Kõrge lojaalsusindeksiga töötajad teenivad keskmiselt 2460 euro suurust brutokuupalka, selgus CVKeskus.ee tööportaali ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringust. Kolme aastaga on lojaalsuse hind kerkinud 25%.

Küsitluse tulemused näitavad, et oma praegusele tööandjale lojaalsed töötajad teenivad keskmiselt 2460 euro suurust brutokuupalka. Seda on pea 500 eurot rohkem kui kolm aastat tagasi, mil kõrge lojaalsuse tagamiseks piisas 1962 eurost.

„Küsitluses osalejate lojaalsust hinnati tööturukäitumist iseloomustavate küsimuste abil, näiteks kui sageli mõeldakse töökoha vahetamisele, kui aktiivselt tööd otsitakse, kui pikaks ajaks plaanitakse tööandja juurde jääda, kas lähiajal soovitakse töökohta vahetada ning kas on kandideeritud tööle teistesse organisatsioonidesse,“ selgitas Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Ta lisas, et kõrge lojaalsusindeksiga töötajaid on kõige rohkem hariduses, kus 61% töötajatest on kõrge lojaalsusega.

Keskmisest enam on kõrge lojaalsusega töötajaid ka kunsti, kultuuri, ajakirjanduse (60%), finantsvaldkonna (59%), panganduse (59%), infotöötlemise (57%) ja ehituseriala (56%) töötajate seas.

Kõige vähem on kõrge lojaalsusega töötajaid koristus- ja puhastustööde valdkonnas (30%) ja ka turunduses (37%) ning majutuses (37%).

Uuringust kerkis lisaks esile, et viimase aasta jooksul preemiat saanud töötajate seas on kõrge lojaalsusega töötajaid pea 10% rohkem. „Teisalt võib see näidata, et tööandjad premeerivad lojaalseid töötajaid meelsamini,“ selgitas Seeder.

IKT-sektoris on lojaalsuse hind pea 3900 eurot

CVKeskus.ee tööportaali turundusjuht Henry Auväärt tõi uuringust välja, et kõrgeim on lojaalsuse hind info- ja telekommunikatsioonitehnoloogiate erialade töötajate seas, kus kõrge lojaalsusindeksiga töötajad teenivad keskmiselt 3879-eurost brutotöötasu, mida on 9% enam kui aasta tagasi.

Auväärt lisas, et IT-sektori töötajatele järgnevad panganduserialade töötajad 3143 euroga (+1%) ja turundajad ning personalitöötajad 2932 euroga. „Samas kui personalitöötajate seas ei ole lojaalsuse hind aastaga suuresti muutunud, siis turunduserialal on see kerkinud 13%.“

Ehituserialal tagab töötajate kõrge lojaalsuse 2912 eurot, finantsvaldkonnas 2616 eurot, tervishoius 2537 eurot ning tööstuses ja tootmises 2423 eurot. Riigisektoris teenivad kõrge lojaalsusega töötajad keskmiselt 2352-eurost brutokuupalka.

„Kuigi konkurentsivõimeline palk on töötajate hoidmisel väga oluline, ei tasu unustada, et pikaajalist lojaalsust ei saa tagada üksnes töötasuga,“ ütles Henry Auväärt, kes lisas, et töötajad püsivad organisatsioonis kauem siis, kui nad näevad enda jaoks arenguvõimalusi, tunnevad, et nende panust väärtustatakse, ning kui töö pakub neile jätkuvalt huvi ja väljakutseid. „Sama oluline on ka toetav juhtimine, tugev meeskond ja hea töökeskkond.“

„Eriti keeruline on töötajate lojaalsuse hoidmine nooremate põlvkondade puhul, kelle ootused ja käitumine on muutunud. Kui töötaja tunneb, et tema areng on peatunud või töö muutub liiga rutiinseks ja üksluiseks, ollakse valmis julgemalt uusi väljakutseid otsima ja töökohta vahetama.“

Palgainfo Agentuur ja Eesti külastatuim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palgamuutustele ning uuritakse tööturukäitumist, töötajate rahulolu ja motiveeritust. Töötajate ja tööotsijate küsitluses osales 4520 inimest.

Pressiteade

Tööturg on stabiliseerunud: pakutavate ametikohtade arv püsib paigal, konkurents töö leidmisel on leevenemas

Kahes sektoris kasvas tööpakkumiste arv üle kümne protsendi

CVKeskus.ee esimese kvartali tööturu ülevaade näitab, et tööpakkumiste arv püsinud stabiilsena juba viis kvartalit järjest. Konkurents vabadele ametikohtadele leeveneb aeglaselt, kuid tööandjatele valmistavad jätkuvalt peavalu kvalifitseeritud spetsialistide nappus ja nende kõrged palgaootused.

„Eesti tööturg on püsinud stabiilsena juba viis kvartalit järjest. Tööpakkumiste arvu langus on peatunud, kuid paljudes sektorites valitseb jätkuvalt ettevaatlikkus ning ettevõtted keskenduvad eelkõige efektiivsuse kasvatamisele,“ ütles CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

Auväärt lisas, et kui viimase kolme aasta jooksul kahekordistus konkurents töö leidmisel, siis 2026. aasta esimese kvartali andmed viitavad pinge leevenemisele. „Mõnes valdkonnas on töö leidmine muutunud taas lihtsamaks.“

Valdkonniti on tööturu olukord jätkuvalt ebaühtlane. Esimeses kvartalis paistsid aktiivsusega silma eelkõige tööstus-, tootmis- ja logistikasektor.

• Tööstus ja tootmine: tööpakkumiste arv kasvas 2026. aasta esimeses kvartalis 15,2%. Ka aasta varem suurenes pakkumiste arv samas valdkonnas 12,2%. Pakkumiste jätkuv kasv on vähendanud konkurentsi töö leidmisel sektoris 9,3% võrra.
•  Transport ja logistika: tööpakkumiste arv kasvas aastaga 15,5%, millega kaasnes konkurentsi märgatav, 27,5% langus.
• Ehitus: tööpakkumiste arv suurenes 2,6% ning konkurents vähenes 10,3%.
• Müük: tööpakkumiste arv kasvas 1,1%, konkurents püsib endiselt kõrgel tasemel ega ole oluliselt muutunud.

Nõrgem on seis teenindussektoris, kus tööpakkumiste arv vähenes esimeses kvartalis 4,2%. Konkurents töö leidmisel on valdkonnas jätkuvalt väga kõrge: keskmiselt kandideerib ühele ametikohale ligi 100 inimest, populaarsematel positsioonidel võib kandidaatide arv ulatuda ka üle 2000.

28% tööandjatest plaanib luua uusi töökohti

Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee värske tööandjate uuringu kohaselt plaanib 28% ettevõtetest järgmise 12 kuu jooksul luua uusi töökohti.

Kõige julgemalt kavandavad värbamist finants- ja kindlustusvaldkonna tööandjad, kellest 53% plaanib uusi ametikohti luua.

Neile järgnevad ehitus- ja töötlev tööstus, kus üle 30% organisatsioonidest näeb ette töökohtade lisandumist. Kõige tagasihoidlikumad on avaliku sektori tööandjad – vaid 17% neist plaanib uusi töökohti luua.

Palgasurve ja spetsialistide nappus püsivad

Hoolimata jahtunud majanduskeskkonnast prognoosib iga neljas tööandja, et sobiva töötaja leidmine muutub tänavu veelgi keerulisemaks. Kõige teravamalt tunnetavad seda haridusvaldkonna ja töötleva tööstuse tööandjad.

„Tööandjate tagasiside on vastuoluline,“ nentis Henry Auväärt. Tema sõnul on sobiva personali leidmine paljudes sektorites endiselt suur väljakutse.

„Turul on küll palju liikumist, kuid spetsiifiliste oskustega ekspertide värbamine ei ole märgatavalt lihtsamaks muutunud, sest neid tuleb endiselt teistest organisatsioonidest üle meelitada,“ selgitas Auväärt.

Sama kinnitas ka Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder, kelle sõnul ei ole kandidaatide ootused ebakindlas majandusolukorras vähenenud.

„Tööandjad tajuvad tugevat palgasurvet, kuna elukalliduse tõus on kergitanud ootused tasemele, millele on paljudel ettevõtetel raske vastata,“ märkis Seeder.

Lisateave:

Palgainfo Agentuur ja CVKeskus.ee tutvustavad küsitluse tulemusi lähemalt 24. aprillil toimuval veebiseminaril.

Pressiteade

CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri küsitluse tulemustest selgub, et 34% tööandjatest plaanib lähikuudel (aprill–juuni) tõsta töötajate põhipalkasid. Kavandatud palgatõus jääb enamasti vahemikku 3–6%.

„Organisatsioonide palgatõusu plaanides on näha elavnemise märke,“ kommenteeris tööandjate küsitluse tulemusi CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. „Kui eelmise aasta kevadel kavandas palgatõusu 28% tööandjatest ja 2024. aasta kevadel 26%, siis tänavu näeb vajadust palgatasemeid korrigeerida 34% organisatsioonidest.“

„Palgatõusu plaane mõjutab mõningal määral ka alampalga tõus,“ selgitas Auväärt ja lisas, et võrreldes eelmise aastaga on küll palgatõusu plaanivaid organisatsioone rohkem, kuid palgatõus ei ole nii laiapõhjaline ja puudutab sagedamini osa töötajate gruppe, sh miinimumpalga saajaid.

Uuringust selgus, et tööandjatele on majandustulemuste kõrval üheks peamiseks palkade muutmise ajendiks üleüldine elukalliduse tõus.

„Kavandatav põhipalkade muutus ei pruugi aga katta hinnatõusust tulenevat mõju, sest kõiki töötajaid puudutav põhipalkade kavandatav tõus jääb enamasti vahemikku 3–6%,“ ütles Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Kümnendik palgatõusu plaanivatest tööandjatest näeb võimalusi ka suuremaks palgatõusuks.“

Küsitlusega uuriti ka, kuivõrd on maksuküüru kaotamine mõjutanud palgamuutusi. Pea kahe kolmandiku tööandjate hinnangul ei ole maksuküüru kaotamine mõjutanud töötasuga seotud otsuseid ja kümnendik tööandjatest leidis, et sel on olnud mõju nende otsustele.

Olulise tegurina palkade korrigeerimisel tõid tööandjad esile ka vajadust säilitada konkurentsivõimet tööturul, selleks jälgitakse turupalkasid ja tehakse võrdlusi palgauuringutega.

Kadri Seeder tõi uuringust esile, et kuigi suurem osa vastajatest hindab oma palgataset konkurentidega võrreldes samal tasemel või kõrgemal olevaks, tunnetatakse ikkagi palgasurvet. „Kaks kolmandikku tööandjatest tunnetab kasvavat palgasurvet olemasolevate töötajate poolt ja pisut enam kui poolte tööandjate hinnangul on suurenenud viimase poolaasta jooksul ka tööle kandideerijate palgaootused.“

43% küsitluses osalenud organisatsioonidest oli palkasid viimase 4 kuu jooksul tõstnud, peamiselt tehti seda jaanuaris.

Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee ja sõltumatu uuringufirma Palgainfo Agentuur viivad kaks korda aastas läbi ühist tööandjate uuringut. Uuringu eesmärk on välja selgitada Eesti ettevõtjate hinnangud tööturu olukorrale ning toimunud ja plaanitavad palkade muudatused. Uuringus osales 422 tööandjat, kes annavad tööd kokku umbes 59 000 töötajale üle Eesti.

Lisateave:

Palgainfo Agentuur ja CVKeskus.ee tutvustavad küsitluse tulemusi lähemalt 24. aprillil toimuval veebiseminaril, vaadake lähemalt siit.

Noored soovivad teenida keskmiselt 1746 eurot netopalka, selgus CVKeskus.ee tööportaali ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringust. Noorte palgaootus on aastaga langenud 4 protsenti.

Noorte reaalselt teenitav palk on 1328 eurot kätte ja oodatav palk töökoha vahetamisel 1746 eurot. Seega on ootuste ja reaalsuse vahel 418 eurot, mis on väiksem kui teistes vanuserühmades.

Võrdlusena ületab 25–34-aastaste töötajate palgaootus nende tegelikku palka keskmiselt 467 euro võrra. 35–44-aastaste puhul on see erinevus 539 eurot, 45–54-aastastel 606 eurot ja 55–64-aastastel juba 619 eurot.

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder ütles, et noorte palgaootused ei ole viimastel aastatel kasvanud, kuna noored tajuvad kasvanud konkurentsi kandideerimisel.

Ta lisas, et noored tunnevad uue töökoha leidmisel märksa rohkem ebakindlust kui teised vanuserühmad – iga teine noor peab töö leidmist ebakindlaks. Teistes vanuserühmades tunneb sarnast ebakindlust umbes kolmandik töötajatest. Suhteliselt kõrge on ebakindlus ka 55–64-aastaste seas, kellest 45% tunneb töö leidmisel ebakindlust.

Noored on aktiivselt tööd otsimas

„Rohkem kui kolmandik noortest (38%) on aktiivselt tööd otsimas, mida on pea kaks korda enam kui teistes vanuserühmades,“ kirjeldas tööturul toimuvat CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

Lisaks aktiivselt tööd otsivatele noortele on tööpakkumistele avatud veel 48% noortest, samas kui töökoha vahetamisest ei ole huvitatud vaid 15%.

Auväärt märkis, et viimaste aastate tööturu trendid ei ole noortel tööotsinguid lihtsamaks muutnud. „Konkurents vabade ametikohtade nimel on kasvanud ja allahindlust noortele tööturul ei tehta – töökogemuse puudumine nõuab kandideerimisel suuremaid pingutusi,“ selgitas ta. Samas ei ole see noori heidutanud aktiivselt tööd otsimast ja kandideerimiskogemust kogumast.

Noorte aktiivsust tööturul kinnitab ka CVKeskus.ee tööportaali analüüs, mis hõlmas pea miljonit kandideerimist. Noorte soovitud töökohtadel konkureerib iga vaba ametikoha nimel keskmiselt 64 tööotsijat ning viimase kahe aasta jooksul on konkurents noortele sobivatel töödel kasvanud 14,4%.

Samal ajal on noorte seas ka kavandatav tööstaaž kõige lühem. Iga neljas noor ei plaani oma praeguse tööandja juures töötada kauem kui aasta ning 43% noortest näeb maksimaalseks tööstaažiks praeguse tööandja juures kuni kaks aastat.

Organisatsiooni eesmärk ja missioon läheb noortele arvatust vähem korda

Küsitlusega kaardistati ka tegurid, mis motiveerivad töötajaid. Kui kõikide vastajate üleselt olid peamised motivatsioonitegurid toredad kolleegid (77% vastajatest), rahalised tasud (75%) ja iseseisvus töös (74%), siis noorte puhul oli ülekaalukalt motiveerivaim tegur rahalised tasud, millega nõustus 70% noortest.

Rahaliste tasude kõrval motiveerib rohkem kui pooli noori veel ka toredad kolleegid (62%), iseseisvus töös (60%) ja töö sisu (60%).

Pisut ootamatult näitas uuring, et kõige vähem motiveerib noori organisatsiooni eesmärk ja missioon. Kui kõikide vanuserühmade üleselt ei pidanud seda motiveerivaks teguriks 18% vastajatest, siis noortest ei läinud antud tegur korda koguni 36% vastajatest. „Tõenäoliselt on see seotud ka noorte tehtavate töödega, sest tööturule sisenedes on esimeste tööde eesmärk peamiselt siiski lisaraha teenimine,“ selgitas Auväärt.

Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee korraldatud töötajate ja tööotsijate küsitluses osales 4520 inimest. Küsitluse partnerid olid kaasaegseid tööviise edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.

Pressiteade

Mehed ootavad tööd vahetades naistest 500 euro võrra kõrgemat palka, selgus CVKeskus.ee tööportaali ja Palgainfo Agentuuri küsitlusest. Küsitlusest ilmnes üks eriala ja linn, kus soolised käärid palgaootustes puuduvad.

Kui mehed soovivad tööd vahetades teenida 2500 eurot kätte, siis naiste netopalgaootuse mediaan on 500 euro võrra madalam ehk 2000 eurot.

Kõige ambitsioonikamate soovidega torkavad silma IT-, finants- ja ehituserialade töötajad. Neil aladel ootavad mehed uut töökohta otsides enam kui 3000-eurost netopalka. Vastajate seas töötas neil erialadel ligi iga neljas mees (23%), kuid naistest vaid veidi üle kümnendiku (13%), mis mõjutab soolist palgalõhet töötajate palgaootustes.

„Kuigi meeste ja naiste arv erialade lõikes erineb, näitavad küsitluse tulemused, et palgaootuste erinevused on suured ka erialade siseselt,“ ütles CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. Ta lisas, et Eestis on vaid üks eriala, kus meeste ja naiste palgaootused on samal tasemel – turundus.

Nimelt on meeste ja naiste palgaootused täpselt sama suured vaid turunduseriala töötajate seas, kus nii mehed kui naised soovivad töökoha vahetamisel teenida 2500 eurot kätte.

Alla viie protsendi erinevad naiste ja meeste palgaootused ka tervishoiu erialal, kus meeste netopalgaootus on 2500 eurot ja naistel 2400 eurot.

Keskmisest märgatavalt väiksem on palgalõhe töötajate palgaootustes ka transpordi-, laonduse- ja logistikaga seotud töödel ning riigiasutustes, kus see jääb 6%-le.

Suurim erinevus meeste ja naiste palgaootustes ilmneb finantserialal, kus meeste netopalgaootuse mediaan on koguni 1128 euro (33%) võrra kõrgem kui naistel. Finantserialal töötavad mehed ootavad töökohta vahetades 3384-eurost netopalka, samas kui naiste ootus on 2256 eurot.

Väga suured käärid on ka kaubanduses, kus meeste netopalgaootus on 886 euro (37%) võrra kõrgem kui naistel. Töökohta vahetades ootavad kaubanduserialal (sh müük ja teenindus) töötavad mehed keskmiselt 2406-eurost netopalka, samas kui naiste ootus on 1520 eurot.

Enam kui 500-eurone erinevus on meeste ja naiste palgaootustes ka infotehnoloogia, tööstus- ja tootmiserialade töötajatel.

„Töötajate vastustest jääb silma, et kuni 24-eluaastaste meeste ja naiste palgaootused sisuliselt ei erine, kuid alates 25. eluaastast hakkab vahe kiiresti kasvama,“ ütles Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Ta lisas, et alates 55. eluaastast soolised erinevused palgaootustes taas vähenevad, mil mõlema soo palgaootused kiirelt langema hakkavad.

Asukohtade lõikes jääb silma Tartu linn, kus töötajatel puuduvad soolised erinevused palgaootustes – nii mehed kui ka naised soovivad tööd vahetades teenida seal 2000 eurot kätte. Teisalt on aga väljaspool Tartut Tartu maakonnas erinevus palgaootustes Eesti suurim.

Pea iga teine töötaja leiab, et sugu võib mõjutada erinevat tasustamist

45% töötajatest leidis oma kogemuse põhjal, et sugu võib mõningal või suurel määral mõjutada erinevat tasustamist samaväärse töö eest.

Enim nõustusid selle väitega turundus- (49%), finants- (47%) ja tööstuserialadel (45%) töötavad inimesed. Kõige vähem mõjutab sugu töötajate hinnangul erinevat tasustamist sotsiaaltöö- (28%), haridus- (32%) ja IT erialadel (32%).

Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee korraldatud töötajate ja tööotsijate küsitluses osales 4520 inimest. Küsitluse partnerid olid kaasaegseid tööviise edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.