Pressiteade

Elektriinseneridel, õppejõududel, liiklusdispetšeritel ja mitmetel teistel ametitel on brutokuupalga mediaan kolme aastaga kerkinud ligikaudu 700–900 euro võrra. Kokku leidub 113 ametit, kus palgatõus oli eurodes vähemalt kaks korda suurem kui Eesti üldine mediaanpalga kasv, selgub CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri palgastatistika analüüsist.

Vaadake ka CVKeskus.ee blogipostitust.

Analüüsis võrreldi 2023. ja 2026. aasta esimese kahe kvartali mediaanpalkade keskmisi, et vähendada perioodilise kõikumise mõju. Eesti üldine brutopalga mediaan kerkis selle ajaga 1474 eurolt 1797 euroni ehk ligikaudu 323 euro võrra. Vähemalt kaks korda suurem tõus oli 113 ametil.

„Analüüsisime kokku 1085 ametit ja neist 1070-l oli mediaanpalk kolme aastaga tõusnud. Samas jäi vaid ligikaudu 250 ametil palgakasv Eesti üldnäitaja ehk ligi 22% lähedale (±2 protsendipunkti),“ ütles Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Tema sõnul oli ülejäänud enam kui 830 ametist üle 480-l palgakasv sellest väiksem ja üle 350-l suurem. „Seega võib üksnes Eesti üldisest palgakasvust lähtudes lihtsasti oma tegelikke palgavõimalusi üle- või alahinnata.“

CVKeskus.ee tööportaali turundusjuhi Henry Auväärti sõnul leidub palgahüpetega ameteid ka valdkondades, kus üldine palgatõus on olnud tagasihoidlik. „Näiteks ehitusettevõtetes kerkis mediaanpalk kolme aastaga 204 euro võrra, kuid ehitusplatsi koordinaatoritel lisandus samal ajal ligi 740 eurot kuus,“ ütles Auväärt.

Kui palju kerkisid palgad tööstuses, tootmises, ehituses ja transpordis?

Tööstuse ja tootmisega seotud ametitest kasvas tehaste juhtide mediaanpalk kolme aastaga 827 euro võrra, ulatudes 3555 euroni kuus. Mujal liigitamata mehaanikainseneride mediaanpalgale lisandus selle ajaga 790 eurot ning mujal liigitamata töötleva tööstuse juhtidel 757 eurot.

Ehitus- ja elektritööde valdkonnas kerkis kolme aastaga ehitusosakonna juhatajate mediaanpalk 886 euro, elektriinseneridel 769 euro ning ehitusplatsi koordinaatoritel 739 euro võrra. Nende ametite mediaanpalk ulatus vastavalt 4175, 3291 ja 2950 euroni kuus.

Energeetikaga seotud ametitest suurenes soojuselektrijaama operaatorite mediaanpalk 693 euro võrra, jõudes 3197 euroni. Mujal liigitamata elektriinseneridel lisandus 657 eurot.

Transpordi ja logistika valdkonnas kerkis liiklusdispetšerite mediaanpalk 892 euro võrra, ulatudes 2693 euroni kuus. Transpordiosakonna juhatajate mediaanpalgale lisandus 693 eurot.

Hariduses lisandus mitmel ametil palgale üle 700 euro

Hariduse ja koolituse valdkonnas kerkis professorite mediaanpalk kolme aastaga 896 euro, dotsentidel 834 euro ning lektoritel 779 euro võrra. Nende ametite mediaanpalk ulatus vastavalt 4757, 3506 ja 3212 euroni kuus.

Õppejõud-õpetajate mediaanpalgale lisandus 757 eurot, õppesuuna juhtidel 688 eurot ning haridustehnoloogidel 666 eurot.

Personalitöö ja tööhõive valdkonnas suurenes töösuhete juhtide mediaanpalk 823 euro, täienduskoolituse juhtidel 737 euro ning personalijuhtidel 678 euro võrra.

IT-s, finantsvaldkonnas, turunduses ja tervishoius leidus üle 1000-euroseid palgahüppeid

IT-valdkonna ametitest kasvas mujal liigitamata süsteemianalüütikute mediaanpalk 1192 euro, mujal liigitamata tarkvaraarendajatel 1187 euro ning mujal liigitamata IKT-juhtidel 950 euro võrra. Nende ametite mediaanpalk ulatus vastavalt 4367, 4424 ja 5500 euroni kuus.

Mujal liigitamata finantsvahendus- ja kindlustusteenuste juhtide mediaanpalk kerkis 1226 euro võrra. Finantsvaldkonna ja raamatupidamisega seotud ametitest kasvas audiitorite mediaanpalk 923 euro, finantsanalüütikutel 789 euro ning finantskontrolleritel 777 euro võrra.

Turunduse ja kommunikatsiooniga seotud ametitest kasvas turu-uuringute analüütikute mediaanpalk 1071 euro, kommunikatsiooniosakonna juhatajatel 700 euro ja kommunikatsioonijuhtidel 667 euro võrra.

Kokku kerkis mediaanpalk vähemalt 1000 euro võrra kuus 19 ametil. Neist 13 olid tervishoiu ja meditsiini valdkonnas. Suurim tõus oli erakorralise meditsiini arstidel, kelle mediaanpalgale lisandus 1745 eurot. Arst-juhtidel kerkis sama näitaja 1249 euro ning anestesioloogia ja intensiivravi arstidel 1247 euro võrra.

Tegevusaladest oli suurim palgatõus energeetikas

Tegevusalade võrdluses kerkis mediaanpalk kõige rohkem energeetikas, kus lisandus kolme aastaga 821 eurot. Finants- ja kindlustustegevuses oli tõus 644 eurot, info ja side valdkonnas 562 eurot ning avalikus halduses ja riigikaitses 480 eurot.

Hariduses suurenes mediaanpalk 357 euro, töötlevas tööstuses 323 euro ning ehituses 204 euro võrra. Nende tegevusaladega seotud mitmetel ametitel oli palgakasv üldnäitajast märksa suurem.

Metoodika

CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri analüüsis võrreldi 2023. ja 2026. aasta esimese ning teise kvartali brutopalga mediaane. Kummagi aasta võrdlusnäitaja arvutati kahe kvartali mediaanide aritmeetilise keskmisena, et vähendada perioodilise kõikumise mõju. See ei ole kogu poolaasta töötasude põhjal arvutatud mediaan.

Ametite võrdlusse kaasati ametid, kus töötas mõlemal võrreldaval aastal esimese kahe kvartali keskmisena vähemalt 50 inimest ning kõigi nelja kvartali mediaanpalgaandmed olid olemas. Tingimustele vastas 1085 ametit 33 erialasest valdkonnast. Neist 1070 ametil mediaanpalk tõusis ja 15 ametil langes.

Analüüs ei põhine küsitlusel, vaid selleks kasutati Statistikaameti palgaandmeid, mille allikaks on töötamise register ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonid.

Pressiteade

Kui palju teenivad erialade tipptegijad?
Ortodontide enimteeniv kümnendik teenib kuus rohkem kui mediaanpalgal töötaja aastaga

Eesti palgatabeli tippu kuulumiseks tuleb tänavu teenida üle 4000 euro kuus. Tipptegijate palgapiir ehk IX detsiil kerkis aastaga 4,7% ehk 4038 euroni. Erialade lõikes on erinevused aga suured ja Eestis on 20 ametit, kus enimtasustatud kümnendiku palgapiir ulatub vähemalt 10 000 euroni kuus, selgub CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri palgastatistika analüüsist.

Vaata edetabeleid ka CVKeskus.ee blogist

Teemat kommenteeris Äripäeva hommikuprogrammis Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Vaata lähemalt siit.

Kõige kõrgemale ulatuvad tipptegijate palgad ortodontidel, kellest kümnendik teenib üle 22 485 euro kuus (bruto). Seda on rohkem, kui mediaanpalgal töötaja (1840 eurot) teenib terve aastaga, ning rohkem kui kaks Tallinna linnapea kuupalka (10 126 eurot).

„Kui mullu kasvas tipptegijate palgapiir mediaanpalgast kiiremini, siis tänavu on pilt vastupidine. Mediaanpalk kerkis 6,1%, tippude palgapiir aga 4,7%. Suhteline palgavahe on seega pisut kahanenud, kuigi eurodes on vahe endiselt kasvanud. Kui aasta tagasi oli tipptegijate palgapiir mediaanpalgast 2123 euro võrra kõrgem, siis tänavu juba 2198 euro võrra,“ ütles CVKeskus.ee tööportaali turundusjuht Henry Auväärt.

Samal ajal tõusis TOP 100 palgaedetabelisse jõudmise lävend aastaga 6283 eurolt 6586 eurole.

20 ameti tipptegijad teenivad vähemalt 10 000 eurot kuus

Ortodontidele järgnevad palgaedetabelis suu- ja näolõualuukirurgid, kelle enimteeniva kümnendiku piir ulatub 17 896 euroni, ning proteesiarstid 15 981 euroga. Esiviisikusse kuuluvad veel oftalmoloogid 14 234 euro ja suurettevõtete divisjonijuhid 13 876 euroga. Järgnevad nefroloogid (13 178 eurot), hambaarstid (12 304 eurot) ja laevakaptenid (11 449 eurot).

Mullu jõudis 10 000 euroni 15 ameti tipptegijate palk, tänavu juba 20 ametil. Juurde tulid kardioloogid (10 267 eurot), mujal liigitamata eriarstid (10 254 eurot), anestesioloogia ja intensiivravi arstid (10 242 eurot), tarkvaraarendusjuhid (10 129 eurot) ja neurokirurgid (10 044 eurot).

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder märgib, et kuigi tipptegijate palgapiir kasvas tänavu aeglasemalt kui mediaanpalk, tõusid mõne nõutud eriala tippude palgad endiselt kahekohaliste protsentidega, näiteks eriarstidel, gastroenteroloogidel ja oftalmoloogidel.

„Tipptasemel töötasu koosneb sageli lisaks põhipalgale ka tulemustasudest, lisatasudest ja preemiatest. Eriti meditsiinis võivad erinevad lisatasud moodustada olulise osa töötasust,“ selgitas Seeder.

Tipptegijate palgad kasvasid kiirelt eriarstidel, õigusvaldkonnas ja kommunikatsioonijuhtidel

Kõige kiiremini on aastaga kasvanud tipptegijate palk mujal liigitamata eriarstidel (+29,8%), mis kergitas nad tipptegijate palgaedetabelis 46. kohalt 16. kohale. Gastroenteroloogide tippude palk kasvas 22,3% ning nad tõusid 47. kohalt 25. kohale.

Suure tõusu tegid ka mitmed õigusvaldkonna ametid. Õigusosakonna juhatajate enimteeniva kümnendiku palk kerkis aastaga 14,0% ehk 9643 euroni ning vandeadvokaadi abidel 14,3% ehk 7602 euroni.

Märgatava hüppe tegid ka kommunikatsiooniosakonna juhatajad, kelle IX detsiil kasvas aastaga 14,6% ehk 7733 euroni. See tõstis ameti palgaedetabelis 77. kohalt 58. kohale.

Kõigi ametite palgatipp siiski ei kerkinud. Tänavuse TOP 100 sees langes enimteeniva kümnendiku palk aastaga 12 ametis. Kõige rohkem kahanes see hematoloogidel (-3,8%), andmetöötluse juhtidel (-3,4%), pilootidel (-2,9%) ja ehitusosakonna juhatajatel (-2,5%).

Lisaks kukkusid tänavusest TOP 100-st välja arvutiteadlased, kes olid aasta varem 87. kohal ja kelle IX detsiil langes 8,9%, ning rahvusvaheliste suhete juhid, kes olid mullu 84. kohal ja kelle näitaja vähenes 8,1%.

Tipptegijate palgaedetabelis domineerib tervishoiusektor

Kui vaadata sadat ametit, kus enimteeniva kümnendiku brutopalgad on kõige kõrgemad, on tervishoiuerialade osakaal aastaga kasvanud 37%-lt 39%-le. Esikahekümnest koguni 15 kohta kuuluvad tervishoiule.

Teisel kohal püsib IKT 20% osakaaluga, millele järgnevad juhtimise, arenduse ja äriteenuste ametid 12%-ga. Panganduse ja kindlustuse ametid moodustavad TOP 100-st 5% ning transpordi, laonduse ja logistika, õigusvaldkonna ning finantsi ja raamatupidamise ametid kõik 4%.

Kui palju teenivad teiste erialade tipptegijad?

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia palgaedetabelit juhivad IKT-arendusjuhid (10 966 eurot), infosüsteemide direktorid (10 280 eurot) ja tarkvaraarendusjuhid (10 129 eurot). Neile järgnevad IKT-ettevõtete juhid (9351 eurot) ja süsteemiarhitektid (9045 eurot). Valdkonna kiireima palgakasvu tegid andmetoimingute juhid, kelle IX detsiil kerkis 11,7% ehk 8904 euroni. Kogu TOP 100 kõige arvukama ameti ehk tarkvaraarendajate seas, keda oli teises kvartalis ligi 5400, teenib enimtasustatud kümnendik üle 7257 euro kuus.

Juhtimise, arenduse ja äriteenuste valdkonna tipus on suurettevõtete divisjonijuhid (13 876 eurot), suurettevõtete tegevdirektorid (8993 eurot), suurettevõtete mujal liigitamata tippjuhid (8898 eurot) ja arendusdirektorid (8797 eurot). Tootearendusjuhtide enimteeniva kümnendiku palk kasvas 7,2% ehk 7827 euroni.

Pangandus-, kindlustus- ja finantsvaldkonna kõrgeimate palkadega ametite seas on panganduse osakonnajuhatajad (9599 eurot) ning finantsteenuseid osutavate asutuste filiaalide juhid (9351 eurot). Finantsdirektorite enimteeniv kümnendik teenib üle 8615 euro ning investeerimisanalüütikute oma üle 7515 euro, mida on 10,1% rohkem kui aasta varem.

Õigusvaldkonnas on tipptegijate palgaedetabelis kõrgeimad palgad õigusosakonna juhatajatel (9643 eurot), vandeadvokaadi abidel (7602 eurot) ja kohtunikel (6932 eurot).

Transpordi, laonduse ja logistika valdkonna tipus on laevakaptenid (11 449 eurot). Neile järgnevad vanemtüürimehed (8032 eurot), piloodid (7770 eurot) ja tarneahela juhid (7272 eurot).

Turunduse, reklaami ja suhtekorralduse valdkonnast jõudsid TOP 100-sse kommunikatsiooniosakonna juhatajad (7733 eurot) ning suhtekorraldajad (6597 eurot).

Kõrget palka teenivad ka teiste valdkondade tipud. Ehitusosakonna juhatajate enimteeniv kümnendik teenib üle 8295 euro ja professorite oma üle 7798 euro. Riigiasutuste peadirektorite IX detsiil ulatub 7591 euroni, energeetikaosakonna juhatajatel 7078 euroni ja personalijuhtidel 6832 euroni. Energeetikaosakonna juhatajate IX detsiil kasvas seejuures aastaga 10,4%.

Metoodika
Käesolevasse palgaedetabelisse on valitud ametid, kus töötasu 90. protsentiil oli viimase kuue kvartali jooksul keskmiselt kõige kõrgem. IX detsiil ehk 90. protsentiil näitab palgataset, millest 10% vastava ameti töötajatest teenib rohkem. Välja on jäetud ametid, mille töötasu andmeid ei olnud 2026. aasta I ja/või II kvartalis liiga väikese organisatsioonide ja/või töötajate arvu tõttu avaldatud. Andmeallikaks on Statistikaameti TÖR ja TSD andmed, mida analüüsisid Palgainfo Agentuur ja CVKeskus.ee tööportaali analüütikud.

Kui palju teenivad erialade tipptegijad?

80% Eesti inimestest leiab, et neil on töös piisavalt iseseisvust ning vähene autonoomia ei häiri neid üldse või häirib väga harva. Kuigi enamik töötajatest ei tunne, et vähene iseseisvus neid töös igapäevaselt häiriks, kardab iga viies tööülesannete täitmisel vigu teha ning ligi viiendik tunneb, et jääb töömuredega üksi, näitab Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee tööturuküsitlus.

Eesti töötajate ja tööotsijate seas korraldatud tööturuküsitlus näitab, et töötajad on üldiselt oma tööalase iseseisvusega rahul ning peavad seda üheks olulisemaks töökeskkonna omaduseks. 41% vastanutest ütles, et neid ei häiri vähene iseseisvus töös üldse, ning 39% märkis, et see mõjutab neid harva. Vaid 1% vastanutest tunneb väga sageli, et neil puudub töös piisav autonoomia.

Palgainfo Agentuuri juhi Kadri Seederi sõnul tähendab iseseisvus töötajate jaoks enamat kui paindlikku tööaega või võimalust töötada eri kohtades. „Aja- ja kohapaindlikkusest olulisem on võimalus oma tööd sisuliselt ise korraldada, mille aluseks on arusaamine töö eesmärkidest ja vastutuse võtmine tulemuse eest. See eeldab tööandjapoolset usaldust ja hirmude maha võtmist,“ ütles Seeder.

Küsitluse partner Elisa personalijuht Agne Sokolov nõustus, et töötajad väärtustavad iseseisvust üha enam ja see on oluline faktor tööandja valimisel. “Kui juht usaldab ja laseb töötajal rohkem otsustada, siis võtab töötaja meelsamini ise vastutuse. Iseseisvus käib aga kaasas selgete eesmärkidega. Meil on organisatsioonis kõigil ligi 1000 töötajal seatud personaalsed eesmärgid.“ See on tema sõnul peamine mõõdupuu hindamaks, kas autonoomia kannab vilja või kus on vaja kurssi muuta. „Ei ole mõtet pimeduses ekselda või kõhutunde pealt eeldada,” tõi Sokolov välja.

Uuring näitab, et iseseisvus mängib olulist rolli töötajate rahulolu, motiveerituse ja tööandjaga seotuse puhul. Need, kes tunnevad väga sageli või alati, et neil ei ole oma töös piisavalt iseseisvust, hindavad oma tööga rahulolu madalamaks. Samuti mõjutab see tegur lojaalsust tööandja suhtes.

Vähene iseseisvus paistab olevat seotud ka tööturu aktiivsusega – neist, keda iseseisvuse puudumine sageli häirib, plaanib 42% lähiajal töökohta vahetada, samas kui vähese iseseisvuse pärast harva või üldse mitte muretsejate seas on see näitaja kõigest 13%.

Seeder lisas, et kui liigne kontroll ja „kuklasse hingamine“ vähendab töötajate rahulolu, siis suure vabaduse ja iseseisvuse andmisel on lihtne kalduda ka teise äärmusesse. „Kui töötajale antakse liiga palju iseseisvust ilma piisava toe ja tagasisideta, võib ta jääda oma tööalaste muredega üksi. Lisastressi tekitab teadmatus tööandja ootustest ja hirm eksida,“ selgitas Seeder.

Tööturuküsitlusest selgus ka, et enamik töötajaid ei karda oma töös eksida. 21% vastanutest ehk iga viies ütles, et kardab sageli või väga sageli tööülesannete täitmisel vigu teha. Seevastu 45% ei karda eksida või muretseb selle pärast harva.

Elisa personalijuht rõhutas, et vigade tegemist mõjutab psühholoogiline turvalisus ettevõttes. “Numbrid näitavad, et Eesti inimesed on oma töös üsna julged. Samas tuleb jälgida, et töötajale antud autonoomia ei oleks näiline ega kaoks esimese vea järel. Kui juht annab töötajale küll vabad käed, kuid pärast käib piltlikult öeldes punase pastakaga kõik üle, tõmbub töötaja tagasi ega julge enam uusi ideid pakkuda,“ ütles Sokolov.

Palgainfo Agentuur ja Eesti külastatuim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palgamuutustele ning uuritakse tööturukäitumist, töötajate rahulolu ja motiveeritust. Töötajate ja tööotsijate küsitluses osales sel kevadel 6301 inimest. Küsitluse pikaaegne partner on Elisa Eesti.

Pressiteade

CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuring näitab, et juhtimiskvaliteet on üks tugevamaid tegureid, mis mõjutab töötajate lahkumisplaane. Töötajatest, kes ei ole oma organisatsiooni juhtimiskvaliteediga rahul, plaanib iga kolmas lähikuudel töökohta vahetada. Juhtimiskvaliteediga rahul olevate töötajate seas on sama näitaja vaid 6%.

Enam kui 6300 vastajaga tööturu-uuringust selgub, et kehv juhtimine võib muuta töötaja konkurentidele kättesaadavaks juba enne, kui ta ise aktiivselt uut töökohta otsima hakkab. Juhtimiskvaliteediga rahulolematutest töötajatest hoiab 61% tööpakkumistel silma peal ning veel 31% on avatud konkureerivate tööandjate pakkumistele. Seega on koguni 92% juhtimiskvaliteediga rahulolematutest töötajatest avatud uutele töövõimalustele.

„Kehv juhtimine ei suurenda ainult lahkumisriski, vaid alandab ka töötaja palgaootust töökoha vahetamisel. Teisisõnu muutub rahulolematu töötaja üleostmine konkurendile soodsamaks,“ ütles CVKeskus.ee tööportaali turundusjuht Henry Auväärt.

Auväärt selgitas, et juhtimiskvaliteediga rahulolematute töötajate palgaootus töökoha vahetamisel on ligikaudu 11% madalam kui juhtimisega rahul olevate töötajate oma. „Kui juhtimisega rahul olevate töötajate netopalgaootus töökoha vahetamisel on mediaanina 2500 eurot, siis juhtimiskvaliteediga rahulolematud töötajad on valmis töökohta vahetama ligi 275 euro võrra madalama palgaootusega.“

Kõige tugevamalt mõjutab kehv juhtimiskvaliteet töötajate üleostmise hinda transpordi, laonduse ja logistika erialadel, kus juhtimisega rahulolematute töötajate netopalgaootus on viiendiku võrra madalam kui juhtimisega rahul olevatel töötajatel.

Kokku ei ole oma organisatsiooni juhtimiskvaliteediga rahul 29% töötajatest.

Juhtimiskvaliteet mõjutab ka töötaja panust olemasoleval töökohal

Uuringu järgi ei piirdu juhtimiskvaliteedi mõju ainult töökoha vahetamise plaanidega. Juhtimiskvaliteediga rahul olevatest töötajatest 85% nõustub väitega, et nad on motiveeritud oma tööd hästi tegema. Juhtimiskvaliteediga rahulolematute töötajate seas on sama näitaja 46%.

„Hea juhtimine ei asenda õiglast töötasu, kuid halb juhtimine võimendab palga, töökorralduse ja tööga seotud rahulolematust,“ selgitas Auväärt. „Kui töötaja tunneb, et teda ei kuulata, temaga ei arvestata või otsused ei ole arusaadavad, väheneb nii lojaalsus kui ka valmisolek olemasolevasse töösse panustada. See tähendab tööandjale korraga kahte riski – töötaja võib olla juba lahkumisele avatud ja samal ajal langeb tema seotus praeguse tööga.“

Rahulolematus juhtimiskvaliteediga on märgatavalt suurem organisatsioonides, kus töötajatelt tagasisidet ei küsita. Sellistes organisatsioonides ei ole juhtimiskvaliteediga rahul 50% töötajatest. Tööandjate juures, kus töötajatelt tagasisidet küsitakse, on sama näitaja 21%.

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seederi sõnul muutub juhtimiskvaliteet eriti oluliseks ajal, mil kõik tööandjad ei suuda töötajate palgaootustega täielikult sammu pidada.

„Kui palgatõusu võimalused on piiratud, muutuvad juhtide igapäevased otsused, suhtlus ja töötajate kaasamine veelgi olulisemaks,“ ütles Seeder. „Töötajad ootavad, et tööandja selgitaks otsuseid, märkaks panust ja looks võimaluse kaasa rääkida. Kui seda ei tehta, kasvab rahulolematus kiiremini ka nendes organisatsioonides, kus töötasu ei pruugi olla peamine probleem.“

Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuur korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise ja teiste tööturuga seotud näitajate muutusi. Töötajate ja tööotsijate küsitlusele vastas 6301 inimest.

Pressiteade

Vaid 45% Eesti inimestest tunneb, et töökohal neist hoolitakse. Samas on kõige enam nõus oma organisatsiooni teistele soovitama need töötajad, kes tunnevad, et nende tööandja väärtustab neid, ilmnes Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee tööturu-uuringust.

Alla poole tööturuküsitlusele vastanutest tajub oma töökohal hoolivust. Väitega nõustus pigem või täielikult 45% inimestest, mida on 5 protsendipunkti vähem kui kaks aastat tagasi. Samal ajal on veidi kasvanud nende inimeste osakaal, kes ei tunne, et nad oma organisatsioonile korda läheksid. Sellisel seisukohal oli 24% vastanutest, mida on eelmise sügise küsitlusega võrreldes 2 protsendipunkti rohkem.

Küsitluse pikaajalise partneri Elisa personalivaldkonna juht Agne Sokolovi sõnul selgub tulemustest, et töötajatest hoolimine muutub inimeste jaoks töökoha valikul järjest tähtsamaks. Samas ei ole ootused päriseluga soovitud tempos kaasa tulnud.

“Juba 2024. aasta sügisel nägime, et töötajatest hoolimine tõusis töökoha vahetamisel kümne olulisema teguri hulka. Värsked tulemused näitavad, et kõige tõenäolisemalt soovitavad oma tööandjat need inimesed, kes tunnevad, et neist organisatsioonis hoolitakse. Sellele vaatamata ei ole hoolivust tundvate töötajate osakaal organisatsioonides kasvanud,“ ütles Sokolov.

Küsitlus peegeldab, et kõige tõenäolisemalt on valmis tööandjat teistele soovitama töötajad, kes tunnevad töökohal hoolivust (keskmine hinnang 7,88 palli). Lisaks mõjutavad tööandja soovitamist teguritena näiteks organisatsiooni väärtused (7,63 palli) ja töökultuur (7,55 palli).

Vastajate hinnangul seovad neid tööandjaga toredad kolleegid, paindlik töökorraldus, hea sisekliima ja mõistlik juhtimine. „Kui mõtleme, mis hoolivus tegelikult on, siis vastus peitub nendes märksõnades. Hoolimine tähendab töötaja jaoks, et temaga arvestatakse, tal on võimalus oma arvamust avaldada, ta on kaasatud ning tema juht kuulab ja toetab,“ jagas Sokolov. Tema sõnul on oluline, et see teadmine jõuaks aina enam ka juhtide mõtteviisi, kuna just neist algab hea töökultuuri loomine.

„Hoolivus ei ole pehme lisaväärtus, vaid on otseselt seotud töötajate aktiivsusega tööturul. Tööpakkumistest mittehuvitatud töötajatest tunnetab valdav enamus ehk 68%, et tööandja neist hoolib, samas kui aktiivselt tööd otsivate inimeste seas nõustub sellega vaid 17%. See näitab, et hoolivuse puudumine võib olla üks selgeid märke, miks töötaja hakkab uusi töövõimalusi avastama,“ ütles CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

„Ajal, mil palgaootustele vastamine võib olla keeruline, on hooliv töökultuur üks mõjukamaid viise, kuidas vähendada organisatsioonisiseseid tõuketegureid, mis panevad töötajaid uusi töövõimalusi otsima,“ lisas Auväärt.

Palgainfo Agentuur ja Eesti külastatuim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palgamuutustele ning uuritakse tööturukäitumist, töötajate rahulolu ja motiveeritust. Töötajate ja tööotsijate küsitluses osales sel kevadel 6301 inimest. Küsitluse pikaaegne partner on Elisa Eesti.