Üle pooled (59%) tööandjad on viimase kuue kuu jooksul töötajate põhipalkasid tõstnud ja rohkem kui iga neljas (27%) plaanib palgatõusu järgmise kuue kuu jooksul. Nii toimunud kui ka kavandatud põhipalkade tõus jääb enamasti 5–6% piiresse, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee küsitluse värsketest tulemustest.

Võrreldes möödunud aasta kevadega on palgatõusu plaanivate tööandjate arv veidi suurem – mullu kavatses palkasid tõsta 23% vastanud tööandjatest. 2019. aasta tööandjate küsitlus korraldati aprillis ja sellele vastas üle 500 tööandja, kes annavad hinnanguliselt tööd rohkem kui 45 000 töötajale. Uuringus on paremini esindatud suurema töötajate arvuga organisatsioonid.

„Põhipalkasid surub jätkuvalt üles töötajate puudus, mis sunnib tööandjaid värbama uusi töötajaid teistest organisatsioonidest. Töökoha vahetamise üks tingimus on aga reeglina parem palgapakkumine,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Põhipalkade muutmisel lähtutakse kindlasti ka organisatsiooni majandustulemustest, elukalliduse muutusest ja turu palgatasemetest, mistõttu korrigeerivad mitmed organisatsioonid kõigi töötajate palkasid regulaarselt,“ lisas Kadri Seeder.

CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt leidis uuringut kommenteerides, et kuigi palgad on aasta-aastalt kiirelt kasvanud, on samal ajal tõusnud ka töötajate palgaootus ja seetõttu näeme uuringutest, et endiselt ei ole kolmandik töötajatest oma palgaga rahul. „Koos palgatasemetega on kasvanud ka elukallidus ja seetõttu on töötajatel palgatõusu raske tunnetada. Veelgi enam, paljude pikema tööstaažiga töötajate palk ei ole oluliselt muutunud, kuna palka tõstetakse rohkem uutel kui olemasolevatel töötajatel,“ lisas Henry Auväärt.

Mais jätkub tööturu- ja palgauuring suuremahulise töötajate küsitlusega, mis sel aastal uurib ka tööstressi ja privaatsust töökohal.

Töötajate stressitaset pole Eestis varem nii ulatuslikult uuritud. Seda tehakse koostöös tööpsühholoogia teenuseid pakkuva konsultatsioonifirmaga PE Konsult. PE Konsulti juhi professor Mare Teichmanni sõnul küsitakse stressi ja pingete esinemise sagedust töö, kodu, raha ning tervisega seotud murede tõttu. „Nende nelja küsimuse vastuste alusel saame teada, kui palju tegelikult tööstressi esineb,“ lisas professor Teichmann.

Koostöös Tartu Ülikooli juhtimise õppetooliga uuritakse ka töötajate privaatsust töökohal: milliseid tööandja tegevusi tajutakse oma privaatsuse riivamisena ning millist eraelulist infot võiks tööandja töötaja kohta teada, millist mitte. Samu küsimusi küsiti töötajatelt ka 2013. aasta sügisel. Tartu Ülikooli juhtimise õppetooli juhataja Krista Jaaksoni sõnul on privaatsuse küsimused juhtimise valdkonnas oluline uurimisteema, kuna nii töötaja privaatsuse rikkumiseks kui ka selle kaitsmiseks on praegu avaramad võimalused kui kuus aastat tagasi. Küsimus on aga selles, kuidas need muutused kajastuvad töötajate ootustes ja hoiakutes.

Töötajate küsitlusele saab vastata Palgainfo Agentuuri veebilehel www.palgainfo.ee. Vastajad saavad tasuta uuringu tulemused ja ligipääsu töötasude põhiandmebaasile, lisaks kasutata partnerite sooduspakkumisi ja osaleda auhindade loosimises.

Tööandjate küsitlust toetasid auhindadega Viking Line ja Äripäeva raamatuklubi. Töötajate küsitlust toetavad auhindade ja sooduspakkumistega ajakirjad Imeline Ajalugu, Imeline Teadus ja National Geographic ning Ekke Lainsalu raamatutega „Palgatööga rikkaks“, samuti spordiklubi MyFitness, Prisma Peremarket ja Viking Line.

Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) korraldavad kaks korda aastas tööturu- ja palgauuringut, milles osaleb tavaliselt üle 500 tööandja ning üle 10 000 töötaja.

Lisainformatsioon:

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 

Pressiteade

CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri enam kui 10 000 osalejaga tööturu-uuringust selgusid talentide palgatasemed. Kui suurt palka teenivad Eestis oma ala parimad arendajad, müügijuhid, ehitajad ja teiste ametialade esindajad? Kes teenivad rohkem kui Riigikogu liikmed?

Värskelt valitud Riigikogu liikmete palk hakkab olema 4009 eurot. Sellest enam on Eestis võimalik teenida oma ala parimatel info- ja kommunikatsioonitehnoloogia juhtidel, kus kümnendiku kõrgemalt tasustatud töötajate piir on 4170 eurot. Lisaks on aastaga märkimisväärselt kasvanud parimate müügijuhtide ja tarkvaraarendajate palgatase ning liikunud 4000-eurose brutopalga piiri lähedale. Müügijuhtide palgatase, millest 90% töötasudest on madalamad ja 10% veel kõrgemad, on 3902 €, finantsjuhtidel 3832 € ja tarkvaraarendajatel 3818 €. Seega on müügi-, infotehnoloogia- ja finantsvaldkonna parimatel hea võimalus teenida praegusel tööturul Riigikogu liikmetest suuremat töötasu.

Kõrget palka on aga võimalik Eestis teenida ka mitmetel teistel elualadel – näiteks teenivad oma ala parimad ehituse projektijuhid enam kui 3600-eurost brutokuupalka (3627 €), müügi tippspetsialistid 3600 € ja turundusjuhid 3500 € brutokuupalka. Enam kui 3000-eurost brutokuupalka teenivad ka oma ala parimad personalijuhid (3190 €).

„Kuigi töötasud on viimastel aastatel kiirelt kasvanud, on palgaga rahul kõigest kolmandik (35%) töötajatest ja see avaldab tööandjatele endiselt survet palgatasemete korrigeerimisel,“ ütles Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Arvatavasti näeme kõrgepalgaliste talentide seas mitmeid IT-sektori ja müügi- ning ehituse valdkonna töötajaid seepärast, et antud ametitele on tänaselt tööturult väga keeruline asendajat leida. Seetõttu tuleb sobiva töötaja värbamiseks ka senisest kõrgemat töötasu pakkuda.“

„Kõrgest palgast siiski alati talentide meelitamiseks ei piisa. Kui töötaja rahulolu tase on palgaga saavutatud, tuleb tema üleostmiseks teha juba märkimisväärne – uuringute järgi umbes 30%-line – ülepakkumine. Kuna paljud tööandjad ei suuda nii suure palgatõusuga kaasa minna, proovitakse suurendada ametikoha atraktiivsust nii paindlike töövõimaluste kui ka osaluse ja aktsiaprogrammidega,“ lisas Henry Auväärt.

LISAMATERJALID:
Brutopalga protsentiil 90 ehk kõrgeimalt tasustatud 10% piir.

Allikas: Palgainfo Agentuuri töötasude online-andmebaas

Kõrgemate riigiteenijate palgatasemed.

Allikas: Kõrgemate riigiteenijate ametipalga seadus

Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) küsitleb tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. 2018. aasta oktoobris Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee poolt korraldatud tööandjate tööturuküsitluses osales 505 tööandjat, novembris toimunud töötajate tööturu- ja palgauuringus 10 946 töötajat ning tööotsijat. Uuringus kajastuv brutotöötasu sisaldab nii põhitöötasu kui ka regulaarseid lisatasusid. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) on aastal 2000 loodud Eesti suurim tööportaal, mida külastati 2018. aastal enam kui 10,9 miljonit korda.

Lisainformatsioon:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 

Palgainfo Agentuuri
PRESSITEADE

Iga neljas tööandja plaanib 2019. aastal kaasata tööjõudu välisriikidest, selgus värskest Palgainfo Agentuuri, tööportaali CVKeskus.ee ning tööandja turundus- ja värbamisagentuuri Brandem korraldatud värbamistrendide küsitluse tulemustest. Küsitluses osales 598 tööandjat, kes annavad tööd umbes 60 000 inimesele.

Palgainfo Agentuur tutvustab värbamispraktikate küsitluse tulemusi 5. aprillil toimuval konverentsil. Ajakirjanikud on oodatud üritust kajastama.

Konverentsi „Värbamistrendid 2019“ päevakava vaadake siit.

Enamik (89%) küsitletud tööandjatest kavatseb 2019. aasta jooksul võtta tööle uusi töötajaid. Ligi pooled (45%) värbavad uutele töökohtadele, 2/3 värbamisvajadusest on aga põhjustatud Eesti töötajate aktiivsest liikumisest tööturul ehk tööandjad on sunnitud värbama ära läinud või aktiivselt eemal olevate töötajate asendamiseks.

Kuna täitmata ametikohti on palju ja Eesti tööturult on kõrge hõivemäära ning suurte palgaootuste tõttu väga keeruline uusi töötajaid leida, on selgelt kasvanud tööandjate huvi värvata tööjõudu välisriikidest. Koos siinsete palkade kasvuga on suurenenud ka välisriikide töötajate huvi töötada ja elada Eestis. 14% uuringus osalenud tööandjatest plaanib 2019. aastal värvata välistööjõudu Euroopa Liidu liikmesriikidest ja 19% kolmandatest riikidest.

„Oluline märksõna 2019. aasta värbamisvaldkonna trende silmas pidades on tehnoloogia, mis mõjutab nii tööde struktuuri, töökorraldust kui ka värbamispraktikaid,“ kommenteeris küsitluse tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Mitmed tööd on tööturult tehnoloogia arengu tõttu kadumas ja asendumas teistega. Ka värbamist toetavad tarkvaralahendused järjest enam, mis aga ei tähenda, et inimese roll vähem tähtsaks muutuks,“ lisas Kadri Seeder.

Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuhi Henry Auväärti sõnul tuleb tööandjatel pingutada värbamisprotsessi efektiivsemaks ja läbipaistvamaks muutmise nimel. „Huvi tööpakkumiste vastu on rekordiliselt suur, kuid töövõtjad ei langeta otsust tööd vahetada kergekäeliselt ja tahavad selgelt näha, mis neid uuel töökohal ees ootab.“

„Iga teine kandideerimine katkestatakse puuduliku palgainfo tõttu ja pea sama paljud tööotsijad leiavad, et neile ei jagata piisavalt tagasisidet konkursi käigu kohta,“ lisas Henry Auväärt. „Töötajate soov enne kandideerimist teada saada pakutav palgavahemik on igati mõistetav ja värskest uuringust selgunud tööandjate kogemused näitavad, et avalik palganumber suurendab sobivate kandideerijate arvu.“

Lisainfo:

Palgainfo Agentuur
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 

Palgainfo Agentuuri
PRESSITEADE

Kuigi 2/3 tööandjatest leiab, et töötajate leidmine on aastaga veelgi keerulisemaks muutunud, plaanib enamik (85%) siiski sel aastal uusi töötajaid värvata, selgus värskest Palgainfo Agentuuri, tööportaali CVKeskus.ee ning tööandja turundus- ja värbamisagentuuri Brandem tööandjate värbamispraktikate küsitluse tulemustest.

Pea iga teine (45%) tööandja plaanib värvata töötajaid uutele loodavatele ametikohtadele. Veelgi suurem värbamisvajadus tuleneb töötajate asendamisest – rohkem kui pooled (64%) küsitluses osalenud tööandjad märkisid, et nad kavatsevad võtta tööle uusi töötajaid ära läinud või ajutiselt eemalolevate töötajate asendamiseks.

Tööjõupuudust iseloomustab ka vabade ametikohtade rohkus organisatsioonides – 65% küsitluses osalenutest märkis, et nende organisatsioonis on vabu ametikohti. Rohkem on täitmata ametikohti tööliste ja teenindajate puhul.

Tööjõupuuduse teravnemisele viitab trend, et aasta-aastalt on kasvanud nende tööandjate osatähtsus, kes tunnetavad selgelt tööjõupuudust – kui 2018. aasta alguses hindas 74% küsitlusele vastanutest, et nende organisatsiooni seisukohalt on tööturul vajalikke töötajaid ebapiisavalt, siis käesoleval aastal andis sama hinnangu 78% vastanutest.

Peamised viisid, kuidas tööjõupuudusega toime tullakse, on ilma vajaliku ettevalmistuseta inimeste tööle võtmine ja nende väljakoolitamine (57%) ning põhipalga tõstmine (56%). Samuti on üle pooled (55%) tööandjad panustanud viimase aasta jooksul värbamistegevustesse, sh pööranud suuremat tähelepanu töökuulutuste disainile ja kasutanud rohkem sihtotsingut.

Võrreldes varasemate aastatega on märksa enam neid, kes on kaasanud välistööjõudu ja plaanivad seda teha ka 2019. aastal ning seda rohkem just väljastpoolt Euroopa Liitu.

„Küsitluse tulemused näitavad selgelt, et konkurents töötajate pärast muutub 2019. aastal veelgi teravamaks ning surve välistööjõu kasutamiseks tugevneb. Mõningast leevendust tööjõupuudusele võivad tuua koondamised tegevusaladel, kus ettevõtted ei pea enam palgasurvele vastu ning kolivad Eestist ära. Samas võtab töötajate ümberõpe aega ning töötajate ametite eelistused ei pruugi sobida tööandjate vajadustega,“ kommenteeris küsitluse tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

„Kuna uute töötajate leidmine muutub järjest keerulisemaks ja kulukamaks, siis muutub nii tööjõukulude kui ka olemasolevate ja potentsiaalsete töötajate käitumise analüüsimine kriitiliseks eduteguriks konkurentsivõime säilitamisel. Küsitluse tulemused näitavad aga, et ligi pooled (48%) küsitlusele vastanud tööandjad ei olnud värbamistegevuste tõhusust analüüsinud ja 60% ei olnud analüüsinud, kui palju maksab nende organisatsioonile töötaja asendamine,“ lisas Kadri Seeder.

Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt tõi tööturu trende kommenteerides välja, et käesoleva aasta kahel esimesel kuul on tööandjad avaldanud üle 10% enam tööpakkumisi kui aasta tagasi samal perioodil. „Tööandjate värbamisaktiivsus suurendab ka töövõtjate huvi uute tööpakkumiste vastu – Eesti tööportaale on 2019. aasta kahe esimese kuuga külastatud juba üle nelja miljoni korra. Sügisel korraldatud tööturu uuring näitas, et töökohavahetust plaanis lähiajal pea iga neljas töötaja.“

„Näib, et Eesti tööturg on sattunud seni tundmata suunaga muutuste keerisesse, kus töötajate leidmine on keeruline, kuid samaaegselt tuleb üha enam pingutada ka olemasolevate töötajate lojaalsena hoidmise nimel. Kuigi olukord tööturul on pingeline, suurenevad päev päevalt Eesti töötajate valikuvõimalused hea töökoha leidmisel. Teisalt tuleb aga töövõtjatel valmis olla uue tööga kaasnevate uute oskuste ja teadmiste omandamiseks ehk ümberõppeks,“ lisas Henry Auväärt.

Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) küsitles tööandjaid märtsis 2019 ja uuringusse andis oma panuse 598 organisatsiooni esindajat. Küsitlusele vastajate seas olid ülekaalus suuremad organisatsioonid, mis on ka tööturul aktiivsemad.

Palgainfo Agentuur ja tööportaal CVKeskus.ee tutvustavad värskeid värbamispraktikate küsitluse tulemusi 5. aprillil kell 10.30–16.30 Tallinnas toimuval konverentsil. Ajakirjanikud on oodatud üritust kajastama.

Konverentsi „Värbamistrendid 2019“ päevakava vaadake siit.

Küsitluse tulemuste põhjalik kokkuvõte „Värbamistrendid 2019“ ilmub 12. aprillil 2019 ja on kõigile vastajatele tasuta.

Lisainfo:

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 

CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringust selgus, et ebapiisav info töötasu kohta on kõige levinum põhjus, miks kandideerimine katkestatakse. Palgavahemiku toovad Eesti tööandjad praegusel ajal avalikult välja pea kolmandikul avaldatud tööpakkumistest. Lätis muudeti palgavahemiku avalikustamine tööpakkumisel tööandjatele seadusega kohustuslikuks.

Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee värske statistika näitab, et praegusel ajal avaldavad tööandjad palgavahemiku umbes kolmandikul tööpakkumistest. Valdkondade lõikes toovad tööandjad kõige meelsamini pakutava palga välja hariduse ja teaduse ning riigi- ja avaliku sektori tööpakkumistel, kus vähemalt 40% tööpakkumistest on avaliku palganumbriga. Kõige vähem soovitakse töötasu suurus avalikult tööpakkumisele märkida infotehnoloogia ja finantssektori tööde puhul. Võrreldes Lätiga, on aga lõunanaabrite tööandjatel alates 2018. aasta novembrikuust seadusest tulenev kohustus tuua pakutav palgavahemik välja kõikidel tööpakkumistel.

Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööturu-uuringu tulemused näitavad, et tööturu läbipaistvamaks muutumist ootavad ka Eesti töövõtjad. Nimelt selgus uuringust, et just vähene info pakutava töötasu kohta on peamine põhjus, miks kandideerimine pooleli jäetakse.

Lisaks tõid 44% töövõtjatest kandideerimise katkestamise põhjusena välja ebapiisava tööandjapoolse tagasiside jagamise ja 37% loobusid, kuna palgainfo jäi puudulikuks ka värbamisprotsesside järgmistes etappides. Enam kui kolmandik kandideerimise pooleli jätnud töövõtjatest leidsid lisaks, et tööandja ei kontakteerunud nendega lubatud ajal (36%) või et töövestlusel saadud teave erines suurel määral tööpakkumises kirjeldatust (34%). 27% töövõtjatest katkestasid kandideerimise ka põhjusel, et kandideerimise protsess oli ajaliselt liiga pikk.

„Kuigi huvi tööpakkumiste vastu on rekordiliselt kõrge, tunnetavad suurem osa tööandjatest üha keerukamaks muutuvaid personaliotsinguid. Seepärast on tööandjatel ülioluline mõista, kuidas on töövõtjate ootused tänasel tööturul muutunud ja miks kandideerimine pooleli jäetakse“, leiab Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.

„Töötasu avalikustamine tööpakkumisel on olnud kasvav trend, mis muudab tööjõuturgu läbipaistvamaks ja õiglasemaks. Samuti suurendab see kandideerimiste arvu ja sealhulgas ka sobivate töötajate huvi tööpakkumiste vastu. Lätis on alates möödunud aasta novembrikuust, mil muudeti palgavahemiku avalikustamine tööpakkumistel kohustuslikuks, märgata hüppelist kandideerimiste kasvu,“ lisas Henry Auväärt.

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder leiab, et kuigi viimasel ajal räägitakse palju pehmete väärtuste olulisusest töötajate hoidmisel ja värbamisel, ei tähenda see, et töötasu vähem tähtis oleks. „Töötaja tahab ikkagi teada, kui palju ta palka saama hakkaks.“

„Palgainfo Agentuuri uuringud näitavad, et mida kehvemini inimene oma töötasuga toime tuleb, seda väiksema palgatõusu pärast on ta valmis töökohta vahetama. Samas meelitab oluliselt suurem palgapakkumine ka oma sissetulekuga rahulolevaid töötajaid töökohta vahetama,“ ütles Kadri Seeder.

Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) küsitlevad tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.