Allikas: Uuringutoote „Indikaatorpalgad“ vajadus- ja teostatavusuuring ning toote arendus, Tööandjate Keskliit
Statistikaamet kogub iga nelja aasta tagant andmeid töötasu kohta ametialade lõikes aruandevormiga "Töötasu struktuur". Enne 2009. aastat koguti andmeid iga aasta, kuid nende töötlemiseks vajalike ressurside piiratuse tõttu, viibis nende avaldamine sageli rohkem kui aasta. 2009. aasta eelarve kärped sundisid Statistikaameti loobuma ametialade töötasu andmete igaaastasest kogumisest ning neid kogutakse iga nelja aasta tagant Eurostatile esitamiseks. Järgmine kogumise aasta on 2012. aastal.
Vormi "Töötasu struktuur" detailsuse aste on suhteliselt suur, seda võimaldab suhteliselt suur valim. Kokku kogutakse andmeid 8000 üksuselt 130 000 töötaja kohta. Üle 150 töötajaga ettevõtted täidavad kõik aruandevormi „Töötasu struktuur“, tehes töötajatest valimi sünniaastate järgi Statistikaameti poolt etteantud juhendi järgi. Vähem kui 150 töötajaga ettevõtetelt ja organisatsioonidelt kogutakse andmeid valikuliselt, aga vastava üksuse kõigi töötajate kohta.
Kuna andmeid kogutakse töötajate lõikes (isikustatult), on nende andmete baasilt võimalik avaldada ka mediaanpalka ja palga detsiile, erinevalt kuude lõikes aruandevormiga „Palk“ kogutavatest andmetest. 2008. aasta kohta on kavas avaldada töötajate arv protsentides soo ja töötasugruppide järgi, tunnitasud soo, vanuserühma, haridustaseme, tööstaaži, lepinguliigi ja tegevusala ning ametiala järgi (ISCO 4-kohaline kood), tunnitasud ja detsiilid soo ja tegevusala, ametiala pearühma, maakonna ja ametiala pearühma järgi, mediaan tunnitasud. Mediaanpalga avaldamine aitaks kaasa töötajate adekvaatsemate palgaootuste kujundamisele, kuna praegu võrreldakse oma palka peamiselt statistilise keskmise bruto kuupalgaga, millest vähem saab ca 70% töötajaskonnast, siis on ka rahulolematute hulk suur.
Võrreldes Fontese ja Hay Groupi poolt läbiviidava palgaanalüüsiga, ei ole statistikaameti poolt kogutavate andmete aluseks oleva ametialade klassifikaator (ISCO) nii analüütiline ja nende kirjeldused ei anna ametialale otseselt väärtust võrreldes teiste ametialadega. Ametite tasemetele vastavad mingil määral ametialade pearühmad (seadusandjad, kõrgemad ametnikud ja juhid; tippspetsialistid; keskastme spetsialistid ja tehnikud; ametnikud; teenindus- ja müügitöötajad; põllumajanduse- ja kalanduse oskustöölised; oskus- ja käsitöölised; seadme- ja masinaoperaatorid; lihttöölised). Seega paiknevad sisu poolest sarnaste ametialade erinevate tasemete tööd erinevate ametialade pearühmade all. Olenevalt organisatsiooni palgasüsteemist ja ametikohtade grupeerimisest võib ametialade koodide määramine olla keerukam või vähem keerukam ülesanne. Väiksemates ettevõtetes, kus üks töötaja täidab mitmeid ülesandeid võib tema ametiala määratlemine raskem olla.
Kui Fontes ja Hay Group pakuvad oma uuringu aluseks olevat ametikohtade hindamissüsteemi ka organisatsiooni palgasüsteemi ülesehituse alusena ning osutavad ka toetavaid konsultatsiooniteenuseid selleks, siis Statistikaamet seda ei tee. Seetõttu ei anna organisatsiooni palkade võrdlus Statistikaameti poolt avaldatavate andmetega ka palgasüsteemi korrastavat lisaväärtust, kui just organisatsiooni ametite struktuur ei vasta ISCO klassifikaatorile.
2010. a. on kavas minna üle uuele ISCO klassifikaatorile, kusjuures üks-ühele üleminekut ilmselt ei toimu, mis tähendab, et aastate lõikes trendide välja toomine muutub keerukaks.
Töötasu komponentide osas küsitakse aruandega “Töötasu struktuur” järgmisi oktoobrikuu töötasu andmeid: täis- või osaline tööaeg; tööajanorm nädalas; töötatud tunnid; ületunnid; põhi- ja lisapuhkusepäevad; mittetöötatud päevad keskmise palga säilitamisega; tööaja eest arvestatud töötasu; lisatasu ületundide eest; lisatasu õhtuse töö, öötöö ja puhkepäevadel töötamise eest; põhi- ja lisapuhkusetasu; keskmise palga alusel arvestatud tasu mittetöötatud päevade eest. Seega võimaldavad kogutavad andmed lisaks töötasu analüüsile, analüüsida ka töötatud aega ettevõtete poolt esitatud andmete põhjal.
Lisaks küsitakse ettevõtetelt ka töötaja lepingu liiki ja järgmisi töötaja taustaandmeid: sugu, vanus, haridustase ja tööstaaž. See võimaldab analüüsida töötasu ka töötaja taustaandmete järgi erinevatel ametialadel ja tegevusvaldkondade lõikes. Näiteks analüüsida palgalõhesid soo ja vanuse lõikes, hinnata haridustaseme ja tööstaaži mõju töötasule.
Iga nelja aasta tagant küsitakse aruandega „Töötasu struktuur“ andmeid ka aasta kohta, sh ebaregulaarsete lisatasude kohta. Viimane aastablokiga aruanne oli 2006. a., järgmine tuleb 2010. a. Ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude kohta annavad infot ka aruandevormiga „Palk“ kogutavad andmed, aga seda mitte ametialade lõikes.
Kuna aruandevorm „Töötasu struktuur“ vastab Eurostati nõuetele ja Eurostat kogub iga nelja aasta tagant sarnase aruandevormiga andmeid ka teistelt liikmesriikidelt, on võimalik teha ka rahvusvahelist võrdlust tunnipalkade lõikes.