2023. aastal on töötasu alammäär töötamisel täistööajaga 725 eurot ja tunnipalga alammäär 4,30 eurot. Töötasu alammäära lepivad omavahel kokku Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit ning selle kinnitab Vabariigi Valitsus oma määrusega.
Vaadake ka: Eesti Ametiühingute Keskliidu, Eesti Tööandjate Keskliidu ja Vabariigi Valitsuse vahel sõlmitud hea tahte kokkulepet alampalga kasvutempo osas 2027. aastani, mil see peaks moodustama 50% keskmisest palgast. Lugege lähemalt.
2022. aastal oli alampalk 3,86 eurot tunnis ja 654 eurot täistööajaga töötamise korral.
Vastavalt tööandjate ja ametiühingute kokkuleppele 2021. aastal alampalk ei muutunud. Töötasu alammäär tunnis oli 3,48 eurot. Töötasu alammäär kuus täistööajaga töötamise korral oli 584 eurot.
| Aasta | Töötasu alammäär tunnis (bruto) | Tunnitasu kasv võrreldes eelmise aastaga | Töötasu alammäär kuus täistööaja korral (bruto) | Kuutöötasu kasv võrreldes eelmise aastaga |
| 2023. aastal | 4,30 | 11,4% | 725 | 10,9% |
| 2022. aastal | 3,86 | 10,9% | 654 | 12% |
| 2021. aastal | 3,48 | 0,0% | 584 | 0,0% |
| 2020. aastal | 3,48 | 8,4% | 584 | 8,1% |
| 2019. aastal | 3,21 | 8,1% | 540 | 8,0% |
| 2018. aastal | 2,97 | 6,8% | 500 | 6,4% |
| 2017. aastal | 2,78 | 9,4% | 470 | 9,3% |
| 2016. aastal | 2,54 | 8,5% | 430 | 10,3% |
| 2015. aastal | 2,34 | 9,9% | 390 | 9,9% |
| 2014. aastal | 2,13 | 12,1% | 355 | 10,9% |
| 2013. aastal | 1,9 | 5,6% | 320 | 10,3% |
| 2012. aastal | 1,8 | 4,0% | 290 | 4,3% |
| 2011. aastal | 1,73 | 278,02 |
Alampalk ja alampalga saajad
2022. aasta II kvartalis oli alampalka (654 eurot) või sellest vähem teenivaid töötajaid üle 52 tuhande ehk 11,5% kõigist töötamise registris registreeritud täistööajaga töötajatest, kellele oli määratud ka ameti kood klassifikaatori järgi.
2023. aastast kehtima hakkavat alampalka (725 eurot) ja sellest vähem teenijaid oli 15,1%.
Maakondade lõikes oli kõige rohkem alapalka või sellest madalama töötasu saajaid II kvartalis 2022 Ida-Virumaal (18%) ja kõige vähem Harjumaal ja Tartumaal (10%). Uus alampalga määr puudutab ka kõige rohkem Ida-Virumaa töötajaid, kust sellest vähem teenijaid oli II kvartalis veerand (25%). Vähem puudutab alampalga tõus Harjumaa ja Tartumaa töötajaid.
Tegevusalade lõikes oli kõige rohkem alampalka või sellest madalama töötasu saajaid II kvartalis 2022 kinnisvara (41%) ja muude teenindavate tegevuste (39%) alal. Majutuses ja toitlustuses oli selliseid töötajaid 27%. Kõige vähem oli alampalka või selles vähem teenivaid töötajaid kõrgepalgalistel tegevusaladel nagu finants- ja kindlustustegevus, avalik haldus, energeetika ning info ja side.
Alampalga tõstmine 2023. aasta algusest puudutab enam just madalama palgaga tegevusalade töötajaid. Muude teenindavate tegevuste ja kinnisvara alal puudutab alampalga tõus ligi pooli (47%) töötajaid, majutuses ja toitlustuses üle kolmandiku (35%) ning põllumajanduses ligi veerandit (24%) töötajatest.
Rohkem on alampalka ja sellest madalamat töötasu saavaid täistööajaga töötajaid väiksemates organisatsioonides, vähem suurema töötajate arvuga organisatsioonides. Alla 10 töötajaga organisatsioonides töötavatest töötajatest teenis II kvartalis 2022 peaaegu kolmandik (31%) alampalka või sellest väiksemat töötasu. 250 ja enama töötajate arvuga organisatsioonide töötajatest saab miinimumpalka või sellest vähem vaid 5%.
2023. aastast jõustuv alampalga tõus puudutab rohkem just väiksema töötajate arvuga organisatsioone, kus II kvartalis 2022 teenis 38% töötajatest alla 726 euro.
Järgmiste graafikute vaatamiseks klõpsake noolel.
Graafikutel on kasutatud tulu- ja sotsiaalmaksu aruannete (TSD) ning töötamise registris registreeritud täistööajaga töötajate andmeid, kellele oli määratud ka ameti kood klassifikaatori järgi. Ümardamise vigade vähendamiseks on andmete väljavõttes töötasu piiriks 655 ja 726 eurot. Andmed on tellitud Palgainfo Agentuuri poolt statistikaametist.
Fail alla laadimiseks: alampalk ja mediaantöötasu I–II kvartal 2021 ja 2022
Andmefaili (XLSX) saavad alla laadida kliendipaketi kasutajad. Alla laadimiseks logige oma kasutajakontoga meie lehele sisse.
Tellijatele saadame faili e-postile.
Andmefail Exceli vormingus.
Tööjõu maksud
2023. aastal on üldine maksuvaba tulu kuni 654 eurot kuus ja see väheneb inimese sissetuleku kasvades.
Maksuvaba tulu vanaduspensionieas on aga kindel summa – 704 eurot kuus ja see ei sõltu inimese sissetuleku suurusest.
Alates 1. jaanuarist 2023 on üldise maksuvaba tulu määr:
7848 eurot aastas ehk 654 eurot kuus, kuid
- kui inimese brutotulu ületab 14 400 eurot aastas (1200 eurot kuus), siis hakkab maksuvaba tulu määr lineaarse valemi alusel vähenema ja
- jõuab 25 200 euro suuruse aastatulu (2100 eurot kuus) juures nullini.
Aastatel 2018-2022 oli üldine maksuvaba tulu määr kuni 6000 eurot aastas ehk kuni 500 eurot kuus olenevalt aasta sissetulekust. Aasta brutotuluga kuni 14 400 eurot oli maksuvaba tulu 6000 eurot aastas, aasta brutotuluga 14 400 kuni 25 200 eurot arvestati maksuvaba tulu valemiga ja aastatuluga üle 25 200 euro oli maksuvaba tulu 0.
Vaadake lähemalt maksu- ja tolliameti kodulehelt.
2017. aastal oli tulumaksumäär, mille tööandja brutotöötasult kinni peab, 20%. Maksuvaba tulu oli 180 eurot kuus. Sotsiaalmaksu määr oli 33%. Töötuskindlustusmakse määr oli töötajale 1,6%, tööandjale 0,8%. Kogumispensioni makse määr oli kas 2% või 3%.
2016. aastal oli tulumaksumäär 20%. Maksuvaba tulu oli 170 eurot kuus. Sotsiaalmaksu määr oli 33%. Töötuskindlustusmakse määr oli töötajale 1,6%, tööandjale 0,8%. Kogumispensioni makse määr oli kas 2% või 3%.
2015. aastal oli tulumaksumäär on 20%, maksuvaba tulu oli 154 eurot kuus. Sotsiaalmaksu määr oli 33%. Töötuskindlustusmakse määr oli töötajale 1,6%, tööandjale 0,8% .