Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee sügisese tööturu-uuringu esmastest tulemustest selgub, et 46% tööandjatest plaanib järgneva kaheksa kuu jooksul tõsta töötajate põhipalkasid. Enamasti on palgatõus kavandatud jaanuarisse ja see jääb vahemikku 3–6%.

Põhjaliku ülevaate töö- ja palgaturul toimuvast saate 9. detsembri seminaril. Vaadake lähemalt siit

Värsked tööandjate küsitluse tulemused näitavad, et eelmise aastaga võrreldes on tänavu põhipalka tõstnud organisatsioone pisut rohkem. Kui mullu oli põhipalku aasta jooksul tõstnud 64% küsitluses osalenud tööandjatest, siis sel aastal on neid 68%. Palku muudeti enamasti jaanuaris (24% tööandjatest) ja aprillis (17%).

„Põhipalkade kasvu veavad eelkõige suurema töötajate arvuga organisatsioonid, kellest enamik on selle aasta jooksul palku tõstnud 5–6% ringis,“ ütles Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Küsitluses osalenud väikeettevõtetest (kuni 15 töötajaga) oli töötajate põhipalkasid tõstnud ligi pool (48%) ja palgakasv jäi sagedamini alla 5%.

Järgneva kaheksa kuu jooksul plaanib põhipalkasid tõsta 46% küsitluses osalenud tööandjatest, mis on neli protsendipunkti rohkem kui eelmisel sügisel (42%). Viimase nelja aasta sees olid tööandjad kõige optimistlikumad pärast tervisekriisi 2022. aasta sügisel, mil palgatõusu kavandas iga teine tööandja (51%).

Varasemate aastatega võrreldes on sel sügisel rohkem neid tööandjaid (36%), kes on kindlad, et lähiajal nende organisatsioonis palgatõusu ette näha ei ole. Viiendikus organisatsioonides (19%) polnud palgaplaanid küsitluse hetkel veel paigas.

„Ka uuel aastal on palgatõusu saamise võimalus selgelt tõenäolisem just suuremates ettevõtetes,“ selgitas CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. Tema sõnul plaanitakse vähemalt igas teises üle 50 töötajaga organisatsioonis 2026. aasta esimeses pooles palku tõsta, samas kui kuni 15 töötajaga ettevõtetes prognoosib palgatõusu vähem kui kolmandik (30%) tööandjatest.

Enamik tööandjaid kavatseb palgatõusu teoks teha kohe uue aasta alguses, jaanuaris. Pea kahes kolmandikus palgatõusu plaanivates organisatsioonides korrigeeritakse kõigi töötajate töötasusid ja muutused jäävad  3–4% või 5–6% piiresse.

Palgaplaanidest rääkides tõid tööandjad välja, et kõige enam mõjutavad neid organisatsiooni majandustulemused (60%). Järgnesid tööturu üldine olukord ja vajalike töötajate saadavus (42%), konkurentide palgatasemed (39%), emaettevõtte personalikulude eelarve (38%), töömahtude muutus (38%), töötajate palgasoovid (35%), regulaarne palgakorrektsioon (35%) ning töötajate tööalane areng (35%).

Võrreldes varasemate aastatega on tööandjate hinnangul majanduskeskkonna mõju palgaplaanidele mõnevõrra vähenenud.

Henry Auväärti sõnul ei määra palgatõusu võimalusi ainult tööandja regulaarne palgakorrektsioon, vaid ka töötaja aktiivsus tööturul. „Kes on valmis töökohta vahetama või endale paremaid võimalusi otsima, saab sageli ka palga üle ise kaasa rääkida,“ selgitas ta. „Tiheda konkurentsiga ametites on palgaläbirääkimised ja soovitud palga saamine loomulikult keerulisemad. Samas on palju erialasid, kus tööandjad võistlevad väga väikese talendibaasi pärast. Nendel aladel pole töötajate üleostmine pingelisest olukorrast hoolimata kuhugi kadunud.“

Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee ja sõltumatu uuringufirma Palgainfo Agentuur teevad kaks korda aastas ühist tööandjate uuringut. Uuringu eesmärk on välja selgitada Eesti ettevõtjate hinnangud tööturu olukorrale ning toimunud ja plaanitavad palkade muudatused. Uuringu esmased tulemused põhinevad 297 organisatsiooni vastustel, kes annavad tööd kokku umbes 40 000 töötajale üle Eesti.

Graafikutel liikumiseks klõpsa noolel.

Pressiteade

Palgatabeli tippu kuulumiseks tuleb Eestis teenida vähemalt 3857 eurot – just see on brutokuupalga IX detsiil ehk piir, millest 10% töötajatest veel rohkem teenib. Aastaga on enimtasustatud töötajate sekka kuulumise piir kasvanud 6,4%. Osade erialade tipptegijate töötasu ületab aga ka järgmise Tallinna linnapea palka kahekordselt, selgus CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri palgastatistika analüüsist.

Enimteenivate töötajate pingerida juhivad Eestis ortodondid, kellest kümnendik teenib üle 21 943 eurost brutopalka. Seda on 2,3 korda rohkem kui Tallinna linnapea palk (9617 eurot), 2,9 korda rohkem kui Tartu linnapea palk (7445 eurot) ja 3,7 korda rohkem kui Pärnu linnapea palk (5858 eurot).

Samasse hambaravi valdkonda kuuluvad proteesiarstid, kelle seas teenivad tipptegijad üle 15 800 euro, ning suu- ja näolõualuukirurgid, kelle IX detsiili tase on 15 788 eurot.

Neile järgnevad tipptegijate palgaedetabeli pingereas suurettevõtete divisjonijuhid (12 983 eurot), oftalmoloogid (12 441 eurot), nefroloogid (12 056 eurot) ning hambaarstid (11 768 eurot).

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder selgitab, et tippude palgavahed tulenevad nii töö keerukusest ja vastutusest kui ka nõudlusest ja ettevõtete kasumlikkusest. „IX detsiili tasemel töötasu ei koosne aga sageli üksnes põhipalgast – olulise osa võivad moodustada lisatasud, tulemustasud ja preemiad,“ lisas Seeder.

Üle 10 000 euro teenivaid töötajaid on ka kaptenite, arstide ja IT-tippspetsialistide seas

Enam kui 10 000-eurost palka teenivad veel ka kõrgeimalt tasustatud laevakaptenid (10 987 eurot), otorinolarüngoloogid (10 831 eurot), info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendusjuhid (10 607 eurot), ortopeedid (10 297 eurot), infosüsteemide direktorid (10 295 eurot), suuhügienistid (10 272 eurot) ning juhtivad arstid (10 234 eurot).

Tallinna linnapeast suudavad kõrgemat töötasu teenida veel ka kõrgeimalt tasustatud tarkvara arendusjuhid (9807 eurot), neurokirurgid (9757 eurot), anestesioloogia ja intensiivravi arstid (9693 eurot) ning kardioloogid (9621 eurot).

„Kui vaadata sadat ametit, kus tipptegijate ehk enimteeniva 10% brutopalgad on kõrgeimad, selgub, et pingerida juhivad selgelt tervishoiuerialade ametid, mis moodustavad koguni 37% edetabelisse jõudnud ametitest,“ ütles CVKeskus.ee tööportaali turundusjuht Henry Auväärt.

„Neile järgnevad IKT-sektori ametid, mis moodustavad 20%, ning juhtimise, arenduse ja äriteenuste valdkonna ametid 11% osakaaluga. Väiksema osa moodustavad veel ka pangandus ja õigusvaldkond (kumbki 5%) ning transport, laondus ja logistika (4%),” lisas Auväärt.

Kui palju teenivad erialade tipptegijad?

Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia eriala töötajate palgaedetabeli tipus on lisaks eelnevalt mainitud IKT-arendusjuhtidele, infosüsteemi direktoritele, tarkvara arendusjuhtidele ka IKT-ettevõtete juhid ja süsteemiarhitektid, kellest parimad teenivad vastavalt vähemalt 9103 eurot ja 8800 eurot.

Pangandus-, kindlustus- ja finantserialade töötajatest teenivad parimad üle 8000-eurost brutokuupalka. Näiteks pangandussektori osakonnajuhatajatest teenivad tipptegijad üle 8943 euro, finantsteenuseid osutava asutuse filiaalide juhid üle 8662 euro ja finantsdirektorid üle 8289 euro. Eriala palgaedetabeli tipus on veel ka kindlustuse osakonnajuhatajad, kellest parimad teenivad üle 7682 euro ja rahandusosakonna juhatajad enam kui 6850-eurose palgaga.

Turunduseriala tipptegijate seas on kõrgeimad palgad kommunikatsiooniosakonna juhtidel, kelle palk ületab 6748 eurot. Neile järgnevad suhtekorraldajad (6518 eurot), turundusosakondade juhid (6072 eurot), kliendisuhete juhid (5888 eurot) ja reklaamimüüjad (5857 eurot).

Personalitöö eriala tipptegijate seas on kõrgeimad palgad personalijuhtidel (6486 eurot). Järgnevad värbamisjuhid (5756 eurot), täiendkoolituse juhid (4453 eurot), personali tippspetsialistid (4420 eurot) ja personalivärbajad (4373 eurot).

Transpordi, laonduse ja logistika eriala töötajatest on kõige kõrgema palga saajate seas esikohal juba eelnevalt mainitud laevakaptenid enam kui 10 987-eurose palgaga, kuid valdkonna tipptegijate palgaedetabelisse kuuluvad ka piloodid (8000 eurot), vanemtüürimehed (7710 eurot), tarneahela juhid (6760 eurot) ja laevamehaanikud (6181 eurot).

Ehitus- ja kinnisvara erialade tipptegijate palgapingerida juhivad ehitusosakonna juhatajad, kellest parimate brutokuupalk ületab 8505 eurot. Neile järgnevad kinnisvara- ja katastriosakonna juhatajad, kellest parimad teenivad 6131 eurot, ehitusliku projekteerimise osakonna juhid 5572-eurose palgaga, ehituse projektijuhid 5043-eurose palgaga ning ehitusplatsi koordinaatorid 4723-eurose palgaga.

Kõrget palka teenivad ka haridussektori tipptegijad, kus 10% enimteenivate professorite töötasu ületab 7354 eurot, õppesuundade juhtidel 5323 eurot, õppeosakonna juhatajatel 5286 eurot, keskuse juhtidel 4869 eurot ja dotsentidel 4760 eurot.

Andmeallikaks on Statistikaameti (TÖR, TSD) andmed, mida on analüüsinud Palgainfo Agentuur ja CVKeskus.ee tööportaali analüütikud.

2025. aasta kolmandas kvartalis peatus 12 järjestikust kvartalit kestnud tööpakkumiste langustrend, näitavad CVKeskus.ee tööportaali andmed. Konkurents vabade ametikohtade pärast on aga endiselt tihe ja keskmiselt konkureerib ühe vaba ametikoha nimel praegu 54 töövõtjat.

CVKeskus.ee tööportaali värbamisjuhi Grete Adleri sõnul oli tööturu taastumise märke näha juba 2025. aasta esimese kvartali lõpus, kui märtsis tööpakkumiste arv hetkeks kasvas, kuid sellest ei kujunenud veel püsivat trendimuutust.

„Suvekuudel tööpakkumiste vähenemine aeglustus märgatavalt ning alates augustist on pakutavate ametikohtade arv taas kerges kasvus – võrreldes eelmise aastaga oli tööpakkumisi augustis 2% ja septembris 4% rohkem,“ kirjeldas Adler ja lisas, et kokku avaldati kolmandas kvartalis tööpakkumisi samal tasemel kui aasta varem.

„Tööturg on enim elavnenud just oskustööliste ja kutsetöötajate seas läbi erinevate sektorite – neile suunatud tööpakkumiste arv on kasvanud juba kolm kvartalit järjest,“ kommenteeris Adler tööturunõudluse muutust ja lisas, et kolmandas kvartalis avaldasid tööandjad 9% rohkem oskustöölistele ja kutsetöötajatele suunatud tööpakkumisi.

Tööstus- ja tootmissektoris kasvas tööpakkumiste arv 14%

Sektorite lõikes on tööstus- ja tootmissektor on olnud tänavu üks tööturu taastumise suurimaid vedureid – see on ainus suurem valdkond, kus tööpakkumiste arv on kasvanud kõigis kolmes 2025. aasta kvartalis. Kolmandas kvartalis suurenes tööpakkumiste arv koguni 14% ja sektori tööpakkumiste arv ületas ka 2023. aasta kolmanda kvartali taseme.

Suurematest tööturu mootoritest kerkis tööpakkumiste arv kolmandas kvartalis pisut ka mehaanika ja tehnikavaldkonnas (+1%). Klienditeeninduses tööpakkumised samas küll langesid, kuid seda vaid 2%.

Kolmandas kvartalis kerkis tööpakkumiste arv võrreldes 2024. aasta sama ajaga veel ka korrakaitse- (+8%), pangandus- (+8%) ja energeetikasektoris (+4%). Ehitussektoris langesid tööpakkumised -2% ja transpordisektoris -3%.

Konkurents püsib tihe

Töövõtjad on tänavu tööandjatele CVKeskus.ee tööportaalis edastanud üle 1,5 miljoni kandideerimisavalduse, mida on 4,9% rohkem kui 2024. aasta samal perioodil.

Valdkondade lõikes on hetkel tahetuimad assisteerivad tööd, kus keskmiselt on vaba ametikoha nimel kandideerimas 113 töövõtjat. Kõrge konkurents töö leidmise nimel on veel ka transpordi ja logistikasektori töödel (75 kandideerijat) ja müügivaldkonna töödel (71 kandideerijat).

Keskmisest märgatavalt lihtsam on tööd leida aga korrakaitse valdkonnas (18 kandideerijat) ja haridussektoris (19 kandideerijat).

CVKeskus.ee on töötajate peamine tööotsingukanal Eestis, kus leidub suurim valik tööpakkumisi.

Pressiteade

Töökoha vahetamisel soovivad töötajad teenida 2300-eurost netopalka, mida on praegusest palgast 730 eurot rohkem, selgus CVKeskus.ee tööportaali ja Palgainfo Agentuuri küsitlusest. Soovitud ja tegeliku palga erinevust näitav palgasurveindeks on aastaga kerkinud seitsme protsendipunkti võrra.

2300 eurot kätte on palgaootuste mediaan ehk poolte töötajate palgaootus on sellest väiksem ja pooltel suurem. Võrreldes eelmise aastaga on palgaootused kasvanud 15%. Küsitluses osalenud 5432 töötaja reaalselt teenitav netopalk oli samal ajal kasvanud neli korda aeglasemalt (3,8%).

„Töötajate palgaootuste kasv on seotud inimeste toimetuleku halvenemisega,“ selgitas Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder, kes lisas, et iga teise töötaja hinnangul on tema majanduslik toimetulek aastaga halvemaks muutunud.

„Kõige enam tunnetavad majanduslikke raskusi alla 1460 eurot teenivad inimesed – neist tervelt 62%-l on aastaga toimetulek kehvemaks muutunud,“ selgitas Seeder.

Kadri Seeder lisas, et palgaga rahulolematus on kasvanud viimased kolm aastat – kui 2022. aastal oli palgaga rahulolematuid 37%, siis täna ei ole oma põhipalgaga rahul pea pooled (48%) töötajad.

Palgaootuste ja reaalsuse lõhe on suurim sotsiaaltöö- ja hariduseriala töötajate seas, kus ootused ületavad reaalselt teenitavat palka vastavalt 34% ja 32%. Madalaim on palgasurve pangandus- ja finantseriala töötajate seas, kus palgasurve on vastavalt 14% ja 16%.

Kõrgeim netopalgaootuste mediaan on IT eriala töötajatel, kes soovivad töökohta vahetades teenida 3200 eurot kätte. Seda on 552 eurot rohkem kui reaalselt teenitav töötasu antud erialal, mis teeb palgasurveks 17%.

Töötajad on aktiivselt tööotsingutel

Uuringu tulemustest selgus, et vaid viiendik töötajatest ei mõtle üldse töökoha vahetamisest ja enamik töötajaid hoiab töövõimalustel silma peal või on aktiivselt tööotsingutel.

„Soov teenida töötasu, mis võimaldab kiire elukalliduse kasvuga toime tulla ja hästi ära elada, on kergitanud kandideerimisaktiivsust ehk tõuganud töötajaid parema töökoha otsingutele,“ selgitas tööturul toimuvat CVKeskus.ee tööportaali värbamisjuht Grete Adler.

CVKeskus.ee andmete järgi on tänavu konkureerimas ühe vaba ametikoha nimel keskmiselt 56 töövõtjat, mida on 7% enam kui eelmisel aastal samal ajal, kuid tervelt 44% rohkem kui viimase 5 aasta keskmine näitaja.

„Tegemist ei ole aga uue trendiga – kõrge konkurents on Eesti tööturul püsinud juba alates 2023. aasta teisest poolest,“ selgitas Adler, kes lisas, et kõige tihedam konkurents on tänavu olnud assisteerivatel töödel, kus ühe vaba ametikoha nimel kandideerib keskmiselt 102 inimest.

Ka turunduse, transpordi- ja logistika ning turismisektorite tööpakkumistel on konkurents töökoha pärast keskmisest oluliselt tihedam – ühe ametikoha nimel kandideerib seal vastavalt keskmiselt 89, 83 ja 80 inimest. Kõige väiksem on konkurents endiselt hariduses, kus ühele vabale ametikohale on keskmiselt 11 soovijat.

Tööstus- ja tootmissektori tööandjad on muutunud värbamisel julgemaks

Kuigi värbamisaktiivsus ei ole tervikuna veel märgatavalt kasvanud, on tänavu Eesti tööturul osades sektorites märgata ka julgemat värbamistegevust ja 2025. aasta esimese kaheksa kuu põhjal paistab, et vähemalt üks Eesti tööturu suurtest mootoritest on hakanud vaikselt soojenema.

„Eesti tööturu üheks suureks veduriks on tööstus- ja tootmissektor, kus värbamistegevus on hakanud elavnema – tänavu on seal avaldatud 8% rohkem tööpakkumisi kui aasta varem,“ ütles CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler ja lisas, et teine tööturu oluline mootor, teenindussektor, on samal ajal jäänud eelneva aastaga samale tasemele. „Seal on varasem langus küll peatunud, ent uusi kasvu¬märke veel ei paista.“

Tööpakkumiste arvu kasvu on tänavu märgata ka korrakaitse- ja turvavaldkonnas, IT- ja telekommunikatsioonis, hariduses ning energeetikas.

Oluliselt keerulisem on seis toitlustuses, kus tööandjad on tänavu avaldanud 25% vähem tööpakkumisi kui aasta tagasi. Ka ehitussektoris püsib olukord jahe – töövõimalusi on seni avaldatud 8% vähem kui mullu. Turismivaldkonnas on tööpakkumisi avaldatud 4% võrra vähem.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. Töötajate ja tööotsijate küsitlusele vastas sel kevadel 5432 inimest. Küsitluse partnerid on tänapäevaseid töövorme edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.

Elisa pressiteade

Ligikaudu 40% inimestest peab oma viimast tööle kandideerimise kogemust heaks või väga heaks, selgub Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee värskest tööturu-uuringust. Seevastu viiendik vastanutest on kogenud negatiivset või väga negatiivset kandideerimiskogemust.

Eesti suurima tööturuküsitluse tulemused näitavad, et 9% tööotsijatest hindab oma viimast kandideerimist väga heaks ja 29% heaks. Heade kogemuste osakaal on aastaga kasvanud viie protsendipunkti võrra. Samas leiab 13% osalenutest, et nende kogemus oli kehv ning 6% hindab seda väga halvaks.

Positiivseid kogemusi seostatakse peamiselt kiire vastamisaja, selge ja lihtsa kandideerimisprotsessi ning viisaka ja professionaalse suhtlusega. Viimast hindavad kõrgelt ka need küsitluses osalenud, kes siiski soovitud töökohta ei saanud. Negatiivsete kogemuste puhul tuuakse välja, et tööandjad ei vasta, ei anna inimesele personaalset tagasisidet kandideerimise tulemuste kohta või põhjendavad äraütlemisi lakoonilise nn copy-paste vastusega.

Küsitluse partneri, Elisa personaliüksuse juhi Kaija Teemägi sõnul on positiivsete kogemuste osakaalu kasv küll julgustav, kuid muutus on aeglane ja mõjutab kogu tööturu mainet. „Hooliv koostöö ei alga töölepingu allkirjastamisest, vaid ka kandidaatidesse tuleb suhtuda lugupidavalt. Oleme organisatsioonis juurutanud, et anname kõigile kandideerijatele tagasisidet. Seda hinnatakse väga kõrgelt,“ ütles Teemägi. Samas rõhutas ta, et kandideerimine on alati kahepoolne ning eeldab professionaalset suhtumist ka tööotsijatelt – alates tööd pakkuva organisatsiooni tundmaõppimisest kuni sobiva riietuse ja käitumiseni intervjuul.

CVKeskus.ee tööportaali värbamisjuht Grete Adler lisas, et tööandjad, kes suhtlevad aktiivselt kandideerijatega, on tööturul kõrgemalt hinnatud. “Mõne aasta eest läbi viidud uuringus, kus analüüsisime ligi 60 000 tööpakkumist, selgus, et tööandjate tööpakkumised, kellel oli kombeks anda kandidaatidele tagasisidet, said keskmiselt 41% rohkem kandideerimisavaldusi,“ sõnas Adler.

Samuti selgub küsitlusest, et pea kolmandik tööotsijatest on pidanud kandideerimisel tegema proovitöö ning 30% on lahendanud testülesandeid. 16% hindab proovitöö mahtu sageli ebamõistlikult suureks ning 34% on kogenud, et panus on olnud liiga suur mõnikord.

„Talendid on muutunud ettevaatlikumaks, eriti IKT sektoris, kuna paljud on kokku puutunud osade tööandjate ebarealistlikke ootustega või on proovitööl esitatud ideid hiljem ettevõttes omavoliliselt kasutusele võetud. Seetõttu näiteks annavad meie värbajad sihtotsinguid tehes IT-talentidele juba esimeses pöördumises märku, et antud kandideerimine ei eelda proovitööd, juhul kui see võimalik on,“ selgitas Teemägi viimase aja trende.

Sarnaseid arenguid kohtab ka turundusmaastikul. „Proovitööde ja lisaülesannete mahtu hindavad ebamõistlikult suureks enim turunduseriala töötajad, kellest iga teine on kandideerimise käigus kogenud olukorda, kus proovitöö maht ületas mõistliku piiri,“ lisas Adler küsitluse tulemusi kommenteerides.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. Töötajate ja tööotsijate küsitlusele vastas sel kevadel 5432 inimest. Küsitluse partnerid on kaasaegseid tööviise edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.