Pressiteade
2. november 2018

Paindlikku töökorraldust pakuvad enam kui pooled tööandjad, kuid enamasti piirdub see teatud töötajate gruppide või üksikute töötajatega, selgus Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee värskest uuringust. 50% uuringus osalenud tööandjatest märkis, et neil pakutakse kodus töötamise võimalust, kuid kõigest 12% saab seda võimaldada kõikidele töötajatele ja veerand (24%) vaid üksikutele töötajatele.

Rohkem kui pooled tööandjad märkisid lisaks kodus töötamise võimalusele, et nende organisatsioonis võimaldatakse töötajatele ka paindlikku tööaja algust ja lõppu, kuid viiendik (21%) saab seda lubada kõikidele töötajatele.

„See, kui paindlik on töökorraldus, sõltub väga palju töö iseloomust,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Varasemad agentuuri küsitluste tulemused näitavad, et kõige sagedamini piirabki paindliku tööaja ja -koha korraldust töö iseloom, mis ei võimalda seda. Oma roll on aga ka eelarvamustel ja hirmul kaotada kontroll töötajate tegevuse üle. Rahulolematust tekitab töötajates kõige enam see, kui töö iseloom võimaldab paindlikkust, kuid seda ei pakuta. Samas võib paindlikkus tekitada ka stressi, kui reeglid ja oodatud tulemus ei ole selged,“ lisas Seeder.

„Töötajad hindavad vabadust otsustada oma aja ja töö koha üle kõrgelt. Märksõnad kodukontor ja paindlik tööaeg on tööotsijatele tunduvalt atraktiivsemad kui mõiste kaasaegne kontor. Paindlikkuse pakkumine aitab kindlasti lihtsustada ka personaliotsinguid, suurendades nii kandideerijate huvi kui ka vähendades isegi palgaootust,“ kommenteeris uuringut Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Varasemad uuringud on meile näidanud, et paindlikuma töökorralduse soov on Eesti töövõtjate seas suur – pooled töövõtjad on kodus töötamise nimel valmis isegi töökohta vahetama.“

„Töövõtjate ootused paindlikule töökorraldusele võivad aga panna paljud tööandjad keerulisse olukorda, kuna uute töötajate värbamisel proovitakse ootustele vastata, kuid see toob omakorda kaasa vajaduse muuta töökorraldust ka olemasolevatel töötajatel, kes tegelevad sarnase tööga,“ lisas Henry Auväärt.

Kas ja kuidas paindlikkus palgasurvet ja tööstressi leevendab, räägitakse täna Palgainfo Agentuuri töökorralduse psühholoogia konverentsil. Üritus toimub kell 11.00–16.30 TAO Keskuses (Rotermanni 2, Tallinn). Päevakavaga on võimalik tutvuda siin https://www.palgainfo.ee/koolitused.

Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) korraldavad kaks korda aastas tööandjate uuringut. Uuringu eesmärk on välja selgitada Eesti ettevõtjate hinnangud tööturu olukorrale ning toimunud ja plaanitavad palkade muutused. Oktoobris korraldatud küsitluses osales 503 organisatsiooni esindajat. Novembris jätkub uuring organisatsioonide põhjaliku töötasude uuringu ja suuremahulise töötajate küsitlusega, mille fookuses on tulemustasud ja soodustused ning töötajate ootused tööandjatele.

Pressiteade

CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri värskest uuringust selgus, et 40% tööandjatest plaanib lähiajal tõsta töötajate palgataset. Uusi töökohti soovib luua 39% ettevõtetest ja 70% tööandjatest kavatseb värvata uusi töötajaid lahkuvate töötajate asendamiseks, hooajalistele töödele ja/või uutele töökohtadele.

„Kümnendat järjestikust sügist korraldatud tööturu-uuringus on tänase seisuga osalenud erinevatest piirkondadest ja tegevusaladelt pea 500 tööandjat, kes annavad tööd umbes 40 000 inimesele,“ ütles Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „40% tööandjatest plaanivad tõsta lähiajal töötajate põhipalkasid, mis peegeldab endiselt tööjõupuudusest tulenevat palgasurvet, millega tööandjad kohaneda proovivad. Samas võime märgata ka esimesi palgatõusu pidurdumise märke – möödunud sügisel oli vastajate seas rohkem organisatsioone, kus põhipalgad olid viimastel kuudel tõusnud, samuti rohkem neid, kus lähiajal palgatõusu kavandati.“

„Kõigil oma organisatsiooni töötajatel soovib lähiajal põhipalka tõsta 18% vastanud tööandjatest. Teistes uuringus osalenud ettevõtetes puudutab kavandatud palgatõus osasid töötajate gruppe või üksikuid töötajaid. Tööandjate plaanitav palgatõus jääb enamasti 5%–6% piiridesse,“ lisas Henry Auväärt. „Enam kui kolmandik (37%) tööandjatest ei kavatse palkasid muuta, pea neljandik (23%) ei ole praeguseks ajaks veel palgamuutuste osas oma otsust langetanud ja väike osa (0,2%) tööandjatest plaanib palku hoopis langetada, mis puudutab aga ainult üksikuid töötajaid.“

„Värskest uuringust selgus, et viimasel poolaastal on põhipalkasid tõstnud tunduvalt enam organisatsioone, kui seda kevadel planeeris. Pool aastat tagasi kavandas palgatõusu alla veerandi (23%) tööandjatest, tegelikkuses tõusid palgad aga ligi pooltes (48%) organisatsioonides,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Tööandjad lähtuvad töötasude muutmisel või muutmata jätmisel eelkõige organisatsiooni majandustulemustest, aga oluline tegur on ka tihe konkurents töötajate pärast. Põhipalgad on muutunud rohkem just neis ettevõtetes, kus tööjõupuudust teravamalt tunnetatakse. Lisaks põhipalkadele on mitmed organisatsioonid muutnud viimastel aastatel ka lisatasude süsteeme ja soodustuste pakette,“ lisas Kadri Seeder.

70% tööandjatest plaanib värvata uusi töötajaid

Uusi töötajaid kavatsevad järgneva kuue kuu jooksul palgata 70% tööandjatest ja lisatöökohti soovitakse luua 39% ettevõtetes. „Enim otsivad tööandjad tööturult spetsialiste – pea igas teises (45%) töötajate värbamist planeerivas ettevõttes soovitakse tööle võtta just spetsialiste. 33% tööandjatest kavatseb värvata ka oskustöölisi (sh sõidukijuhid ja masinaoperaatorid), 27% lihttöölisi, 23% klienditeenindajaid. Kõige väiksem vajadus on hetkel kontoriametnike järele,“ lisas Henry Auväärt.

Uuringu lõplikud tulemused, mis aitavad analüüsida palgatrende ja tööandjate värbamisvajadusi valdkondade lõikes, selguvad novembri keskel. Tööandjad saavad anda oma panuse uuringusse kuni 31. oktoobrini Palgainfo Agentuuri veebilehel www.palgainfo.ee.

Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) ja sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) viivad kord aastas läbi ühist tööandjate uuringut. Uuringu eesmärgiks on välja selgitada Eesti ettevõtjate hinnangud tööturu olukorrale ning toimunud ja plaanitavad palkade muutused. Novembris jätkub uuring organisatsioonide põhjaliku töötasude uuringu ja suuremahulise töötajate küsitlusega, mille fookuses on tulemustasud ja soodustused ning töötajate ootused tööandjatele.

PRESSITEADE

Pressiteade

Töötajate lojaalsuse tagamisel on valdkondade lõikes enam kui kahekordsed palgakäärid, selgus Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööturu- ja palgauuringust, milles osales 9067 töötajat ja tööotsijat. Kui IT-sektoris tuleb töötaja lojaalsuse tagamiseks pakkuda 2339 eurost brutokuupalka, siis majutus ja toitlustussektoris piisab 1143 eurost kuus.

Kõige kõrgem on lojaalsuse hind ootuspäraselt infotehnoloogia sektoris (2339 eurot). Enam kui 2000 eurot tuleb töötaja lojaalsuse tagamiseks pakkuda ka elektri ja gaasivarustuse- (2151 eurot) ning pangandus- ja kindlustussektoris (2128 eurot).

Kui vaadata sektorite keskmisi palkasid (statistikaameti andmed), siis piisab töötaja lojaalsuse tagamiseks keskmisest palgast vaid neljal tegevusalal – pangandus-, riigi- (sh kohalik omavalitsus), tervishoiu- ja haridussektoris. Panganduses oli lojaalsete töötajate keskmine brutotöötasu 64 eurot valdkonna keskmisest töötasust madalam. Riigisektoris oli sama näitaja 63 eurot, tervishoius 88 eurot ja haridussektoris 40 eurot.

Kõige madalam on lojaalsete töötajate keskmine brutotöötasu majutuse ja toitlustuse tegevusalal (1143 eurot) ning haridussektoris (1221 eurot).

Ametirühmade lõikes küsivad lojaalsuse eest kõige kõrgemad hinda juhid (2260 eurot) ja valdkonna ning projektijuhid (2203 eurot). Tippspetsialistide lojaalsuse tagamiseks tuleb tööandjal pakkuda 1692 euro suurust brutokuupalka, esmatasandi juhtidele 1610 eurot, oskustöölistele 1360 eurot, seadme ning masinaoperaatoritele 1321 eurot ning lihttöölistele 923 eurot.

„Töötajate lojaalsuse hinda kergitab eelkõige see, kui töö on ebahuvitav, töötajal on igav ning ta ei arene tööalaselt. Tugeva erialase kutsumusega valdkondades nagu haridus, tervishoid või loomingulised tööd on töötajate lojaalsus suurem ning selle eest ei tule nii kõrget hinda maksta. Samas võib kutsumus ka töötaja organisatsioonist välja viia, kui mujal pakutakse erialaselt huvitavamat tööd,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

„Hea palk on töövõtjatele oluline, kuid ei tähenda automaatselt veel töötaja lojaalsust. Varasemad uuringud on näidanud, et suur osa töötajatest on valmis vahetama tööandjat ka teiste tingimuste pärast, isegi kui palganumber jääb samaks – näiteks ei korva hea palganumber pikaajaliselt kehva juhtimiskvaliteeti või rahulolematust meeskonnaga,“ kommenteeris uuringut Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Töötajad peavad igapäevaselt tunnetama, et nende töö on oluline ja neid väärtustatakse ning tunnustatakse tehtud töö eest.“

Allikad: Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööturu uuring ja statistikaamet.

Töötajate lojaalsust hinnati mitme küsimuse põhjal – kuivõrd aktiivne on töötaja tööturul, kas ta on kandideerinud teistesse ettevõtetesse tööle ja plaanib lähiajal töökohta vahetada ning kui pikka staaži oma praeguse tööandja juures kavandab.

Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) küsitlevad tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis. Maikuus korraldatud töötajate uuringus osales kokku 9067 inimest, neist 86% ehk 7811 oli aprillis tööga hõivatud, 14% ei töötanud.

Palgainfo Agentuuri pressiteade

Vähem kui pooled töötajad (43%) saavad tunnustust hea töö eest, selgus Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööturu- ja palgauuringust, milles osales 9067 töötajat ja tööotsijat. Kolmandik (34%) töötajatest oli viimase kuu jooksul saanud harva tagasisidet oma töö tulemuste kohta ja enam kui iga kümnes töötaja (11%) ei olnud tagasisidet üldse saanud.

Tunnustamine ja tagasiside andmine on tihedalt seotud töötajate motiveeritusega. Töötajad, kes olid motiveeritud oma tööd hästi tegema, said oluliselt sagedamini tunnustust ning tagasisidet oma töötulemuste kohta. Pea iga viies uuringus osaleja (18%) leidis, et ta ei ole motiveeritud oma tööd hästi tegema.

Kõige motiveeritumad on enda hinnangul kutse-, teadus- ja tehnikaalade töötajad, kellest 72% nõustus väitega, et nad on motiveeritud oma tööd hästi tegema. Motiveeritus oli keskmisest kõrgem ka info ja side, elektri- ja gaasivarustuse ning panganduse valdkondade töötajatel, samuti haridusvaldkonnas töötanud uuringus osalejatel. Kõige madalam motiveerituse tase oli kaubanduse, tööstuse ning majutuse ja toitlustuse tegevusalade töötajatel.

„Töötajate motivatsiooni mõjutavad ühelt poolt välised motivaatorid, nagu palk ja lisatasude teenimisvõimalused. See on üks põhjus, miks kõrgema palgatasemega tegevusaladel on ka motiveeritus kõrgem. Teisalt mõjutavad töötahet töö iseloom ning töötaja emotsionaalne seotus oma tööga – kas talle meeldib ta töö ja kas see on tema kutsumus. Oma tööd kutsumuseks pidavate töötajate osatähtsus on suurem hariduse, kunsti ja meelelahutuse ning tervishoiu valdkondades,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

„Tööjõupuuduse olukorras on ohtlik võtta töötate lojaalsust ja töötahet iseenesestmõistetavana. Parema töökoha leidmine on praegu lihtsam kui kunagi varem, mis tähendab, et tööandjad peavad tegema ka tunduvalt suuremaid pingutusi, et hoida olemasolevaid töötajaid motiveerituna,“ kommenteeris uuringut CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Kui rahulolu võime kindlustada konkurentsivõimelise palganumbriga, siis motivatsiooni hoidmiseks ainult heast palganumbrist ei piisa. Töötajad peavad igapäevaselt tunnetama, et töö, mida nad teevad, on oluline ja neid väärtustatakse ning tunnustatakse tehtud töö eest.“

Palgainfo Agentuur tutvustab uuringu tulemusi 28. augustil 2018 Tallinna Botaanikaaias toimuval konverentsil „Kas ja kuidas raha motiveerib?“. Ajakirjanikud on oodatud üritust kajastama.

LISAMATERJALID

Töötajate osatähtsus, kes nõustusid väitega, et nad on motiveeritud oma tööd hästi tegema organisatsiooni tegevusala järgi

Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) küsitlevad tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis. Maikuus korraldatud töötajate uuringus osales kokku 9067 inimest, neist 86% ehk 7811 oli aprillis tööga hõivatud, 14% ei töötanud.