Pressiteade

Kui veel 2023. aasta kevadel oli ChatGPT-d ja teisi tekstiloome tehnoloogiaid kasutanud pisut vähem kui viiendik (18%) inimestest, siis tänavu on selliste tehnoloogiatega kokku puutunud töötajate arv enam kui kahekordistunud (43%), selgus CVKeskus.ee tööportaali ja Palgainfo Agentuuri uuringust. Kõige levinum on uute tehnoloogiate kasutamine turundussektoris, kus peaaegu üheksa töötajat kümnest kasutab ChatGPT-d.

Lisaks uute tehnoloogiate kasutamisele uuriti ka seda, kas töötajad on sellistest tehnoloogiatest üldse midagi kuulnud. Selgus, et AI ja masinõppe tehnoloogiate tuntus on Eesti inimeste seas aastaga kahekordistunud. Kui 2023. aasta kevadel tehtud uuringus tõi 41% vastajatest esile, et nad ei ole sellistest tehnoloogiatest midagi kuulnud, siis tänavu kevadel oli selliste vastajate arv langenud 18%-le.

„Uute tehnoloogiate kasutamise on praeguseks omaks võtnud turundajad, IT-sektori töötajad ja ka personalitöötajad, mis võib anda neile märgatava konkurentsieelise tööturul, sest nõudlus AI-oskuste järele on kasvavas trendis,“ leiab CVKeskus.ee tööportaali turundusjuht Henry Auväärt.

„Koguni 88% turundajatest on 2024. aastal kasutanud tehisintellektil ja masinõppel põhinevaid tehnoloogiaid ja sealjuures ¾ turundussektori töötajatest kasutab ChatGPT-d (jms tehnoloogiaid) oma töös,“ lisas Henry Auväärt. Uute tehnoloogiate kasutamisel järgnevad turundajatele IT-sektori töötajad (84%) ja personalitöötajad (83%).

Keskmisest levinum on tehisintellekti ja masinõppe tehnoloogiate kasutamine ka juhtimise ja konsultatsiooni ning analüüsi ja arendusega seotud töötajate seas (73%) ning panganduses (68%) ja haridussektoris (66%). Näiteks 40% õpetajatest on 2024. aastal kasutanud oma töös ChatGPT-d.

Kõige vähem on uute tehnoloogiatega kokku puutunud põllumajanduses (45%), kaubanduses (50%) ja sotsiaaltöö sektoris töötavad inimesed (52%).

Selliseid vastajaid, kes ei ole uutest tehisintellekti ja masinõppe tehnoloogiatest mitte midagi kuulnud, leidub kõige rohkem majutus- ja toitlustussektoris (30% töötajatest), sotsiaaltöö valdkonnas (27%), korrakaitses (26%) ning transpordi- ja logistikavaldkonnas (26%).

Milleks ChatGPT-d kasutatakse?

Töötajatest, kes on uutest tekstiloome tehnoloogiatest midagi kuulnud, kasutab iga neljas neid oma töös (26%), 17% huvitegevuses, 16% õpingutes ja pisut vähem kui kümnendik (7%) ka tööle kandideerimisel.

Enim kasutatakse tehisintellekti ja masinõppe tehnoloogiaid aga hoopiski meelelahutuseks (30%), näitavad värske küsitluse tulemused.

Võrdlusena on Lätis ChatGPT-d kasutanud tänavu 41% inimestest, nagu näitavad Läti tööportaali CVMarket.lv hiljutise tööturu-uuringu tulemused.

Lätlased kasutavad ChatGPT-d aga märgatavalt vähem tööga seotud ülesannete lahendamisel – kõigest pisut rohkem kui kümnendik vastajatest (11%) on ChatGPT-d kasutanud oma töös. Enim kasutatakse seal masinõppe tehnoloogiaid õppetöös ja seda isegi rohkem kui Eestis (18%).

Palgainfo Agentuur ja Eesti külastatuim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas üle-eestilist tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. Küsitluses osales 6844 inimest üle Eesti.

Palgainfo Agentuuri
PRESSITEADE

Töötasude avalikustamine tekitab vastakaid emotsioone – osad töötajad pooldavad seda ja loodavad seeläbi õiglasemale tasustamisele, teised tunnevad oma palga pärast piinlikkust, kardavad kadedust ja pingeid ning ei soovi privaatsuse rikkumist. Sellised arvamused toodi välja Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee sel kevadel korraldatud küsitluses, millele vastas üle 6800 inimese. Töötasude avalikustamise kohta kirjutati üle 700 vabas vormis kommentaari.

Kuigi üle pooled (57%) töötajad on valmis oma palga suuruse perele ja lähedastele avaldama, on ka neid (14%), kes tajuvad töötasu isiklikku ja privaatsfääri kuuluva asjana ning ei soovi, et ka pere ja lähedased või sõbrad selle täpset suurust teaksid. Näiteks kirjutas üks vastaja: „Minule ei meeldi teiste rahakotti piiluda ja ma ei soovi, et minu rahakotti piilutakse.“

Enda palganumbrit ei soovi oma meeskonnas avaldada üle kolmandiku (37%) ja kogu organisatsioonis ligi pooled (46%) töötajad. Vaid 16%-le sobib, kui nende töötasu suurus on teada avalikult kõigile, 62%-le ei sobi see aga üldse.

Suhtumine oma töötasu avalikustamisesse sõltub ka sellest, milline tasustamisega seotud info on töötaja töökohas avalik ja milline mitte. Üle kolmandikule (37%) töötajatest, kelle töökohas on kogu tasustamise info avalik, sobib, et nende töötasu suurus on teada kogu organisatsioonis. Samas üle veerandile (28%) see ei sobi. Töötajate seas, kelle töökohas ei ole tasustamise info avalik, on märksa enam (53%) neid, kes ei soovi oma palgainfot töökaaslastele avaldada.

Vanuserühmade lõikes on nooremate vastajate seas (kuni 34-aastased) rohkem neid, kellel ei ole midagi selle vastu, kui sõbrad ja tuttavad või ka töökaaslased nende töötasu suurust teavad. Võrreldes meestega oli naiste seas enam neid, kes on valmis oma palgainfot jagama. Haridustaseme järgi on kõrgema haridusega töötajate hulgas rohkem neid, kellele sobib, kui töökaaslased teavad nende palganumbrit.

Kas ja mida rääkida tasustamisest organisatsioonis?

See, mida ja kuidas tasustamisest räägitakse, mõjutab palgaga rahulolu ning seda, kuivõrd õiglaseks ja motiveerivaks oma töötasu peetakse. Tasustamisega on rohkem rahul töötajad, kelle töökohas on tasustamise põhimõtted ja lisatasude maksmise alused avalikud. Töötasude suuruse teadmine nii palju rahulolu ei mõjuta.

„Kui töötaja ei tea, millisesse palgagruppi ta kuulub ning millal ja millest lähtuvalt tema töötasu muudetakse, tekitab see rahulolematust ja ebakindlust,“ selgitas küsitluse tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Teadmatus või arusaamatus, mille alusel makstakse lisatasusid, võib jätta mulje, et see ongi subjektiivne ja sõltub läbisaamisest juhiga. Ebaõiglustunne tõukab aga tegutsema – kas selgitust nõudma, oma panust optimeerima või tööturult teisi pakkumisi otsima,“ lisas Kadri Seeder.

Palkade avalikustamine – poolt ja vastu

Palkade avalikustamist pooldavad vastajad leidsid, et rohkem avalikku infot aitaks kujundada õiglasemat ja võrdsemat tasustamist ning tööandja ei saaks sama töö eest erinevat palka maksta.

Peamiste põhjendustena, miks paljudele töötajatele ei sobiks oma palga avalikustamine, nimetati kadeduse ja pingete tekkimist – inimesed ei oska hinnata tööde ja panuse erinevat väärtust ettevõttele ning ainult palkade võrdlemine võib luua ebaõigluse tunde. Seda tõid sagedamini välja kõrgema palgaga töötajad.

Viiendik (20%) töötajatest tunneb aga oma madala palga pärast piinlikkust ja ei sooviks seetõttu selle suuruse avalikustamist. Nagu üks vastaja märkis: „Piinlik on. Ei taha, et kogu maailm teaks kui loll ma olen, et sellise palga eest tööd teen.“

„Kui inimesed tunnevad, et nad ei saa tööpanusele vastavat tasu, ei vähenda see ainult tööga rahulolu, vaid elukvaliteeti tervikuna,“ kommenteeris CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler.

Palgapakkumise avaldamine töökuulutuses hoiab kokku kõigi aega

Mitmed küsitluses osalejad tõid välja, et töökuulutuses peaks olema avaldatud pakutava palga vahemik või miinimummäär. See aitaks otsustada, kas üldse on mõtet kandideerida. Mingigi indikatsiooni andmine aitaks hoida kokku nii kandideerija kui ka värbaja aega, et pärast mitmeid teste ja vestlusi ei selguks palgapakkumise täielik mittevastavus ootusele.
Pakutava töötasu avaldamine töökuulutuses aitaks kujundada ka õiglasemat ja võrdsemat tasustamist nii sugude vahel kui ka uute töötajate ja vanade olijate vahel, arvasid vastajad.

„Tööportaali CVKeskus.ee statistika näitab, et pakutava palga või selle vahemiku avaldamine töökuulutuses meelitab rohkem kandidaate kandideerima,“ kinnitas Grete Adler. „Palgapakkumise avaldamine lisab tööpakkujale ka usaldusväärsust ja annab kandideerijale kindlustunde, et temaga suheldakse avatult,“ lisas Grete Adler.

Tööportaali CVKeskus.ee statistika

• 42% tööpakkumistest on tänavu olnud avaliku palgapakkumisega.
  • Enim avaldatakse palgapakkumisi oskustöötajatele (52%) ja teenindus ning müügitöötajatele (51%) suunatud tööpakkumistel.
  • Kõige vähem näidatakse palka keskastme spetsialiste ja kontoritöötajaid otsides (30%).
• Avaliku palgapakkumisega tööpakkumised said keskmiselt 64% rohkem kandideerijaid.
  • Enim mõjutab pakutava palga avalikustamine abitöötajaid, kus kandideerimiste arv kerkib 81%.
  • Tippspetsialistide tööpakkumistel palga näitamine suurendab kandideerijate arvu 43%.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. Töötajate ja tööotsijate küsitlusele vastas sel kevadel 6844 inimest. Töötajate ja tööotsijate küsitluse partner on paindlike tööviiside edendaja Elisa Eesti.

Elisa pressiteade

Oma tööga on rahul üle poole Eesti inimestest ja rahulolevamad on need töötajad, kelle organisatsioonis küsitakse tagasisidet, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee läbiviidavast Eesti suurimast, ligi 7000 vastajaga tööturu- ja palgaküsitlusest.

Kevadise tööturu- ja palgaküsitluse tulemused näitavad, et üle poole töötajatest on tööga kas täiesti (11%) või pigem rahul (49% vastanutest). Vaid 4% ei ole üldse rahul. Üldist tööga rahulolu mõjutavad enim emotsionaalne seotus oma tööga, arenguvõimalused ja juhtimiskvaliteet.

Tulemustest ilmneb, et töötajad, kellel on võimalus organisatsioonis tagasisidet jagada, on rohkem rahul kõigi oma tööd mõjutavate teguritega. Näiteks hindavad need inimesed keskmiselt kõrgemalt läbisaamist juhiga – 4,1 palli 5st. Nendel, kellelt aga tagasisidet ei küsita, oli see näitaja madalam ehk 3,5 palli. Enim lahknevad vastajate hinnangud tööalase täiendkoolituse pakkumisel. Selgelt on motiveeritumad töötajad, kellelt tööandja arvamust ootab (keskmiselt 3,32 palli 5 palli skaalal) ja vähem need, kellelt seda ei küsita – 2,3 palli.

Küsitluse partneri ja Elisa personaliüksuse juhi Kaija Teemägi sõnul oodatakse keerulistel ja ebakindlatel aegadel tööandjalt nii stabiilsust kui ka hoolivust – et tööandja tunneks huvi, kuidas tema inimestel läheb. „Tööandjana näeme, et tööheaolu taandub täna juba peamiselt inimeste endi enesetundele ja sisemisele motivatsioonile,“ selgitas Teemägi.

Ennekõike mõjutab Teemägi hinnangul tööheaolu see, kui palju ja millist tähelepanu juht oma töötajatele pühendab – ehk kas inimesele pakutakse ootusele vastavat tuge, võimalust teha põnevat tööd ja iseseisvust oma töö korraldamisel, kas küsitakse ja antakse regulaarset tagasisidet jne.

Eesti suurima tööturuküsitluse tulemused näitavad, et kõige sagedamini päritakse arvamust tagasiside- või rahuloluküsitluste käigus. Selline võimalus oli veidi alla pooltel vastanutest. Seevastu neljandik (26%) väitis, et neilt ei küsita organisatsioonis üldse tagasisidet.

„On ülioluline, et inimesed saaksid oma juhtidega silmast silma rääkida, mitte vaid rahuloluankeedis linnukesi märkida. Kevadise küsitluse tulemused aga peegeldavad, et igapäevase suhtluse käigus juhiga saab tagasisidet anda vaid 27% vastanutest, mis võrreldes aastataguse ajaga on jäänud samale tasemele. Ent nagu sama küsitlus näitas, siis võimalus juhtidega vestelda motiveerib rohkem. Seega on kindlasti veel paljudes organisatsioonides arenguruumi,“ tõdes Teemägi.

Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee korraldatud töötajate ja tööotsijate küsitluses osales 6844 inimest. Küsitluse partner on juba kolmandat aasta ka Elisa Eesti.

Küsitluse tulemuste e-väljaanded on vastajatele tasuta saadaval, teised saavad neid tellida siit.

PRESSITEADE

Töötajate rahulolematus põhipalgaga on suurenenud ja see sunnib aktiivsemalt tööturul ringi vaatama, näitavad Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee sel kevadel korraldatud ligi 7000 osalejaga töötajate küsitluse tulemused. Viiendik töötajatest on tundnud sageli oma palga pärast piinlikkust ning ei sooviks avaldada selle suurust ka sõprade ja tuttavatele.

Kui aasta tagasi ei olnud oma põhipalgaga rahul 37% küsitluses osalenud töötajatest, siis sel kevadel oli rahulolematuid 42%. Palgaga oli rahul kolmandik töötajatest (34%) ja ligi veerand (24%) andis vastuseks „nii ja naa“. Aasta tagasi oli põhipalgaga rahulolevaid töötajaid rohkem – 37%.

Oma palgaga ei ole üldse rahul töötajad, kelle brutotöötasu jääb alla 1500 euro kuus, palgaga rahulolevad töötajad teenivad aga iga kuu rohkem kui 2600 eurot.

Palgaga rahulolematus on seotud ühelt poolt toimetulekuga – kehvasti toimetulevad töötajad ei ole ka oma töötasuga rahul. Teisalt on oluline õiglustunne, kas töötajad hindavad oma töötasu õiglaseks võrreldes oma panuse ja töökoormusega ning teiste samalaadset tööd tegevate inimestega.

Töötasuga rahulolu mõjutab ka see, kas palk on aasta jooksul tõusnud või mitte. Palgaga rahulolematute seas on rohkem neid, kelle palk ei ole aasta jooksul muutunud või on hoopis langenud.

Tööotsijate kandideerimisaktiivsus on märgatavalt kasvanud

Oma põhipalgaga rahulolematutest töötajatest üle poole (56%) mõtles sageli töökoha vahetamisele ja 27% otsib aktiivselt tööd. Enamik põhipalgaga rahulolevaid töötajaid töökoha vahetamisele ei mõtle ja ei otsi ka tööd. Aktiivsete tööotsijate ja tööpakkumistele avatute osatähtsus oli küsitluses osalejate seas sel kevadel veidi suurem kui aasta tagasi.

Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee andmed näitavad samuti, et töötajate kandideerimisaktiivsus on kasvanud – sel kevadel kandideeris tööpakkumistele keskmiselt 57 inimest, mida on 36% rohkem kui aasta tagasi.

„Tööotsijate aktiivsus on kasvanud kõikides ametirühmades, kuid enim just teenindus- ja müügitöötajate seas, kus tööpakkumistele kandideerib koguni 70% rohkem töötajaid kui eelmisel aastal samal ajal,“ selgitas CVKeskus.ee tööportaali värbamisjuht Grete Adler. Ta lisas, et keskmiselt konkureerib teenindussektori ametikohtadele rohkem kui 90 tööotsijat.

Töökoha vahetamisel soovivad töötajad teenida keskmiselt 2399 eurot kätte, mida on 5% rohkem kui aasta tagasi. Palgaootuse mediaan ei ole muutunud ja on jätkuvalt 2000 eurot (neto). Tööga mittehõivatute palgaootus on märksa madalam – nemad soovivad teenida keskmiselt 1645 eurot kätte.

„Teated sagenevatest koondamistest, ettevõtete ja riigi majandusraskustest ning ka sõjaga seotud uudised suurendavad töötajate ebakindlust tööturul, mis pidurdab ka palgaootuste kasvu,“ selgitas küsitluse tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Samas soovivad töötajad siiski säilitada oma toimetuleku taset ja otsivad stabiilsust,“ lisas Seeder.

Võrreldes eelmise aastaga on ligi poolte (46%) töötajate toimetulek kehvemaks muutunud ja 41% tunneb end ootamatute väljaminekute korral majanduslikult ebakindlalt.

Palkade avalikustamise suhtes ollakse eri meelt

Suur osa tasustamisega seotud infot on organisatsioonides konfidentsiaalne, sagedamini on avalikud tasustamise põhimõtted ja lisatasude maksmise alused. Paljud töötajad ka ei soovi, et nende töötasu suurus oleks avalik laiemas ringis. Kui perele ja lähedastele on oma palga suuruse valmis avaldama üle pooled töötajad (57%), siis töökaaslastele oma üksuses vaid 29%, kõigile töökaaslastele organisatsioonis 25% ja täiesti avalikult 16%.

Viiendik (20%) töötajatest on sageli tundnud oma palga pärast piinlikkust ning ei sooviks selle suurust ka sõpradele ja tuttavatele avaldada. Palkade suurema avalikustamise suhtes ollakse eri meelt. Ühed leiavad, et see on isiklik asi ning suurem avalikustamine võib tuua kaasa pingeid ja kadedust. Teised leiavad, et rohkem infot aitaks kaasa õiglasele tasustamisele.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. Töötajate ja tööotsijate küsitlusele vastas sel kevadel 6844 inimest. Töötajate ja tööotsijate küsitluse partner on paindlike tööviiside edendaja Elisa Eesti.

Küsitluste tulemuste e-väljaanded on vastajatele tasuta saadaval, teised saavad neid tellida SIIT. 

Graafikute vaatamiseks klõpsake noolel. Rahulolematus põhipalgaga tõukab töötajaid töökohta vahetama

Palgainfo Agentuuri PRESSITEADE

Täpsustatud tulemused 20. mail 2024

65% tööandjatest on viimase kaheksa kuu (september 2023 – aprill 2024) jooksul tõstnud töötajate põhipalkasid ja veidi üle veerandi (26%) plaanib seda teha veel sel aastal, mida on mõnevõrra vähem kui aasta tagasi. Uusi töötajaid plaanivad värvata üle pooled (63%), samas kui 12% tööandjatest kavandab koondamisi, selgub Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee 2024. aasta aprillis korraldatud tööandjate küsitluse tulemustest.

Küsitluse tulemusi tutvustame põhjalikumalt 31. mail toimuval seminaril. Vaadake lähemalt siit.

„Palgamuudatused rakendusid peamiselt selle aasta jaanuaris ja puudutasid pooltel juhtudel kõiki organisatsiooni töötajaid. Palgatõus jäi sagedamini 5–6%, 7–8% või 9–10% piiresse. Tippspetsialistide ja klienditeenindajate palgatõus küündis kohati ka 11–20% ringi,“ selgitas tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Kõrgemat haridust eeldavate ametikohtade töötajate palkasid tõstetakse tavaliselt suurema sammuga. Klienditeenindajate palgakasvu mõjutab mingil määral ilmselt alampalga kasv, mis tõusis selle aasta alguses 13%,“ lisas Kadri Seeder.

Eelmisel kevadel toimus tööandjate küsitlus veidi varem ja siis oli viimase seitsme kuu (september 2022 – märts 2023) jooksul töötajate põhipalkasid tõstnud 70% vastajatest ja 4% plaanis seda teha aprillis. Edasiste kuude jooksul plaanis töötajate põhipalkasid tõsta üle kolmandiku (36%). Vaid kümnendik tööandjatest ei olnud põhipalkasid muutnud ega plaaninud seda ka teha.

Selle aasta jooksul plaanib töötajate põhipalkasid tõsta veidi üle veerandi (26%) küsitluses osalenud organisatsioonidest. Peaaegu sama paljud (25%) ei oska veel öelda, kas palgamuutused tulevad. 17% küsitluses osalenud tööandjatest ei ole põhipalkasid muutnud ega kavatse seda ka teha. Organisatsioonides, kus põhipalkade muutusi plaanitakse, puudutavad need enamasti kõiki töötajaid, aga on ka organisatsioone, kus tõstetakse ainult osade töötajate töötasusid, nt tippspetsialistide või keskastme spetsialistide omasid. Kõiki töötajaid puudutav kavandatav palgatõus jääb sagedamini 9–10% või 5–6% ringi.

Seega näitavad küsitluse tulemused, et eelmise aastaga võrreldes on vähem neid organisatsioone, kus töötajate põhipalkasid on tõstetud ja kus sel aastal veel palgatõusu kavandatakse.

„Palgakasvuks plaaneritakse küll 9–10% või 5–6%, kuid kuna palku tõstvaid organisatsioone on vähem ja palgatõus ei puuduta ka kõiki töötajaid, siis on mõju keskmise palga kasvule ilmselt ka väiksem. Palgasurve vähenemist oli tunda juba eelmise aasta sügisel ja see jätkub, kuna tööotsijaid on rohkem ja tööandjate värbamisaktiivsus tagasihoidlikum,“ ütles Kadri Seeder.

Põhipalkade muutmise või muutmata jätmise otsust mõjutavad eelkõige organisatsiooni majandustulemused ning majanduse olukord ja prognoosid. Vajalike töötajate saadavus või puudus turul on samuti oluline mõjutegur, kuid kuna töötajate leidmine ei ole enam nii keeruline, on selle tähtsus vähenenud.

Uusi töötajaid plaanib värvata 63% tööandjatest, 12% kavandab aga koondamisi

Võrreldes eelmise kevadega on veidi vähenenud nende tööandjate osatähtsus, kes on viimase kuue kuu jooksul uusi töötajaid tööle võtnud ja/või plaanib seda teha lähikuudel. Sellegipoolest oli 70% vastajatest uusi töötajaid tööle võtnud ja 63% kavatseb seda teha.

Samas suurenes nende tööandjate osatähtsus, kes olid töötajaid koondanud – kui eelmisel aastal märkis 18% vastajatest, et on töötajaid viimase kuue kuu jooksul koondanud, siis sel kevadel oli neid 27%. Töötajate koondamisplaanid on üle kümnendikul (12%) organisatsioonidest, eelmisel kevadel oli neid vaid 5%. Koondatavate töötajate arv piirdub enamasti 1–2 või 3–10 töötajaga.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. Tööandjate küsitluse tulemused põhinevad 367 tööandja tagasisidel, kes kokku annavad tööd rohkem kui 50 000 töötajale.