Kõigest pisut rohkem kui iga neljas (26%) töötaja on valmis soovitama oma tööandja juures töötamist ka tuttavatele, selgus CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringust, milles osales üle 9000 töötaja ja tööotsija. Lisaks tõi uuring välja, et suurem osa töötajatest ei ole valmis soovitama ka oma otsest juhti.

Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringus paluti töötajatel hinnata, kui suure tõenäosusega soovitaksid nad oma tööandjat ka tuttavatele. Selgus, et seda teeksid vähesed – kõigest 26% töötajatest. Siiski, võrreldes 2018. aastaga, on tööandjat soovitavate töötajate osatähtsus pisut kasvanud – aasta tagasi oli aktiivseid soovitajaid 22%.

Kõige kõrgem soovitusvalmidus on infotehnoloogiasektori töötajatel, kus tervelt 39% töötajatest on tööandjaga niivõrd rahul, et soovitaks ettevõttes töötamist ka tuttavatele. Samuti on soovitamisvalmidus kõrgem pangandussektoris (37%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalaste tegevustega valdkonnas (33%). Kõige vähem ollakse oma tööandja juures töötamist valmis soovitama aga töötlevas tööstuses ja tootmises (20%), majutuses ja toitlustuses (21%), haldus- ja abitegevuste valdkonnas (21%) ning hulgi- ja jaekaubanduses (21%) töötavad inimesed.

„Tööandjad, kelle enda töötajad ei ole valmis seal töötamist soovitama, on tänasel tööturul äärmiselt keerulises olukorras, kuna halb töökultuur on tööotsijatele kergesti märgatav,“ kommenteerib uuringut CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. „Nii kehv töö- kui ka juhtimiskultuur muudavad värbamist kindlasti ka omakorda kallimaks. Näiteks Harvard Business Reviews avaldatud uuringu alusel nõuab tööandja halb maine vähemalt 10% kõrgemat palgapakkumist ja sellise tööandja tööpakkumistele kandideeritakse pea kolm korda vähem. Tööandja kehv maine kujuneb põhiliselt siis, kui töötajad tunnetavad ebakindlust oma olemasoleva töö pärast, ettevõttes valitseb halb juhtimiskultuur ja meeskonnas ei leita omavahel ühist keelt,“ lisab Henry Auväärt.

Palgainfo Agentuuri juhi ja analüütiku Kadri Seederi sõnul näitab tööandja soovitusindeks töötajate seotust organisatsiooniga. „Valmisolekut tööandjat soovitama mõjutavad oluliselt nii tööga rahulolu kui ka hinnangud juhtimiskvaliteedile. Kui soovitusindeks on kõrge, aitab see vähendada tööandja värbamiskulusid, kuna töötajad on lojaalsed ning aktiivsed soovitajad toovad kandideerijaid juurde,“ lisas Kadri Seeder.

Oma otsest juhti on valmis soovitama alla kolmandiku töötajatest

Uuringus paluti töötajatel hinnata ka oma juhtide oskuseid ja teadmisi. Kokku jättis hinnangu oma otsesele ülemusele üle 6800 töötaja. 29% töötajatest olid oma juhtide tööga niivõrd rahul, et olid valmis neid ka teistele soovitama.

Kõige enam on töötajad rahul juhtide valdkonnaalaste teadmistega – 70% töötajatest hindasid juhte oma ala spetsialistideks. Lisaks tõi 69% vastanutest välja, et tema otsene juht väärtustab töötajaid. Eesti juhtide nõrkuste poolelt kinnitasid aga pea pooled töötajad, et juht ei kohtle kõiki töötajaid võrdselt ja õiglaselt. Samuti tõid töötajad välja, et paljud juhid ei tunnusta neid heade töötulemuste eest ega suuda innustada töötajaid paremaid tulemusi saavutama.

Varasemalt CVKeskus.ee poolt korraldatud uuring on näidanud, et sisuliselt iga kolmas (29,4%) töötaja oleks nõus leppima väiksema palgaga ja jätkama tööd samas ettevõttes, kui üks tingimus täituks – vahetuks nende otsene ülemus.

Palgainfo Agentuur küsitleb koostöös Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Sel kevadel osales uuringus 523 tööandjat ning 9289 töötajat ja tööotsijat. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis. Tööandja ja vahetu juhi soovitamist paluti hinnata skaalal 0–10, kus 0 tähendas, et suure tõenäosusega ei soovitaks ning 10 tähendas, et suure tõenäosusega soovitaks. Aktiivseteks soovitajateks loetakse hinnanguskaalal 9–10 märkinud vastajad, 7–8 märkinud vastajad on neutraalsed ehk passiivsed soovitajad ja mittesoovitajateks loetakse 0–6 vastusevariandi valinud vastajad.

Lisamaterjalid:

TOP 10 valdkonda, kus töötajad on valmis oma tööandjat soovitama
1. Infotehnoloogia (39%)
2. Pangandus ja kindlustus (37%)
3. Kutse-, teadus- ja tehnikalane tegevus (33%)
4. Muud teenindavad tegevused (31%)
5. Veevarustus, kanalisatsioon ja jäätmekäitlus (30%)
6. Ehitus (29%)
7. Põllumajandus, metsandus ja kalapüük (29%)
8. Haridus (29%)
9. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (28%)
10. Elektri- ja gaasivarustus (28%)

Palgainfo Agentuuri PRESSITEADE

Noored soovivad teenida keskmiselt 1530-eurost netopalka, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee tööturu-uuringust, milles osales üle 9000 töötaja ja tööotsija. Noorte palgaootused on aastaga kasvanud kiiremini kui teistes vanuserühmades.

Kui aasta tagasi soovisid 16–24-aastased noored teenida keskmiselt 1428 eurot kätte, siis sel kevadel oli nende palgasoov 1530 eurot. Noorte palgaootus on kerkinud aastaga rohkem kui teistel vanuserühmadel: 7,1%. 24–34-aastaste töövõtjate palgasoov kasvas aastaga 5,8%, 35–44-aastaste oma 5,1% ja 45–54-aastaste palgasoov 3,2%.

55–64-aastaste keskmine palgaootus on isegi mõnevõrra tagasihoidlikum kui aasta tagasi – 1492 eurot. Aasta tagasi soovisid selles vanuses töötajad teenida keskmiselt 1598 eurot kätte. Kõige suurem on palgaootus 35–44-aastaste töötajate vanuserühmas, kus soovitakse keskmiselt 1821 eurot kätte teenida. Selles vanuserühmas on ka rohkem juhte ja valdkonnajuhte.

Noorte mediaanpalgaootus, millest pooled soovivad rohkem ja pooled vähem teenida, kasvas aastaga 200 eurot – 1200 eurolt 1400 euroni.

Ootuspäraselt suurendab palgasoovi kõrgem haridustase. Bakalaureusekraadiga noored soovivad teenida 1711 eurot kätte, keskharidusega noored 1558 eurot ja põhiharidusega 1255 eurot. Sama kehtib ka teistes vanuserühmades – kõrgem haridustase tähendab ka suuremat palgasoovi.

Tegelikkus ei vasta ootusele

Käärid noorte palgaootuse ja tegelikkuse vahel on üsna suured – uuringus osalenud noored teenisid keskmiselt 978 eurot kätte, mida on 552 eurot soovitust vähem. Võrreldes möödunud aastaga on ootuse ja tegelikkuse vahe veidi suurenenud, aasta tagasi oli noorte tegeliku töötasu ja palgaootuse vahe 507 eurot.

Kõige paremini vastab tegelik töötasu palgaootusele 25–34-aastaste ja 35–44-aastaste vanuserühmades. Võrreldes aastataguse ajaga on vahe palgaootuse ja tegeliku töötasu vahel vähenenud. Selle põhjus on veidi kiirem töötasu kasv nendes vanuserühmades.

Noormehed sooviksid teenida 1850-eurost netopalka

Meeste ja naiste võrdluses on noorte ootustes suured erinevused – kui noormehed sooviksid teenida keskmiselt 1850-eurost netopalka, siis 16–24-aastaste naiste keskmine palgaootus on 1403 eurot. Meeste ja naiste palgaootus erineb ka teistes vanusrühmades. Kõige suurem on vahe 35–44-aastaste seas, kus meeste keskmine palgasoov ületab naiste oma rohkem kui 600 euro võrra. 

Palgainfo Agentuur küsitleb koostöös Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Sel kevadel osales uuringus 523 tööandjat ning 9289 töötajat ja tööotsijat. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

Lisainformatsioon:

Kadri Seeder, Palgainfo Agentuuri juht
Tel: 509 3039; e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Anton Kuznetski, Palgainfo Agentuuri arendusjuht
Tel: 522 8444

PRESSITEADE

Vaatamata kiirele palgakasvule ei ole töötajate hinnangul nende majanduslik toimetulek aastaga paranenud. Lisaks esineb enam kui igal teisel töötajal rahaga seotud murede tõttu pingeid ja stressi, selgus enam kui 9000 töötaja osalusega värskest Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee korraldatud uuringust.

Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk II kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7,4%, ületades 1400 euro piiri. Aprillis oli keskmine brutokuupalk 1411 eurot, mais 1400 eurot ja juunis 1445 eurot (vt https://www.stat.ee/pressiteade-2019-097).

Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee kevadel korraldatud tööturu- ja palgauuring näitab aga, et töötajate majanduslik toimetulek ei ole paranenud – kui eelmisel aastal hindas oma toimetulekut keskmiseks, heaks või väga heaks 80% küsitlusele vastanud töötajatest, siis sel kevadel 79%. Oma toimetulekut keskmiseks hindavad töötajad teenisid 1431 eurot brutotöötasu, toimetulekut heaks või väga heaks hindavad vastajad üle 2000 euro.

Kõige paremini tulevad töötasuga toime juhid, sh valdkonnajuhid ja esmatasandijuhid, tippspetsialistid ning keskastmespetsialistid, kellest enamik hindas oma toimetulekut keskmiseks, heaks või väga heaks. Juhtide, tippspetsialistide ja keskastmespetsialistide hinnangud toimetulekule ei ole aastaga peaaegu muutunud, samas kui mitmes madalama palgaga ametirühmas on hinnangud toimetulekule halvenenud.

„Kui eelmisel aastal nägime mitmetes ametirühmades hüppelist toimetuleku paranemist, siis sel aastal on hinnangud pigem 2017. aasta küsitluse tulemustega sarnased. Näiteks kontoriametnikest tuli sel kevadel oma töötasuga toime 71%, aasta tagasi 80%, 2017. aastal aga 69%. Müügi- ja teenindustöötajatest tuli oma töötasuga toime 58%, aasta varem 64% ja üle-eelmisel aastal 51%,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

„Töötajate hinnanguid oma toimetulekule võisid mõjutada eelmisel aastal toimunud muudatused maksuvaba tulu arvestamises, mis jätsid madalama palgaga töötajatele rohkem raha kätte. Praeguseks ollakse veidi suurema sissetulekuga harjunud ja lisaks on palkade kasv vähendanud paljudel töötajatel ka maksuvaba tulu suurust,“ lisas Kadri Seeder.

Igal teisel töötajal esineb rahamurede tõttu pinget ja stressi

Kehv toimetulek on seotud ka pingete ja stressiga. Üle pooled (52%) töötajatest tunnistasid, et neil esineb pingeid ja stressi rahaga seotud murede tõttu. Pea iga viies töötaja (19%) kogeb rahamuredega seotud pingeid sageli. Enim esineb rahaga seotud pingeid kehvasti toimetulevatel töötajatel, kellest ligi pooled kogevad pingeid sageli. Samuti esineb neil sagedamini töö ja tervisega seotud stressi.

Palgainfo Agentuur tutvustab uuringu tulemusi 29. augustil 2019 Lutheri Ärimajas toimuval konverentsil. Vaadake päevakava lähemalt siit https://www.palgainfo.ee/kasulikku/koolitused.

Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas Eesti suurimat tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. 2019. aasta kevadel korraldatud tööandjate küsitluses osales 523 organisatsiooni esindajat ning töötajate küsitlusele vastas 9350 töötajat ja tööotsijat. Stressi ja pingeid puudutavaid küsimusi aitas välja töötada tööpsühholoogiateenuseid pakkuv firma PE Konsult.

Lisamaterjalid: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Palgainfo Agentuuri pressiteade

Eesti töötajate keskmine palgaootus on 1705 eurot kätte, mis on vaid 21 euro võrra rohkem kui aasta tagasi, selgus värskest Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee korraldatud üle 9000 osalejaga tööturu uuringu tulemustest.

Palgaootuste mediaan, millest pooled töötajad soovivad rohkem ja pooled vähem palka saada, aastaga ei kasvanud ning on jätkuvalt 1500 eurot kätte. Palgaootuste kasvu pidurdumine vähendab survet palkade kasvule, kuna erinevused palgaootuste ja reaalselt teenitava töötasu vahel on vähenenud. Kui 2018. aasta uuringus oli erinevus tegelikkuse ja ootuste vahel 481 eurot, siis tänavu 380 eurot.

Kõige paremini vastavad tegelikud töötasud palgaootusele juhtide puhul, kus erinevus on ainult 150 eurot. Suuremad erinevused ootuste ja tegelikkuse vahel on mootorsõidukijuhtide ning oskustööliste ametirühmades, kus palgaootused ületavad reaalsust 400 euroga ja avaldavad endiselt survet palgatõusuks.

Palgainfo Agentuuri juhi Kadri Seederi sõnul on tegeliku palga ja palgaootuse erinevuse vähenemise taga ühelt poolt madalama palgaga töötajate maksuvaba tulu määra suurendamine, mis on jätnud inimestele rohkem raha kätte. „Kuigi paljud töötajad on maksuvaba tulu kasutamisel ettevaatlikud ehk maksvad rohkem tulumaksu kui peaksid, on nende toimetulek siiski paranenud,“ kommenteeris uuringu tulemusi Kadri Seeder.

Kadri Seeder selgitab, et kui kaks aastat tagasi oli uuringus osalenud lihttööliste seas 48% neid, kes tulid oma töötasuga kehvasti toime, siis käesoleva aasta kevadel tuli kehvasti toime 39% lihttöölistest, ülejäänud tulid keskmiselt või hästi toime. „Veidi on paranenud ka müügi- ja teenindustöötajate toimetulek – kaks aastat tagasi tuli neist kehvasti toime 49%, selle aasta kevadel 42%.“

„Samuti on mõjutanud iga viienda töötaja hinnangul töötasu kasvu riikliku alampalga tõus. Enim mõjutas riikliku alampalga tõus uuringus osalenud müügi- ja teenindustöötajaid (41%) ja lihttöölisi (33%),“ lisas Kadri Seeder.

Tööportaali CVKeskus.ee turundusjuhi Henry Auväärti sõnul mõjutab töötajate palgaootusi ka teadlikkuse kasv. „Tervelt kolmandik Eesti suurimas tööportaalis avaldatud tööpakkumistest on avaliku palganumbriga, mis muudab tööturgu läbipaistvamaks ja annab töövõtjatele võimaluse vaadata, missugust palka sarnastel ametikohtadel pakutakse.“

Palgaootuse ja tegeliku palga erinevuse kahanemist mõjutab vähesel määral ka uuringu metoodika, mille järgi brutotöötasu ümberarvutamisel netotöötasuks võeti arvesse maksimaalne lubatud maksuvaba tulu määr, kui töötaja ei osanud öelda, kui suur tema maksuvaba tulu aprillis 2019 oli.

Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas Eesti suurimat tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. 2019. aasta kevadel korraldatud tööandjate küsitluses osales 523 organisatsiooni esindajat ning töötajate küsitlusele vastas 9350 töötajat ja tööotsijat.

Vaadake ka lisamaterjale (PDF)

Lisainformatsioon:

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 

Levinud ametikohtade võrdluses on klienditeenindajate, raamatupidajate ja müügiesindajate palgakasv pidurdunud ning taas on hakanud kerkima tarkvaraarendajate palgad. Aasta võrdluses kasvasid kõige kiiremini sõiduautojuhtide töötasud, mis kerkisid kaheteistkümne kuuga tervelt 21%, selgus Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee enam kui 9000 osalejaga palgauuringust.

Värske palgaanalüüs näitab, et levinud ametikohtade võrdluses on sõiduautojuhtide brutopalga mediaan, millest pooled töötajad teenivad vähem ja pooled rohkem, kerkinud 966 eurole. Seda on 21% ja 166 eurot enam kui möödunud aastal samal ajal. Palgalisa on enim saanud aga tarkvaraarendajad, kelle töötasule on lisandunud 283 eurot ehk keskmine mediaanpalk on kerkinud 2600 euroni.

Enam kui 200 eurot on tulnud juurde ka müügijuhtide (+ 250 €) ja klassiõpetajate (+ 210 €) mediaanpalkade keskmisele, mis on kerkinud vastavalt 2000 euroni müügijuhtidel ja 1452 euroni klassiõpetajatel.

Üle 100-eurost mediaanpalga kasvu on näha ka sekretäridel-asjaajajatel (+ 167 €), sõiduautojuhtidel (+ 166 €) ning tööstuse ja tootmise oskustöötajatel (+ 146 €).

Märksa tagasihoidlikumalt, kõigest kuni 3%, kasvas aastaga raamatupidajate keskmine mediaanpalk, kuhu lisandus 45 € ja kaupluse klienditeenindajate mediaanpalk, millele lisandus 21 €. Müügiesindajate palgamediaan püsis aga aasta jooksul praktiliselt paigal 1400 euro peal.

Palgainfo Agentuuri juhi Kadri Seederi sõnul mõjutas aasta algusest kasvanud alampalk iga viienda töötaja (20%) töötasusid. „Töötajate töötasude muutuste analüüs näitab selgelt, et 1. kvartiil ehk piir, millest 25% töötajatest teenivad vähem ja 75% rohkem, on kiirelt kasvanud ja seega on madalama palgaga töötajad tunnetanud palgatõusu,“ kommenteeris Kadri Seeder. Samuti lisas Seeder, et palgakasv tuleneb loomulikult ka ettevõtete majandustulemuste kasvust ja ühes sellega kasvanud töötajate tulemustasudest.

Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt lisas palgatrende kommenteerides, et paljude levinud ametikohtade täitmiseks tuleb tööandjatel töötajaid sisuliselt ka konkurentidelt üle osta, kuna tööturul napib sobivat vaba tööjõudu. „Üleostmise oht on praegusel ajal suurim müügi-, transpordi- ja infotehnoloogia sektorites, kus leidub suur valik tööpakkumisi ning tööandjate avalik palgapakkumine on keskmisest brutopalgast märksa kõrgemal. Näiteks meelitatakse arendajaid tööpakkumistega, kus palk ulatub keskmiselt 4260 euroni ja müügiesindajatel 2989 euroni.“

„Ka sõiduautojuhtidele ja kokkadele pakutavad palgad tööpakkumistel ulatuvad kuni 60% kõrgemale kui keskmine brutokuupalk, mistõttu tuleb tööandjatel jälgida, et nende töötajate palgatasemed püsiksid konkurentsivõimelistena,“ lisas Henry Auväärt.

Palgainfo Agentuur küsitleb koostöös Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Sel kevadel osales uuringus 523 tööandjat ning 9289 töötajat ja tööotsijat. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

Vaadake ka töötasude analüüse.