulolematust meeskonnaga,“ kommenteeris uuringut Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Töötajad peavad igapäevaselt tunnetama, et nende töö on oluline ja neid väärtustatakse ning tunnustatakse tehtud töö eest.“

Valdkond Kõrge lojaalsusega töötajate keskmine brutotöötasu aprill 2018 Keskmine brutokuupalk II kvartalis 2018
Info ja side, IKT 2339 2169
Elektri- ja gaasivarustus 2152 1823
Pangandus, kindlustus (finantsvahendus) 2128 2192
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (nt inseneribürood, reklaamibürood) 1811 1521
Ehitus 1799 1250
Töötlev tööstus, tootmine 1688 1266
Riigivalitsemine ja -kaitse, sh kohalik omavalitsus, sotsiaalkindlustus 1523 1586
Veondus, laondus, logistika 1488 1253
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 1468 1151
Haldus- ja abitegevused, sh hoonete haldus, bürooteenused 1458 1119
Kaubandus, sh hulgi- ja jaekaubandus 1346 1257
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 1297 1385
Muud teenindavad tegevused, sh isikuteenindus, MTÜde tegevus 1263 917
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 1257 1139
Haridus 1221 1261
Majutus ja toitlustus 1143 850

 

Allikad: Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööturu uuring ja statistikaamet.

Töötajate lojaalsust hinnati mitme küsimuse põhjal – kuivõrd aktiivne on töötaja tööturul, kas ta on kandideerinud teistesse ettevõtetesse tööle ja plaanib lähiajal töökohta vahetada ning kui pikka staaži oma praeguse tööandja juures kavandab.

Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) küsitlevad tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis. Maikuus korraldatud töötajate uuringus osales kokku 9067 inimest, neist 86% ehk 7811 oli aprillis tööga hõivatud, 14% ei töötanud.