Palgainfo Agentuur
PRESSITEADE

Rohkem kui iga teise töötaja (55%) põhipalk on aasta jooksul muutunud ja seda peamiselt tööandjate initsiatiivil, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee äsja lõppenud tööturu- ja palgauuringu tulemustest.

Kõige enam mõjutas põhipalkade kasvu tööandjate poolt kavandatud kõikide organisatsiooni töötajate palkade korrigeerimine, mida tõukas tagant ka miinimumpalga kasv. Lisaks tõsteti ka individuaalselt tööandjate algatusel palku igal viiendal töötajal, kelle töötasu oli aastaga kasvanud. Töötaja enda algatusel kasvas palk kõigest igal kümnendal töötajal. Lisaks mõjutas põhipalkade muutust ka töökoha vahetus – teise organisatsiooni tööle minek tõstis palka 8%-l töötajatest, kelle töötasu oli aastaga muutunud.

Uuringust, et suuremal osal (71%) töötajatest ei ole tööandjaga kokku lepitud, millal ja mis tingimustel neil põhipalk muutub. Ligi kolmandik töötajatest ei osanud ka vastata, kas nende põhipalk lähikuudel muutub.

„Uuringu tulemused näitavad, et palgakasvu initsiatiiv on selgelt tööandjate käes ning vähesed töötajad tunnetavad enda mõju palgamuutustele. Põhipalga muutmise alused on lepitud kokku pigem kõrgemapalgalistel töötajatel, kelle seas on ka rohkem (72%) neid, kelle põhipalk aastaga kasvas,“ kommenteeris küsitluse tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Kadri Seedri sõnul sunnib tööandjaid põhipalkasid tõstma eelkõige töötajate puudus. „Seega saavad töötajad oma palka enim mõjutada töökohavahetuse kaudu, kus palgaläbirääkimised on kandideerimisprotsessi loomulik osa,“ lisas ta.

„Samuti proovivad tööandjad töötasu juurde küsimist ennetada ja kõigi töötajate palku ise korrigeerida. Palkadega kipuvad aga eest ära minema kõrgema palgatasemega organisatsioonid – kui keskmine põhipalkade tõus jäi 5–6% piiresse, siis kõrgema palgatasemega organisatsioonides oli see sagedamini ka 7–8% ja 9–10%. Lisaks peab arvestama, et töötasude muutust mõjutavad ka lisatasude ja preemiate süsteemid, mis headel aegadel võivad moodustavad olulise osa töötasust,“ märkis Kadri Seeder.

75% töötajatest on viimase kuue kuu jooksul mõelnud töövahetuse peale

Uuringust selgus lisaks, et 75% töötajatest on viimase kuue kuu jooksul mõelnud töökoha vahetamise peale. Peamiselt takistab töökohavahetust aga huvipakkuvate töökuulutuste vähesus. „Kuigi tööandjad on käesoleva aasta esimesel poolaastal avaldanud rohkem tööpakkumisi kui eales varem, näitavad uuringu tulemused selgelt, et töövõtjad ei tunneta, et turul olevad vabad ametikohad oleksid neile suunatud,“ kommenteeris uuringut CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

„Seepärast tuleks tööandjatel vältida levinuid väljendeid nagu „tore meeskond“ ja „konkurentsivõimeline töötasu“, mis ei aita eristuda konkureerivatest pakkumistest. Tööpakkumisel tuleb kirjeldada nii põhjalikult kui võimalik pakutava ametikoha ülesandeid ja kohustusi ning tööga kaasnevaid hüvesid,“ lisas Henry Auväärt „Üheks kandideerimist takistavaks teguriks ongi läbipaistmatu palgapakkumine, mille tõi uuringus välja iga viies töövõtja. Kuigi palgavahemikke avaldatakse tööpakkumistel järjest sagedamini, moodustavad avaliku palganumbriga tööpakkumised vaid kolmandiku kõikidest vabadest ametikohtadest.“

Palgainfo Agentuur tutvustab tööturu- ja palgauuringu esimesi tulemusi reedel, 14. juunil kell 10.30 – 15.00 Poska villas (J. Poska 15, Tallinn) toimuval seminaril.

Ürituse päevakava saate vaadata siit: https://www.palgainfo.ee/kasulikku/koolitused

Palgainfo Agentuur küsitleb koostöös Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Sel kevadel osales uuringus 523 tööandjat ning 9289 töötajat ja tööotsijat. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

Tööandjate küsitluses osalejatele oli auhinnad välja pannud Äripäeva raamatuklubi. Töötajate küsitlust toetasid auhindade ja sooduspakkumistega Ekke Lainsalu, spordiklubi MyFitness, Prisma Peremarket ja Viking Line, samuti ajakirjad Imeline Ajalugu, Imeline Teadus ja National Geographic.

Lisainformatsioon:

Kadri Seeder, Palgainfo Agentuuri juht
Tel: 509 3039; e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Henry Auväärt, CVKeskus.ee turundusjuht
Tel: 5866 8874; e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Tööportaali CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri korraldatud uuringust selgub, et Eestis tuleb palgatabeli tippu kuulumiseks teenida pea 2500 euro suurust brutokuupalka. Aastaga on rikkaima 10% sekka kuulumise piir kasvanud koguni 22%. Enim on rikkuse piir aastaga kerkinud Kirde- ja Lääne-Eestis.

Kõige suuremat töötasu peab palgatabeli tippu jõudmiseks teenima pealinna ümbruses, kus rikkaima 10% sekka kuulumiseks tuleb ületada 2620-eurose brutokuupalga piir. Tartus ja Tartumaal peab rikkaima kümnendiku sekka kuulumiseks teenima vähemalt 2270 euro suurust kuupalka. Kirde- ja Lääne-Eestis piisab aga 2100 eurost ja Kesk-Eestis 2070 eurost, et kuuluda piirkonna paremini tasustatud töötajate hulka.

Aastaga on tipp-palkade numbrid kasvanud enim Kirde- ja Lääne-Eestis, kus paremini tasustatud kümnendik töötajatest teenib viiendiku võrra enam kui möödunud aastal. „Ühelt poolt peegeldab palgastatistika kerget piirkondlike palgaerinevuste vähenemist, kuid teisalt tuleb kõrge palga nimel endiselt liikuda pealinna, kus kõrgemalt tasustatud 10% töötajatest teenivad koguni 25% rohkem kui mujal Eestis. Kõrgepalgalisi ametikohti pakuvad tööandjad enamasti infotehnoloogia-, müügi-, transpordi- ja ka ehitussektoris,“ kommenteerib uuringut CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

„Lisaks näitab uuring, et mõnes piirkonnas on märkimisväärselt kasvanud palgalõhe hästi teenivate ja madalat töötasu teenivate töötajate vahel,“ lisab Henry Auväärt. „Näiteks kui Kirde-Eestis on enimteenivate töötajate palgakasv olnud 20%, siis madalaimalt tasustatud töötajate palgad on kasvanud pea kaks korda aeglasemalt (12%).“

Palgainfo Agentuuri juhi Kadri Seederi sõnul mõjutab palgaerinevusi tööde erinev jaotumine piirkondade vahel, nt kõrgepalgalised IT- ja finantsvaldkonna töökohad asuvad peamiselt Tallinnas ja Tartus, puidutööstus mõjutab palku Lõuna-Eestis, energia tootmine ja keemiatööstus aga Ida-Eestis. „Palkadega kipuvad eest ära minema suuremad ettevõtted, kus töötajad liiguvad rohkem ja kus majandustulemused seda võimaldavad,“ lisas Kadri Seeder.

Palgainfo Agentuur küsitleb koostöös Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis. Töötajate uuringus osales 2018. aasta sügis / talvel kokku 10 946 inimest.

Käesoleva aasta kevadel toimuvas uuringus saab osaleda kuni 10. juunini Palgainfo Agentuuri veebilehe kaudu aadressil: https://survey.palgainfo.ee/index.php/858386?lang=et

Uuringutes osalejad saavad tasuta 75 ameti töötasude analüüsid, et võrrelda oma ametikoha palgataset tööturu keskmistega.

LISAINFO:

Kui palju peab teenima, et kuuluda rikkaima 10% sekka?

Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee tööandjate küsitlusest selgus, missugustes ametirühmades on uuel poolaastal oodata palgatõusu. Palku plaanib järgmise kuue kuu jooksul kergitada rohkem kui iga neljas tööandja, kuid enam kui pooled neist kavandavad palgatõusu kindlates ametirühmades, mitte kõikidel organisatsiooni töötajatel.

Suur osa palgatõusu plaanidest puudutab spetsialiste ja oskustöölisi – antud ametirühmade töötajatel plaanib palku tõsta vastavalt 28% ja 24% nendest tööandjatest, kes on võtnud eesmärgiks järgmise kuue kuu jooksul põhipalku korrigeerida. Võrreldes möödunud aasta kevadega, on mõlemas ametirühmas palgatõusu plaan mõne protsendipunkti võrra kasvanud. Oluliselt on kasvanud ka nende organisatsioonide osatähtsus, kus kavatsetakse tõsta juhtide põhipalkasid – kui möödunud aastal kavatses juhtide palku tõsta 5% palgatõusu kavandavatest tööandjatest, siis tänavu koguni 14%. Sama ambitsioonikas on plaan tõsta ka tippspetsialistide palgatasemeid.

Mitmes ametirühmas on palgatõusu plaan ka jahenenud – näiteks kui möödunud aasta kevadel kavatses enam kui iga kümnes (15%) tööandja tõsta klienditeenindajate palku, siis tänavu kevadel kõigest 4%. Lisaks ei ole palgatõusu oodata ka paljudel kontoriametnikel.

„Spetsialistid ja oskustöölised saavad palkade kasvust osa tõenäoliselt kaks-kolm korda sagedamini kui lihttöölised ning koguni seitse korda sagedamini kui klienditeenindajad ja kontoriametnikud. Palgatõusu plaanide erinevused ametirühmade lõikes tulenevad konkurentsist tööturul, mis ei ole valdkondade ega ametirühmade lõikes ühtlane,“ kommenteerib uuringut CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

„Nimelt on Eestis valdkondi, kus vaatamata tööjõupuudusele on endiselt töö saamisel väga tihe konkurents. Näiteks assisteerimisvaldkonnas kandideeris keskmiselt ühele ametikohale 2019. aasta esimeses kvartalis pea 40 töötajat. See on koguni 4 korda tugevam konkurents kui Riigikokku kandideerimisel, kus ühele ametikohale pretendeeris 11 kandidaati,“ lisab Henry Auväärt.

Mis ametirühmades palgatõusu plaanitakse?
Osatähtsus palgatõusu kavandavatest tööandjatest

Palgainfo Agentuur tutvustab uuringu tulemusi põhjalikumalt 14. juunil 2019 toimuval seminaril. Vaadake lähemalt.

Üle pooled (59%) tööandjad on viimase kuue kuu jooksul töötajate põhipalkasid tõstnud ja rohkem kui iga neljas (27%) plaanib palgatõusu järgmise kuue kuu jooksul. Nii toimunud kui ka kavandatud põhipalkade tõus jääb enamasti 5–6% piiresse, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee küsitluse värsketest tulemustest.

Võrreldes möödunud aasta kevadega on palgatõusu plaanivate tööandjate arv veidi suurem – mullu kavatses palkasid tõsta 23% vastanud tööandjatest. 2019. aasta tööandjate küsitlus korraldati aprillis ja sellele vastas üle 500 tööandja, kes annavad hinnanguliselt tööd rohkem kui 45 000 töötajale. Uuringus on paremini esindatud suurema töötajate arvuga organisatsioonid.

„Põhipalkasid surub jätkuvalt üles töötajate puudus, mis sunnib tööandjaid värbama uusi töötajaid teistest organisatsioonidest. Töökoha vahetamise üks tingimus on aga reeglina parem palgapakkumine,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Põhipalkade muutmisel lähtutakse kindlasti ka organisatsiooni majandustulemustest, elukalliduse muutusest ja turu palgatasemetest, mistõttu korrigeerivad mitmed organisatsioonid kõigi töötajate palkasid regulaarselt,“ lisas Kadri Seeder.

CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt leidis uuringut kommenteerides, et kuigi palgad on aasta-aastalt kiirelt kasvanud, on samal ajal tõusnud ka töötajate palgaootus ja seetõttu näeme uuringutest, et endiselt ei ole kolmandik töötajatest oma palgaga rahul. „Koos palgatasemetega on kasvanud ka elukallidus ja seetõttu on töötajatel palgatõusu raske tunnetada. Veelgi enam, paljude pikema tööstaažiga töötajate palk ei ole oluliselt muutunud, kuna palka tõstetakse rohkem uutel kui olemasolevatel töötajatel,“ lisas Henry Auväärt.

Mais jätkub tööturu- ja palgauuring suuremahulise töötajate küsitlusega, mis sel aastal uurib ka tööstressi ja privaatsust töökohal.

Töötajate stressitaset pole Eestis varem nii ulatuslikult uuritud. Seda tehakse koostöös tööpsühholoogia teenuseid pakkuva konsultatsioonifirmaga PE Konsult. PE Konsulti juhi professor Mare Teichmanni sõnul küsitakse stressi ja pingete esinemise sagedust töö, kodu, raha ning tervisega seotud murede tõttu. „Nende nelja küsimuse vastuste alusel saame teada, kui palju tegelikult tööstressi esineb,“ lisas professor Teichmann.

Koostöös Tartu Ülikooli juhtimise õppetooliga uuritakse ka töötajate privaatsust töökohal: milliseid tööandja tegevusi tajutakse oma privaatsuse riivamisena ning millist eraelulist infot võiks tööandja töötaja kohta teada, millist mitte. Samu küsimusi küsiti töötajatelt ka 2013. aasta sügisel. Tartu Ülikooli juhtimise õppetooli juhataja Krista Jaaksoni sõnul on privaatsuse küsimused juhtimise valdkonnas oluline uurimisteema, kuna nii töötaja privaatsuse rikkumiseks kui ka selle kaitsmiseks on praegu avaramad võimalused kui kuus aastat tagasi. Küsimus on aga selles, kuidas need muutused kajastuvad töötajate ootustes ja hoiakutes.

Töötajate küsitlusele saab vastata Palgainfo Agentuuri veebilehel www.palgainfo.ee. Vastajad saavad tasuta uuringu tulemused ja ligipääsu töötasude põhiandmebaasile, lisaks kasutata partnerite sooduspakkumisi ja osaleda auhindade loosimises.

Tööandjate küsitlust toetasid auhindadega Viking Line ja Äripäeva raamatuklubi. Töötajate küsitlust toetavad auhindade ja sooduspakkumistega ajakirjad Imeline Ajalugu, Imeline Teadus ja National Geographic ning Ekke Lainsalu raamatutega „Palgatööga rikkaks“, samuti spordiklubi MyFitness, Prisma Peremarket ja Viking Line.

Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) korraldavad kaks korda aastas tööturu- ja palgauuringut, milles osaleb tavaliselt üle 500 tööandja ning üle 10 000 töötaja.

Lisainformatsioon:

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 

Pressiteade

CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri enam kui 10 000 osalejaga tööturu-uuringust selgusid talentide palgatasemed. Kui suurt palka teenivad Eestis oma ala parimad arendajad, müügijuhid, ehitajad ja teiste ametialade esindajad? Kes teenivad rohkem kui Riigikogu liikmed?

Värskelt valitud Riigikogu liikmete palk hakkab olema 4009 eurot. Sellest enam on Eestis võimalik teenida oma ala parimatel info- ja kommunikatsioonitehnoloogia juhtidel, kus kümnendiku kõrgemalt tasustatud töötajate piir on 4170 eurot. Lisaks on aastaga märkimisväärselt kasvanud parimate müügijuhtide ja tarkvaraarendajate palgatase ning liikunud 4000-eurose brutopalga piiri lähedale. Müügijuhtide palgatase, millest 90% töötasudest on madalamad ja 10% veel kõrgemad, on 3902 €, finantsjuhtidel 3832 € ja tarkvaraarendajatel 3818 €. Seega on müügi-, infotehnoloogia- ja finantsvaldkonna parimatel hea võimalus teenida praegusel tööturul Riigikogu liikmetest suuremat töötasu.

Kõrget palka on aga võimalik Eestis teenida ka mitmetel teistel elualadel – näiteks teenivad oma ala parimad ehituse projektijuhid enam kui 3600-eurost brutokuupalka (3627 €), müügi tippspetsialistid 3600 € ja turundusjuhid 3500 € brutokuupalka. Enam kui 3000-eurost brutokuupalka teenivad ka oma ala parimad personalijuhid (3190 €).

„Kuigi töötasud on viimastel aastatel kiirelt kasvanud, on palgaga rahul kõigest kolmandik (35%) töötajatest ja see avaldab tööandjatele endiselt survet palgatasemete korrigeerimisel,“ ütles Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Arvatavasti näeme kõrgepalgaliste talentide seas mitmeid IT-sektori ja müügi- ning ehituse valdkonna töötajaid seepärast, et antud ametitele on tänaselt tööturult väga keeruline asendajat leida. Seetõttu tuleb sobiva töötaja värbamiseks ka senisest kõrgemat töötasu pakkuda.“

„Kõrgest palgast siiski alati talentide meelitamiseks ei piisa. Kui töötaja rahulolu tase on palgaga saavutatud, tuleb tema üleostmiseks teha juba märkimisväärne – uuringute järgi umbes 30%-line – ülepakkumine. Kuna paljud tööandjad ei suuda nii suure palgatõusuga kaasa minna, proovitakse suurendada ametikoha atraktiivsust nii paindlike töövõimaluste kui ka osaluse ja aktsiaprogrammidega,“ lisas Henry Auväärt.

LISAMATERJALID:
Brutopalga protsentiil 90 ehk kõrgeimalt tasustatud 10% piir.

Allikas: Palgainfo Agentuuri töötasude online-andmebaas

Kõrgemate riigiteenijate palgatasemed.

Allikas: Kõrgemate riigiteenijate ametipalga seadus

Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) küsitleb tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. 2018. aasta oktoobris Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee poolt korraldatud tööandjate tööturuküsitluses osales 505 tööandjat, novembris toimunud töötajate tööturu- ja palgauuringus 10 946 töötajat ning tööotsijat. Uuringus kajastuv brutotöötasu sisaldab nii põhitöötasu kui ka regulaarseid lisatasusid. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) on aastal 2000 loodud Eesti suurim tööportaal, mida külastati 2018. aastal enam kui 10,9 miljonit korda.

Lisainformatsioon:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.