Pressiteade

59% tööandjate hinnangul on vajalikke töötajaid tööturult puudu ning kõigest 4% tööandjatest prognoosib värbamise lihtsamaks muutumist, näitavad CVKeskus.ee tööportaali ja Palgainfo Agentuuri värske tööandjate küsitluse tulemused.

Kuigi enam kui pooled tööandjad tunnetavad tööjõupuudust, viitavad värsked küsitlustulemused, et see pole enam nii terav kui varem. Iga neljas tööandja (24%) leiab, et vajalikke töötajaid on tööturul piisavalt – see on viimaste aastate kõrgeim näitaja. Võrdlusena oli 2022. aasta kevadel samal seisukohal veidi üle kümnendiku vastajatest (13%).

Värbamise lihtsamaks muutumisse tööandjad aga ei usu – vaid 4% tööandjatest prognoosib, et vajalike töötajate leidmine muutub 2025. aasta jooksul veelgi lihtsamaks. 42% tööandjatest prognoosib, et olukord tööturul jääb samaks, ning 22% kardab, et värbamine muutub jälle keerulisemaks.

„Tööandjate hinnangul on lihtsam leida eelkõige lihttöölisi (33%), kontoriametnikke (30%) ja müügi-ning teenindustöötajaid (27%),“ kirjeldas uuringu tulemusi CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler ja lisas, et endiselt on keeruline leida tippspetsialiste (44%), oskus- ja käsitöölisi (36%) ning keskastmespetsialiste (29%).

Uusi töötajaid plaanib tänavu värvata 64% tööandjatest, mis on sarnasel tasemel võrreldes eelmiste aastate küsitlustega. Suurem osa värbamisvajadusest tekib endiselt ära läinud või ajutiselt eemal olevate töötajate asendamisest, kuid võrreldes 2023. aastaga on see näitaja veidi madalam, tulenedes vabatahtliku voolavuse vähenemisest.

Kasvamas on vajadus ajutiste töötajate järele – järjest rohkem tööandjaid otsib töötajaid hooajalisteks või projektipõhisteks rollideks.

Kasvanud palgaootused ja noorte vähene huvi raskendavad värbamist

„Tööotsijate suurenenud palgaootused on tööandjate sõnul peamine põhjus, miks töötajaid on keeruline leida – sellele viitas koguni 74% tööandjatest,“ selgitas Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. 69% tööandjatest leidis, et viimase poole aasta jooksul on olemasolevate töötajate palgaootused kasvanud, 61% tööandjate hinnangul on sama ajaga kasvanud ka tööle kandideerijate palgaootused.

Lisaks ütles iga teine tööandja, et värbamist raskendab noorte vähenev huvi ettevõtte tegevusalal töötamise vastu ja 40% tööandjatest oletasid, et tõusevad ka tööotsijate ootused töötingimustele. Kolmandik tööandjatest prognoosib suurenevat konkurentsi töötajate pärast oma tegevusalal, mis on majanduse taastumisel ka ootuspärane.

Seeder lisas, et tööandjad, kes hindasid oma organisatsiooni palgataset konkurentidest madalamaks, prognoosisid keskmisest enam uute töötajate leidmise keerulisemaks muutumist.

„Palusime tööandjatel hinnata oma organisatsiooni palgataset konkurentidega võrreldes. Vastustest selgus, et iga teine küsitluses osalenud tööandja (54%) pidas organisatsiooni palgataset konkurentidega samaväärseks, üle viiendiku (22%) hindas seda kõrgemaks ja pea sama paljud (20%) madalamaks,“ selgitas Kadri Seeder.

Üle veerandi tööandjatest plaanib palgatõusu

Tööandjate palgatõusu plaanides on aga tänavu näha kerget elavnemist – veidi rohkem on neid, kel palgatõus kavas, ja vähem neid, kes ei ole palku tõstnud ega plaani seda teha või pole veel otsustanud.

Selle aasta jooksul plaanib töötajate põhipalkasid tõsta veidi üle veerandi (28%) küsitluses osalenud organisatsioonidest. Sama paljud (28%) ei oska veel öelda, kas palgamuutused tulevad, 44% on aga kindlad, et palgamuutusi sel aastal enam ei tule. Vaid veidi üle kümnendiku (13%) küsitluses osalenud tööandjatest ei ole sel aastal põhipalkasid muutnud ega kavatse seda ka teha.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste ja tööturukäitumise muutusi. Tööandjate küsitluse tulemused põhinevad 332 tööandja tagasisidel, kes kokku annavad tööd rohkem kui 50 000 inimesele. Küsitluse partnerid on tänapäevaseid töövorme edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.

Küsitluse tulemusi tutvustame põhjalikumalt 13. juunil toimuval seminaril. Vaadake lähemalt siit.

Palgainfo Agentuuri PRESSITEADE

65% tööandjatest on viimase kaheksa kuu (september 2024 – aprill 2025) jooksul tõstnud töötajate põhipalkasid ja veidi üle veerandi (28%) plaanib seda teha veel sel aastal – viimane näitaja on mõnevõrra kõrgem kui aasta tagasi. Uusi töötajaid plaanib värvata üle poole (64%) tööandjatest, samas kui 11% tööandjatest kavandab koondamisi, selgub Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee 2025. aasta aprillis korraldatud tööandjate küsitluse tulemustest.

Küsitluse tulemusi tutvustame põhjalikumalt 13. juunil toimuval seminaril. Vaadake lähemalt siit.

Kuigi ligi kaks kolmandikku (65%) küsitluses osalenud organisatsioonidest oli töötajate põhipalkasid tõstnud, leidus ka üksikuid näiteid, kus mõnes töötajate grupis oli palku vähendatud.

„Palgamuudatused rakendusid peamiselt selle aasta jaanuaris ja puudutasid üle pooltel juhtudel kõiki organisatsiooni töötajaid. Palgatõus jäi sagedamini 5–6% piiresse. Juhtide ja tippspetsialistide palgad kasvasid veidi rohkem, 7–10%, aga oli ka organisatsioone, kus klienditeenindajate ja lihttööliste palgatõus küündis 10%-ni,“ selgitas tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Kõrgemat haridust eeldavate ametikohtade töötajate palkasid tõstetakse tavaliselt suurema sammuga. Klienditeenindajate palgakasvu mõjutab mingil määral alampalga kasv, mis tõusis selle aasta alguses 5,31 euroni tunnis,“ lisas Kadri Seeder.

Eelmisel kevadel korraldatud küsitluse tulemused olid sarnased – viimase kaheksa kuu jooksul oli töötajate põhipalkasid tõstnud 65% vastajatest ja 26% plaanis seda teha järgnevate kuude vältel. 17% tööandjatest ei olnud põhipalkasid muutnud ega plaaninud seda ka teha.

Üle veerandis organisatsioonides on veel tänavu oodata palgatõusu

Palgatõusu plaanides on näha kerget elavnemist – veidi rohkem on neid, kes plaanivad palgatõusu, ja vähem neid, kes ei ole palku tõstnud ega kavanda seda teha või ei ole veel otsustanud. Selle aasta jooksul plaanib töötajate põhipalkasid tõsta veidi üle veerandi (28%) küsitluses osalenud organisatsioonidest. Sama paljud (28%) ei oska veel öelda, kas palgamuutused tulevad, 44% on aga kindlad, et palgamuutusi sel aastal enam ei tule. Vaid veidi üle kümnendiku (13%) küsitluses osalenud tööandjatest ei ole põhipalkasid muutnud ega kavatse seda ka teha.

Organisatsioonides, kus põhipalkade muutusi veel sel aastal plaanitakse, puudutavad need enamasti kõiki töötajaid, aga on ka organisatsioone, kus tõstetakse ainult osade töötajate töötasusid, näiteks tippspetsialistide või keskastme spetsialistide omasid. Kõiki töötajaid puudutav kavandatav palgatõus jääb sagedamini 3–4% või 5–6% ringi.

Seega näitavad küsitluse tulemused, et eelmise aastaga võrreldes on veidi rohkem neid organisatsioone, kus palgatõusu plaanitakse. Kavandatud palgatõus on aga eelmiste aastate tasemest madalam ja jääb sagedamini alla 5%, mis ei pruugi katta prognoositud hinnatõusu mõju sissetulekutele.

Põhipalkade muutmise või muutmata jätmise otsust mõjutavad eelkõige organisatsiooni majandustulemused ning majanduse olukord ja prognoosid. Vajalike töötajate saadavus või puudus tööturul on samuti oluline mõjutegur, kuid selle tähtsus on vähenenud – kui kaks aastat tagasi pidas seda oluliseks palkade muutmise otsust mõjutavaks teguriks iga teine küsitluses osalenud tööandja, siis sel kevadel andis sama hinnangu veidi üle kolmandiku (37%).

Vähenenud on ka uute töötajate ja olemasolevate töötajate palgasoovide tähtsus palgamuutuste otsuste mõjutajana, kuigi üle poolte tööandjate hinnangul on palgaootused aastaga kasvanud.

Aastaga on suurenenud nende organisatsioonide osatähtsus, kelle palgaotsuseid mõjutavad maksumuudatused. Kui aasta tagasi märkis 23% vastajatest, et maksumuudatused on nende otsust mõjutanud, siis sel kevadel andis sama vastuse pea kolmandik (31%). Alampalga tõus mõjutas palkade muutmise otsust alla viiendikus (17%) organisatsioonides.

Uusi töötajaid plaanib värvata 64% tööandjatest, 11% kavandab aga koondamisi

Võrreldes eelmise kevadega on veidi suurenenud nende tööandjate osatähtsus, kes on viimase kuue kuu jooksul uusi töötajaid tööle võtnud ja/või plaanib seda teha lähikuudel. Uusi töötajaid oli tööle võtnud 72% vastajatest ja 64% kavatseb seda teha, aasta tagasi olid vastavad näitajad 70% ja 63%.

Pisut on vähenenud töötajaid koondanud tööandjate osatähtsus – kui eelmisel aastal märkis 27% vastajatest, et on töötajaid viimase kuue kuu jooksul koondanud, siis sel kevadel oli neid 24%. Töötajate koondamisplaanid on üle kümnendikul (11%) organisatsioonidel, eelmisel kevadel oli neid 12%, kaks aastat tagasi aga vaid 5%. Koondatavate töötajate arv piirdub enamasti ühe-kahega.

Üle kolmandiku (37%) küsitluses osalenud tööandjate hinnangul on töötajate omal soovil lahkumine ehk vabatahtlik voolavus nende organisatsioonis viimasel ajal vähenenud, samas kui töötajate aktiivsus tööle kandideerimisel ja enda tööle pakkumisel on 40% tööandjate arvates suurenenud. See leevendab ka palgasurvet.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste ja tööturukäitumise muutusi. Tööandjate küsitluse tulemused põhinevad 332 tööandja tagasisidel, kes kokku annavad tööd rohkem kui 50 000 inimesele. Küsitluse partnerid on tänapäevaseid töövorme edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.

Pressiteade

Kõrge lojaalsusindeksiga töötajad teenivad keskmiselt 2387 euro suurust brutokuupalka, selgus CVKeskus.ee tööportaali ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringust, milles osales üle 6500 töötaja ja tööotsija. Seda on 226 eurot ehk 10% enam kui aasta tagasi, mil kõrge lojaalsusindeksiga töötajad teenisid keskmiselt 2161-eurost brutotöötasu. Viimase viie aastaga on lojaalsuse hind kerkinud 51%.

Küsitluses osalejate lojaalsust hinnati tööturukäitumist iseloomustavate küsimuste abil, näiteks kui sageli mõtlevad töötajad töökoha vahetamisele, kui aktiivsed ollakse tööotsingul, kui pikka staaži tööandja juures kavandatakse, kas lähiajal plaanitakse töökohta vahetada ja kas ollakse teistesse organisatsioonidesse tööle kandideerinud.

„Enim on kõrge lojaalsusindeksiga töötajaid hariduses, kus kaks kolmandikku töötajatest on kõrge lojaalsusega,“ tõi uuringust esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder, kes lisas, et keskmisest enam on kõrge lojaalsusega töötajaid ka õiguserialadel (65%), panganduses (63%) ja finantserialal (60%).

Kõige vähem on kõrge lojaalsusega töötajaid majutuses ja toitlustuses (34%). Ka turunduserialade töötajad on keskmisest märksa vähem lojaalsed – vaid 42% neist saavutas uuringus kõrge lojaalsusindeksi.

Tööportaali CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler tõi uuringu tulemustest esile, et lojaalsus on madalam lühema tööstaažiga töötajate seas, mis näitab, kui keeruline on uusi töötajaid organisatsiooniga siduda.

„Värbamine ei lõppe töölepingu sõlmimisega,“ selgitas Adler ja lisas, et oluline on tagada sujuv sisseelamine, pakkuda tuge ning luua keskkond, kus uus töötaja tunneb end väärtustatu ja motiveerituna.

IKT-sektoris on lojaalsuse hind 3562 eurot

Kõrgeim on lojaalsuse hind info- ja telekommunikatsioonitehnoloogiate erialade töötajate seas, kus kõrge lojaalsusindeksiga töötajad teenivad keskmiselt 3562-eurost brutotöötasu.

Neile järgnevad õiguserialade töötajad 3431 euroga ning juhtimise ja nõustamiserialade töötajad 3254 euroga. Panganduses on kõrge lojaalsusega töötajate keskmine brutotöötasu 3110 eurot, personalitöös 2995 eurot, finantserialadel 2671 eurot, ehituses 2649 eurot ja turunduses 2606 eurot. Riigisektoris teenivad kõrge lojaalsusega töötajad keskmiselt 2356-eurost brutokuupalka.

Koristus- ja puhastuserialadel teenivad kõrge lojaalsusega töötajad IT-töötajatest peaaegu kolm korda vähem – 1309 eurot brutotasuna.

„Kui töötaja on saavutanud palgaga rahuolu piiri, siis ettevõttele truuks jäämise tagamiseks kõrgest palganumbrist siiski enam ei piisa,“ leiab CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler, kes lisas, et lojaalsus on tugevalt seotud ka sellega, kas töötaja tunnetab võimalusi organisatsioonis edasi areneda, kas töö on tema jaoks endiselt põnev ja kas suhted nii juhtide kui ka kolleegidega on head.

Kõrgeim on lojaalsuse hind pealinnas ja Saaremaal

Kõige kõrgem on lojaalsuse hind Tallinnas, kus lojaalsuse tagamiseks tuleb töötajatele maksta keskmiselt 2664 euro suurust brutokuupalka. Pealinlastele järgnevad saarlased, kelle puhul eeldab kõrge lojaalsus keskmiselt 2434-eurost töötasu.

Tartus on see palgasumma keskmiselt 2299 eurot, Pärnu maakonnas 1903 eurot, Raplamaal 2326 eurot, Järvamaal 2110 eurot, Lääne-Virumaal 2023 eurot, Viljandimaal 1828 eurot ja Ida-Virumaal 1804 eurot. Võrumaal piisab kõrge lojaalsuse tagamiseks 1669 eurost.

Enim on kõrge lojaalsusega töötajaid Saaremaal (66%), kõige vähem aga Pärnu ja Järva maakonnas (50%).

Palgainfo Agentuur ja Eesti külastatuim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palgamuutustele ning uuritakse tööturukäitumist, töötajate rahulolu ja motiveeritust. Töötajate ja tööotsijate küsitluses osales 6670 inimest.

Pressiteade

Neljandik töötajatest ei suuda end töömuredest välja lülitada

Kes on kõige suuremas läbipõlemisohus?

Liialt suur töökoormus tekitab stressi igas neljandas töötajas ning 23% töötajatest ei suuda end töömuredest välja lülitada, selgus CVKeskus.ee tööportaali ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringust, kus osales enam kui 6500 töötajat üle Eesti. Lisaks tunnetab viiendik töötajatest, et nad on oma töömuredega üksi, kuid rohkem kui pooled usuvad, et nad suudavad stressiga toime tulla.

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder tõdes, et küsitluses osalejate rahulolu oma tööeluga on aastaga langenud kuus protsendipunkti. Samuti on vähenenud rahulolu majandusliku olukorra (–3%) ja vaimse tervisega (–3%). Oma majandusliku olukorraga on rahul vaid veidi üle veerandi (26%) vastajatest, seevastu ligi pooled (42%) ei ole sellega rahul. Rahulolu pere- ja sõprussuhetega ei ole muutunud ning nendega on endiselt rahul enam kui pooled töötajad.

Lisaks rahulolule paluti 6670 töötajat kaasanud uuringus vastajatel hinnata, kui sageli nad on seisnud silmitsi erinevate töömurede, stressi ja muude teguritega, mis mõjutavad nende vaimset tervist, motiveeritust ja suhtumist töösse.

„Üks olulisi läbipõlemise riskitegureid on töömuredega üksijäämine. Kui kaks aastat tagasi tundis end üksildasena 15% töötajatest, siis nüüd juba 19%,“ tutvustas uuringu tulemusi CVKeskus.ee tööportaali värbamisjuht Grete Adler.

Adler lisas, et enim kogevad üksildust majutus- ja toitlustuseriala ning riigiasutuste töötajad. Keskmisest kõrgem on see näitaja ka ehituses, tööstuses, ja turunduses.

Sotsiaaltöötajad, avaliku sektori töötajad ja turundajad tunnetavad enim tööstressi

Iga neljas töötaja tõi uuringus esile, et liialt suur töökoormus on temas viimasel ajal sageli stressi tekitanud.

Enim põhjustab suur töökoormus stressi sotsiaaltöö ja hooldamisega seotud erialade töötajates, turundajates ning riigiasutustes töötavates inimestes, kellest peaaegu kolmandik on viimasel ajal seisnud silmitsi tööst tuleneva stressiga.

Keskmisest rohkem tekitab suur töökoormus stressi ka tervishoiutöötajates (30% vastajatest) ning majutus-, haridus-, kaubandus- ja panganduse erialade töötajates (29% vastajatest). Töökoormusega seotud pingeid kogevad sagedamini juhid, eriti esmatasandi juhid, kellest üle kolmandiku (36%) on tundnud seda sageli või väga sageli.

Kõige harvemini on suure töökoormusega seotud stressi tunnetanud oma igapäevatöös personalitöötajad (18% vastajatest).

Peaaegu neljandik töötajatest ei suuda end töömuredest välja lülitada

„Kui töötaja ei saa töölt eemal olles puhata ega vaimselt taastuda, on pikaajaline vaimne kurnatus peaaegu vältimatu,“ leiab CVKeskus.ee tööportaali värbamisjuht Grete Adler, tuues uuringust esile, et koguni 23% töötajatest tunneb, et nad ei suuda töömuredest lahti lasta ka pärast tööpäeva lõppu.

Enim on raskusi töömuredest lahtilaskmisega turunduseriala töötajatel, kellest peaaegu iga kolmas (31%) kipub töömuresid koju kaasa võtma.

Lisaks turundajatele on keskmisest rohkem kurnatud ka riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste ning ITK-eriala töötajad, kellest vastavalt 28% ja 27% on sageli seisnud silmitsi olukorraga, kus nad ei suuda ennast töömuredest välja lülitada. Lisaks on rohkem raskusi töömuredest lahtilaskmisega ka ehitus- (26%), haridus- (25%) ja panganduseriala (25%) töötajatel.

Kõige paremini suudavad tööst välja lülituda tervishoiutöötajad – ainult 15% neist tunneb, et töö järgneb neile koju. Ka koristus-, tööstus- ja transpordierialade töötajatel on vähem probleeme töömuredest lahtilaskmisega.

Töö ei jäta rahule ka puhkeajal – 41% töötajatest muretseb eemal olles, kuidas töö tehtud saab

„Küsimusele, kas töölt eemal olles muretsetakse selle pärast, kas töö saab tehtud, vastas jaatavalt lausa 41% töötajatest,“ kirjeldas uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder, kes lisas, et enim kardavad töö tegemata jäämise pärast finants- (54%), haridus- (52%) ja ehituserialade (50%) töötajad, kellest vähemalt pooled ei suuda välja lülituda.

Samas oskavad kõige paremini tööga seotust eemalduda tervishoiu-, majutus- ja pangandussektori töötajad, kellest vaid kolmandik muretseb töö pärast ka vabal ajal.

Enam kui pooled töötajad usuvad, et nad tulevad pingete ja stressiga toime

Kuigi stressi ja pingeid on lisandunud, usub 59% küsitluses osalenud töötajatest, et nad suudavad oma pingete ja stressiga toime tulla, ning see näitaja ei ole eelmise aastaga võrreldes kuigivõrd muutunud (–1%). Sama palju vastajaid hindas oma vaimset tervist heaks.

Koguni 62% vastajatest leidis, et tööandja tugi vaimse tervisega seotud murede korral on oluline, ja iga viies töövõtja (21%) tõi esile, et nad on saanud tööandjalt tuge, et tulla toime vaimse tervise muredega. Vaimse tervise toetamisel peavad töötajad oluliseks inimlikku ja lugupidavat suhtumist, mõistlikku töökoormust ning puhkamise ja lõõgastumise võimalusi.

Palgainfo Agentuur ja Eesti külastatuim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palgamuutustele ning uuritakse tööturukäitumist, töötajate rahulolu ja motiveeritust. Töötajate ja tööotsijate küsitluses osales 6670 inimest.

Pressiteade

Turundajate palgaootus on töökohta vahetades 2582 eurot kätte, mida on kõigest 2% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal, näitavad CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri korraldatud tööturu-uuringu tulemused. Turundusvaldkonna ametikohtadele on keskmiselt konkureerimas 86 töövõtjat.

Kuigi turundajate palgaootuste ja reaalsuse vahel on endiselt sadu eurosid, on palgasurve siiski viimased kolm aastat langenud. Kui aasta varem ületas turundajate palgaootus reaalselt teenitavat palka 717 euro võrra (palgasurve oli 28%), siis nüüd 608 euro võrra (palgasurve 24%).

Turundusosakonna juhtide palgaootus töökoha vahetamisel on 3520 eurot kätte (palgasurve 23%), tippspetsialistidel 2972 eurot (palgasurve 23%) ja keskastme spetsialistidel 2336 eurot (palgasurve 26%).

24% turundajatest hindab oma palgaga toimetulekut heaks (aasta varem 29%), pooled (52%) tulevad toime keskmiselt ning pea neljandik (24%) turundajatest leiab, et praegune töötasu ei võimalda neil majanduslikult hakkama saada.

Iga viies turundaja otsib aktiivselt uut tööd

CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri tööturu uuringu andmed näitavad, et 19% turundajatest otsib aktiivselt uut tööd ning veel 24% on avatud tööpakkumistele. Lisaks suur osa turundajatest (46%) jälgib tööpakkumisi, kuid ei ole aktiivselt tööotsingutel. Vaid 12% turunduseriala töötajatest ei otsi üldse tööd.

Tervelt 47% turundajatest on saanud kutseid uuele töökohale kandideerimiseks, mida on enam kui kõikide vastajate seas keskmiselt (41%).

Enim meelitavad turundajaid uue töökoha poole suuremad preemiad (74%), tasutatud lisapuhkus või vabad päevad (60%), parem tööprotsesside korraldus (58%), kõrgem juhtimiskvaliteet (54%), huvitavam töö (53%) ja paremad erialased arenguvõimalused (53%).

Tõuketeguritest (ehk põhjustest, mis tõukavad uut tööd otsima) tõid turundajad enim esile rahulolematust juhtimisega (83%), -tööprotsesside korraldusega (70%) ning motivatsiooni langust (63%).

Turundusvaldkonna ametikohtadele on keskmiselt konkureerimas 86 töövõtjat

„2024. aastal oli turundussektori tööturg erakordselt konkurentsitihe,“ selgitas tööturul toimuvat CVKeskus.ee tööportaali värbamisjuht Grete Adler, kes lisas, et üks kõige nõutumaid rolle oli sotsiaalmeedia juht, kus ühele vabale ametikohale kandideeris keskmiselt 155 inimest.

Samuti olid väga konkurentsitihedad ametikohad sotsiaalmeedia spetsialist (150 kandideerijat ametikoha kohta) ja turundusassistent (131). Tugevas konkurentsis olid ka turundusspetsialistid (104), turunduse projektijuhid (94) ning turundusjuhid (80).

CVKeskus.ee tööportaali 2025. aasta alguse andmed näitavad, et turundusvaldkonna ametikohtadele on hetkel keskmiselt konkureerimas 86 töövõtjat, mis on sarnane näitaja eelmise aasta algusega võrreldes.

Populaarsete ametite kõrval on tööandjatel tunduvalt keerulisem kandideerima meelitada turundusanalüütikuid ja turunduse automatiseerimise spetsialiste.

Palgainfo Agentuur ja Eesti külastatuim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas üle-eestilist tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. Küsitluses osales 6670 inimest.