Palgainfo Agentuuri pressiteade

Eesti töötajate keskmine palgaootus on 1705 eurot kätte, mis on vaid 21 euro võrra rohkem kui aasta tagasi, selgus värskest Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee korraldatud üle 9000 osalejaga tööturu uuringu tulemustest.

Palgaootuste mediaan, millest pooled töötajad soovivad rohkem ja pooled vähem palka saada, aastaga ei kasvanud ning on jätkuvalt 1500 eurot kätte. Palgaootuste kasvu pidurdumine vähendab survet palkade kasvule, kuna erinevused palgaootuste ja reaalselt teenitava töötasu vahel on vähenenud. Kui 2018. aasta uuringus oli erinevus tegelikkuse ja ootuste vahel 481 eurot, siis tänavu 380 eurot.

Kõige paremini vastavad tegelikud töötasud palgaootusele juhtide puhul, kus erinevus on ainult 150 eurot. Suuremad erinevused ootuste ja tegelikkuse vahel on mootorsõidukijuhtide ning oskustööliste ametirühmades, kus palgaootused ületavad reaalsust 400 euroga ja avaldavad endiselt survet palgatõusuks.

Palgainfo Agentuuri juhi Kadri Seederi sõnul on tegeliku palga ja palgaootuse erinevuse vähenemise taga ühelt poolt madalama palgaga töötajate maksuvaba tulu määra suurendamine, mis on jätnud inimestele rohkem raha kätte. „Kuigi paljud töötajad on maksuvaba tulu kasutamisel ettevaatlikud ehk maksvad rohkem tulumaksu kui peaksid, on nende toimetulek siiski paranenud,“ kommenteeris uuringu tulemusi Kadri Seeder.

Kadri Seeder selgitab, et kui kaks aastat tagasi oli uuringus osalenud lihttööliste seas 48% neid, kes tulid oma töötasuga kehvasti toime, siis käesoleva aasta kevadel tuli kehvasti toime 39% lihttöölistest, ülejäänud tulid keskmiselt või hästi toime. „Veidi on paranenud ka müügi- ja teenindustöötajate toimetulek – kaks aastat tagasi tuli neist kehvasti toime 49%, selle aasta kevadel 42%.“

„Samuti on mõjutanud iga viienda töötaja hinnangul töötasu kasvu riikliku alampalga tõus. Enim mõjutas riikliku alampalga tõus uuringus osalenud müügi- ja teenindustöötajaid (41%) ja lihttöölisi (33%),“ lisas Kadri Seeder.

Tööportaali CVKeskus.ee turundusjuhi Henry Auväärti sõnul mõjutab töötajate palgaootusi ka teadlikkuse kasv. „Tervelt kolmandik Eesti suurimas tööportaalis avaldatud tööpakkumistest on avaliku palganumbriga, mis muudab tööturgu läbipaistvamaks ja annab töövõtjatele võimaluse vaadata, missugust palka sarnastel ametikohtadel pakutakse.“

Palgaootuse ja tegeliku palga erinevuse kahanemist mõjutab vähesel määral ka uuringu metoodika, mille järgi brutotöötasu ümberarvutamisel netotöötasuks võeti arvesse maksimaalne lubatud maksuvaba tulu määr, kui töötaja ei osanud öelda, kui suur tema maksuvaba tulu aprillis 2019 oli.

Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas Eesti suurimat tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. 2019. aasta kevadel korraldatud tööandjate küsitluses osales 523 organisatsiooni esindajat ning töötajate küsitlusele vastas 9350 töötajat ja tööotsijat.

Vaadake ka lisamaterjale (PDF)

Lisainformatsioon:

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 

Levinud ametikohtade võrdluses on klienditeenindajate, raamatupidajate ja müügiesindajate palgakasv pidurdunud ning taas on hakanud kerkima tarkvaraarendajate palgad. Aasta võrdluses kasvasid kõige kiiremini sõiduautojuhtide töötasud, mis kerkisid kaheteistkümne kuuga tervelt 21%, selgus Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee enam kui 9000 osalejaga palgauuringust.

Värske palgaanalüüs näitab, et levinud ametikohtade võrdluses on sõiduautojuhtide brutopalga mediaan, millest pooled töötajad teenivad vähem ja pooled rohkem, kerkinud 966 eurole. Seda on 21% ja 166 eurot enam kui möödunud aastal samal ajal. Palgalisa on enim saanud aga tarkvaraarendajad, kelle töötasule on lisandunud 283 eurot ehk keskmine mediaanpalk on kerkinud 2600 euroni.

Enam kui 200 eurot on tulnud juurde ka müügijuhtide (+ 250 €) ja klassiõpetajate (+ 210 €) mediaanpalkade keskmisele, mis on kerkinud vastavalt 2000 euroni müügijuhtidel ja 1452 euroni klassiõpetajatel.

Üle 100-eurost mediaanpalga kasvu on näha ka sekretäridel-asjaajajatel (+ 167 €), sõiduautojuhtidel (+ 166 €) ning tööstuse ja tootmise oskustöötajatel (+ 146 €).

Märksa tagasihoidlikumalt, kõigest kuni 3%, kasvas aastaga raamatupidajate keskmine mediaanpalk, kuhu lisandus 45 € ja kaupluse klienditeenindajate mediaanpalk, millele lisandus 21 €. Müügiesindajate palgamediaan püsis aga aasta jooksul praktiliselt paigal 1400 euro peal.

Palgainfo Agentuuri juhi Kadri Seederi sõnul mõjutas aasta algusest kasvanud alampalk iga viienda töötaja (20%) töötasusid. „Töötajate töötasude muutuste analüüs näitab selgelt, et 1. kvartiil ehk piir, millest 25% töötajatest teenivad vähem ja 75% rohkem, on kiirelt kasvanud ja seega on madalama palgaga töötajad tunnetanud palgatõusu,“ kommenteeris Kadri Seeder. Samuti lisas Seeder, et palgakasv tuleneb loomulikult ka ettevõtete majandustulemuste kasvust ja ühes sellega kasvanud töötajate tulemustasudest.

Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt lisas palgatrende kommenteerides, et paljude levinud ametikohtade täitmiseks tuleb tööandjatel töötajaid sisuliselt ka konkurentidelt üle osta, kuna tööturul napib sobivat vaba tööjõudu. „Üleostmise oht on praegusel ajal suurim müügi-, transpordi- ja infotehnoloogia sektorites, kus leidub suur valik tööpakkumisi ning tööandjate avalik palgapakkumine on keskmisest brutopalgast märksa kõrgemal. Näiteks meelitatakse arendajaid tööpakkumistega, kus palk ulatub keskmiselt 4260 euroni ja müügiesindajatel 2989 euroni.“

„Ka sõiduautojuhtidele ja kokkadele pakutavad palgad tööpakkumistel ulatuvad kuni 60% kõrgemale kui keskmine brutokuupalk, mistõttu tuleb tööandjatel jälgida, et nende töötajate palgatasemed püsiksid konkurentsivõimelistena,“ lisas Henry Auväärt.

Palgainfo Agentuur küsitleb koostöös Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Sel kevadel osales uuringus 523 tööandjat ning 9289 töötajat ja tööotsijat. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

Vaadake ka töötasude analüüse. 

Palgainfo Agentuur
PRESSITEADE

Rohkem kui iga teise töötaja (55%) põhipalk on aasta jooksul muutunud ja seda peamiselt tööandjate initsiatiivil, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee äsja lõppenud tööturu- ja palgauuringu tulemustest.

Kõige enam mõjutas põhipalkade kasvu tööandjate poolt kavandatud kõikide organisatsiooni töötajate palkade korrigeerimine, mida tõukas tagant ka miinimumpalga kasv. Lisaks tõsteti ka individuaalselt tööandjate algatusel palku igal viiendal töötajal, kelle töötasu oli aastaga kasvanud. Töötaja enda algatusel kasvas palk kõigest igal kümnendal töötajal. Lisaks mõjutas põhipalkade muutust ka töökoha vahetus – teise organisatsiooni tööle minek tõstis palka 8%-l töötajatest, kelle töötasu oli aastaga muutunud.

Uuringust, et suuremal osal (71%) töötajatest ei ole tööandjaga kokku lepitud, millal ja mis tingimustel neil põhipalk muutub. Ligi kolmandik töötajatest ei osanud ka vastata, kas nende põhipalk lähikuudel muutub.

„Uuringu tulemused näitavad, et palgakasvu initsiatiiv on selgelt tööandjate käes ning vähesed töötajad tunnetavad enda mõju palgamuutustele. Põhipalga muutmise alused on lepitud kokku pigem kõrgemapalgalistel töötajatel, kelle seas on ka rohkem (72%) neid, kelle põhipalk aastaga kasvas,“ kommenteeris küsitluse tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Kadri Seedri sõnul sunnib tööandjaid põhipalkasid tõstma eelkõige töötajate puudus. „Seega saavad töötajad oma palka enim mõjutada töökohavahetuse kaudu, kus palgaläbirääkimised on kandideerimisprotsessi loomulik osa,“ lisas ta.

„Samuti proovivad tööandjad töötasu juurde küsimist ennetada ja kõigi töötajate palku ise korrigeerida. Palkadega kipuvad aga eest ära minema kõrgema palgatasemega organisatsioonid – kui keskmine põhipalkade tõus jäi 5–6% piiresse, siis kõrgema palgatasemega organisatsioonides oli see sagedamini ka 7–8% ja 9–10%. Lisaks peab arvestama, et töötasude muutust mõjutavad ka lisatasude ja preemiate süsteemid, mis headel aegadel võivad moodustavad olulise osa töötasust,“ märkis Kadri Seeder.

75% töötajatest on viimase kuue kuu jooksul mõelnud töövahetuse peale

Uuringust selgus lisaks, et 75% töötajatest on viimase kuue kuu jooksul mõelnud töökoha vahetamise peale. Peamiselt takistab töökohavahetust aga huvipakkuvate töökuulutuste vähesus. „Kuigi tööandjad on käesoleva aasta esimesel poolaastal avaldanud rohkem tööpakkumisi kui eales varem, näitavad uuringu tulemused selgelt, et töövõtjad ei tunneta, et turul olevad vabad ametikohad oleksid neile suunatud,“ kommenteeris uuringut CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

„Seepärast tuleks tööandjatel vältida levinuid väljendeid nagu „tore meeskond“ ja „konkurentsivõimeline töötasu“, mis ei aita eristuda konkureerivatest pakkumistest. Tööpakkumisel tuleb kirjeldada nii põhjalikult kui võimalik pakutava ametikoha ülesandeid ja kohustusi ning tööga kaasnevaid hüvesid,“ lisas Henry Auväärt „Üheks kandideerimist takistavaks teguriks ongi läbipaistmatu palgapakkumine, mille tõi uuringus välja iga viies töövõtja. Kuigi palgavahemikke avaldatakse tööpakkumistel järjest sagedamini, moodustavad avaliku palganumbriga tööpakkumised vaid kolmandiku kõikidest vabadest ametikohtadest.“

Palgainfo Agentuur tutvustab tööturu- ja palgauuringu esimesi tulemusi reedel, 14. juunil kell 10.30 – 15.00 Poska villas (J. Poska 15, Tallinn) toimuval seminaril.

Ürituse päevakava saate vaadata siit: https://www.palgainfo.ee/kasulikku/koolitused

Palgainfo Agentuur küsitleb koostöös Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Sel kevadel osales uuringus 523 tööandjat ning 9289 töötajat ja tööotsijat. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

Tööandjate küsitluses osalejatele oli auhinnad välja pannud Äripäeva raamatuklubi. Töötajate küsitlust toetasid auhindade ja sooduspakkumistega Ekke Lainsalu, spordiklubi MyFitness, Prisma Peremarket ja Viking Line, samuti ajakirjad Imeline Ajalugu, Imeline Teadus ja National Geographic.

Lisainformatsioon:

Kadri Seeder, Palgainfo Agentuuri juht
Tel: 509 3039; e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Henry Auväärt, CVKeskus.ee turundusjuht
Tel: 5866 8874; e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Tööportaali CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri korraldatud uuringust selgub, et Eestis tuleb palgatabeli tippu kuulumiseks teenida pea 2500 euro suurust brutokuupalka. Aastaga on rikkaima 10% sekka kuulumise piir kasvanud koguni 22%. Enim on rikkuse piir aastaga kerkinud Kirde- ja Lääne-Eestis.

Kõige suuremat töötasu peab palgatabeli tippu jõudmiseks teenima pealinna ümbruses, kus rikkaima 10% sekka kuulumiseks tuleb ületada 2620-eurose brutokuupalga piir. Tartus ja Tartumaal peab rikkaima kümnendiku sekka kuulumiseks teenima vähemalt 2270 euro suurust kuupalka. Kirde- ja Lääne-Eestis piisab aga 2100 eurost ja Kesk-Eestis 2070 eurost, et kuuluda piirkonna paremini tasustatud töötajate hulka.

Aastaga on tipp-palkade numbrid kasvanud enim Kirde- ja Lääne-Eestis, kus paremini tasustatud kümnendik töötajatest teenib viiendiku võrra enam kui möödunud aastal. „Ühelt poolt peegeldab palgastatistika kerget piirkondlike palgaerinevuste vähenemist, kuid teisalt tuleb kõrge palga nimel endiselt liikuda pealinna, kus kõrgemalt tasustatud 10% töötajatest teenivad koguni 25% rohkem kui mujal Eestis. Kõrgepalgalisi ametikohti pakuvad tööandjad enamasti infotehnoloogia-, müügi-, transpordi- ja ka ehitussektoris,“ kommenteerib uuringut CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

„Lisaks näitab uuring, et mõnes piirkonnas on märkimisväärselt kasvanud palgalõhe hästi teenivate ja madalat töötasu teenivate töötajate vahel,“ lisab Henry Auväärt. „Näiteks kui Kirde-Eestis on enimteenivate töötajate palgakasv olnud 20%, siis madalaimalt tasustatud töötajate palgad on kasvanud pea kaks korda aeglasemalt (12%).“

Palgainfo Agentuuri juhi Kadri Seederi sõnul mõjutab palgaerinevusi tööde erinev jaotumine piirkondade vahel, nt kõrgepalgalised IT- ja finantsvaldkonna töökohad asuvad peamiselt Tallinnas ja Tartus, puidutööstus mõjutab palku Lõuna-Eestis, energia tootmine ja keemiatööstus aga Ida-Eestis. „Palkadega kipuvad eest ära minema suuremad ettevõtted, kus töötajad liiguvad rohkem ja kus majandustulemused seda võimaldavad,“ lisas Kadri Seeder.

Palgainfo Agentuur küsitleb koostöös Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis. Töötajate uuringus osales 2018. aasta sügis / talvel kokku 10 946 inimest.

Käesoleva aasta kevadel toimuvas uuringus saab osaleda kuni 10. juunini Palgainfo Agentuuri veebilehe kaudu aadressil: https://survey.palgainfo.ee/index.php/858386?lang=et

Uuringutes osalejad saavad tasuta 75 ameti töötasude analüüsid, et võrrelda oma ametikoha palgataset tööturu keskmistega.

LISAINFO:

Kui palju peab teenima, et kuuluda rikkaima 10% sekka?

Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee tööandjate küsitlusest selgus, missugustes ametirühmades on uuel poolaastal oodata palgatõusu. Palku plaanib järgmise kuue kuu jooksul kergitada rohkem kui iga neljas tööandja, kuid enam kui pooled neist kavandavad palgatõusu kindlates ametirühmades, mitte kõikidel organisatsiooni töötajatel.

Suur osa palgatõusu plaanidest puudutab spetsialiste ja oskustöölisi – antud ametirühmade töötajatel plaanib palku tõsta vastavalt 28% ja 24% nendest tööandjatest, kes on võtnud eesmärgiks järgmise kuue kuu jooksul põhipalku korrigeerida. Võrreldes möödunud aasta kevadega, on mõlemas ametirühmas palgatõusu plaan mõne protsendipunkti võrra kasvanud. Oluliselt on kasvanud ka nende organisatsioonide osatähtsus, kus kavatsetakse tõsta juhtide põhipalkasid – kui möödunud aastal kavatses juhtide palku tõsta 5% palgatõusu kavandavatest tööandjatest, siis tänavu koguni 14%. Sama ambitsioonikas on plaan tõsta ka tippspetsialistide palgatasemeid.

Mitmes ametirühmas on palgatõusu plaan ka jahenenud – näiteks kui möödunud aasta kevadel kavatses enam kui iga kümnes (15%) tööandja tõsta klienditeenindajate palku, siis tänavu kevadel kõigest 4%. Lisaks ei ole palgatõusu oodata ka paljudel kontoriametnikel.

„Spetsialistid ja oskustöölised saavad palkade kasvust osa tõenäoliselt kaks-kolm korda sagedamini kui lihttöölised ning koguni seitse korda sagedamini kui klienditeenindajad ja kontoriametnikud. Palgatõusu plaanide erinevused ametirühmade lõikes tulenevad konkurentsist tööturul, mis ei ole valdkondade ega ametirühmade lõikes ühtlane,“ kommenteerib uuringut CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

„Nimelt on Eestis valdkondi, kus vaatamata tööjõupuudusele on endiselt töö saamisel väga tihe konkurents. Näiteks assisteerimisvaldkonnas kandideeris keskmiselt ühele ametikohale 2019. aasta esimeses kvartalis pea 40 töötajat. See on koguni 4 korda tugevam konkurents kui Riigikokku kandideerimisel, kus ühele ametikohale pretendeeris 11 kandidaati,“ lisab Henry Auväärt.

Mis ametirühmades palgatõusu plaanitakse?
Osatähtsus palgatõusu kavandavatest tööandjatest

Palgainfo Agentuur tutvustab uuringu tulemusi põhjalikumalt 14. juunil 2019 toimuval seminaril. Vaadake lähemalt.