Põhipalkasid plaanib lähema kuue kuu jooksul tõsta 43% tööandjatest ja 22% ei ole veel palgatõusu üle otsustanud. Kavandatud palgakasv jääb enamasti 5–6% piiresse, selgus värskest Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee korraldatud Eesti tööandjate küsitlusest. Lisaks palgatõusule suurendavad tööjõukulusid kasvanud lisatasud ning kallimaks ja mitmekesisemaks muutunud soodustuste paketid.

Palgatõusu eestvedajad on eelkõige suuremad tööandjad. Kui üle 100 töötajaga organisatsioonidest kavatsevad põhipalkasid tõsta üle pooled, siis alla 15 töötajaga organisatsioonidest vähem kui kolmandik. Põhipalkasid kavatsevad tõsta nii need organisatsioonid, kus põhipalga tase on konkurentidega võrreldes madalam, aga ka keskmise ja kõrgema palgatasemega tööandjad.

Enamik uuringus osalenud panganduse ja kindlustuse valdkonna ettevõtetest kavatseb palkasid tõsta. Rohkem on palgatõusu plaanivaid organisatsioone ka hariduse ning elektri-, gaasi- ja veevarustuse tegevusaladel, kus palkasid mõjutavad kollektiivlepingud. Tööstusettevõtetest plaanivad pooled ja kaubandusettevõtetest enam kui kolmandik (38%) põhipalkade tõstmist. 

Põhipalkade tõstmist planeerivatest tööandjatest rohkem kui pooled tõstavad kõigi töötajate palkasid, ülejäänud tõstavad palka osades töötajate gruppides. Sagedamini jääb kõiki töötajaid puudutav palgakasv 5–6% piiresse.

„Varasemad küsitlused on näidanud, et enamik tööandjatest, kes veel ei tea, kas põhipalgad muutuvad, tõstavad siiski poole aasta jooksul palkasid,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Seedri sõnul kujuneb tavaliselt tegelik palgatõus planeeritust suuremaks, kuna töötajate liikumisest ja individuaalsetest kokkulepetest tulenevat tõusu on keeruline ette näha.

Lisatasude osatähtsus töötasus on kasvanud ja soodustuste paketid on muutunud mitmekesisemaks ning kallimaks.

Üle pooltes organisatsioonides, kus makstakse töötajatele lisatasusid, on viimase kahe aasta jooksul lisatasude süsteeme muudetud. Selle tulemusena on lisatasude osatähtsus töötasus paljudes organisatsioonides suurenenud ning ka töötasud tervikuna kasvanud.

Soodustuste pakette on viimase kahe aasta jooksul muudetud samuti üle pooltes organisatsioonides, kus soodustusi pakutakse. Muudatuste tulemusena on suurenenud pakutavate soodustuste hulk ja töötajate valikuvõimalused nende kasutamisel. Samuti selgub uuringust, et kasvanud on tööandjate kulutused soodustuste pakettidele. „Uute töötajate ligimeelitamisel on lisaks palgale järjest olulisemaks saanud erinevad soodustused ja hüved, mida töötajatele pakutakse,“ leidis Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. „Kuna mitmed soodustused on muutunud elementaarseks, on eristumine hüvede pakkumisel üha keerulisem. Näiteks ei tasu oodata, et töötajad liituvad ettevõttega, kuna seal pakutakse tasuta joogivett, kohvi ja teed. Need on tänapäeval elementaarsed töötingimused ja ei kõla enam niivõrd atraktiivselt. Samas nende puudumine tekitaks töötajates rahulolematust. Töötajad eeldavad ka kaasaegset ja mõnusat keskkonda, kus on hea töötada, aga ka lõõgastuda.“

Henry Auväärt lisas, et uute töötajate meelitamisel on tähtsateks teguriteks muutunud paindlik töökorraldus ja juhtimiskvaliteet. „Vähenemas on tööaja kontrollimise tähtsus ehk kaheksatunnised tööpäevad kontoris. Üha rohkem oodatakse vabadust ise korraldada oma tööaega ja -kohta. Kindlasti ei tasu eirata ka uue põlvkonna ootusi tööandja väärtustele ja eesmärgile. Mida vastutustundlikumalt tööandja tegutseb, seda suuremad võimalused on tal värvata uue põlvkonna talente.“

Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) ja sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) viivad kaks kord aastas läbi ühist tööandjate uuringut. Uuringu eesmärk on välja selgitada Eesti ettevõtjate hinnangud tööturu olukorrale ning toimunud ja plaanitavad palkade muutused. Tööandjate küsitlusele vastas 562 organisatsiooni esindajat, kes annavad tööd umbes 75 000 töötajale. Novembris jätkub uuring organisatsioonide põhjaliku töötasude uuringu ja suuremahulise töötajate küsitlusega, mille fookuses on tulemustasud ja soodustused ning töötajate ootused tööandjatele.

Lisainformatsioon:

Palgainfo Agentuur
Mob: 5688 5066
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

43% tööandjatest plaanib lähiajal tõsta töötajate palgatasemeid, selgub CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri sügisese tööturu-uuringu esmastest tulemustest. Uusi töökohti soovib luua 40% ettevõtetest ja 69% tööandjatest kavatseb värvata uusi töötajaid lahkuvate töötajate asendamiseks, hooajalistele töödele ja/või uutele töökohtadele.

Värskest tööandjate küsitlusest selgus, et Eesti ettevõtted lähevad järgmisele poolaastale vastu endiselt optimistlike värbamis- ja kasvuplaanidega. Möödunud aasta sügisega võrreldes püsib uute töökohtade loomise plaan peaaegu samal tasemel – uusi töökohti kavatses aasta tagasi luua 39% tööandjatest, sel sügisel 40%. Lisatööjõudu plaanib värvata 69% tööandjatest, mis on aastaga langenud vaid ühe protsendipunkti võrra. Palku plaanib tõsta endiselt väga suur osa, tervelt 43% tööandjatest, aasta tagasi plaanis põhipalkade suurendamist 40% uuringus osalenutest.

„Üheteistkümnendat järjestikust sügist korraldatud tööandjate tööturu trendide uuringust joonistub välja, et paljudel Eesti ettevõtetel on jätkuvalt optimistlikud kasvuplaanid. Näib, et vaatamata majanduse jahenemismärkidele, on Eestis ikkagi suur osa tööandjaid, kes näevad praegusel ajal suurepärast võimalust meeskonda vajalikku tööjõudu kaasata, kasvada ja turgu haarata,“ kommenteerib uuringut Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. „Tööandjate värbamisplaane ja palgatrende mõjutab suuresti ka töötajate erakordne aktiivsus tööturul – kvartalis vahetab tööd umbes 50 000 töötajat, seega tuleb olemasolevate töötajate lojaalsetena hoidmisel pidevalt jälgida, et ettevõtte palgatasemed oleksid konkurentsivõimelised.“

„Värskest uuringust selgus lisaks, et viimasel poolaastal on põhipalkasid tõstnud juba ligi pooled (46%) tööandjad. Teistest sagedamini on tõstetud spetsialistide ja oskustööliste palgatasemeid, kõige vähem on palgatõusust osa saanud kontoriametnikud,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Kolmandik palku tõstnud tööandjatest on suurendanud kõikide töötajate põhipalkasid. Põhipalkade muutmise või muutmata jätmise otsust mõjutavad eelkõige organisatsioonide majandustulemused, samuti aga jätkuvalt ka tööturu olukord ja vajalike töötajate puudus. Kuna nii tööandjad kui ka töötajad on tööturul aktiivsed ning palgataset mõjutab sageli just töökoha vahetamine, on kasvanud ka vajadus ajakohase palgainfo järele.“

Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee ja sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur viivad kord aastas läbi ühist tööandjate uuringut. Uuringu eesmärk on välja selgitada Eesti ettevõtjate hinnangud tööturu olukorrale ning toimunud ja plaanitavad palkade muutused. Novembris jätkub uuring organisatsioonide põhjaliku töötasude uuringu ja suuremahulise töötajate küsitlusega, mille fookuses on tulemustasud ja soodustused ning töötajate ootused tööandjatele.

Vaadake ka kommentaare Äripäeva raadios.

Kõigest pisut rohkem kui iga neljas (26%) töötaja on valmis soovitama oma tööandja juures töötamist ka tuttavatele, selgus CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringust, milles osales üle 9000 töötaja ja tööotsija. Lisaks tõi uuring välja, et suurem osa töötajatest ei ole valmis soovitama ka oma otsest juhti.

Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringus paluti töötajatel hinnata, kui suure tõenäosusega soovitaksid nad oma tööandjat ka tuttavatele. Selgus, et seda teeksid vähesed – kõigest 26% töötajatest. Siiski, võrreldes 2018. aastaga, on tööandjat soovitavate töötajate osatähtsus pisut kasvanud – aasta tagasi oli aktiivseid soovitajaid 22%.

Kõige kõrgem soovitusvalmidus on infotehnoloogiasektori töötajatel, kus tervelt 39% töötajatest on tööandjaga niivõrd rahul, et soovitaks ettevõttes töötamist ka tuttavatele. Samuti on soovitamisvalmidus kõrgem pangandussektoris (37%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalaste tegevustega valdkonnas (33%). Kõige vähem ollakse oma tööandja juures töötamist valmis soovitama aga töötlevas tööstuses ja tootmises (20%), majutuses ja toitlustuses (21%), haldus- ja abitegevuste valdkonnas (21%) ning hulgi- ja jaekaubanduses (21%) töötavad inimesed.

„Tööandjad, kelle enda töötajad ei ole valmis seal töötamist soovitama, on tänasel tööturul äärmiselt keerulises olukorras, kuna halb töökultuur on tööotsijatele kergesti märgatav,“ kommenteerib uuringut CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. „Nii kehv töö- kui ka juhtimiskultuur muudavad värbamist kindlasti ka omakorda kallimaks. Näiteks Harvard Business Reviews avaldatud uuringu alusel nõuab tööandja halb maine vähemalt 10% kõrgemat palgapakkumist ja sellise tööandja tööpakkumistele kandideeritakse pea kolm korda vähem. Tööandja kehv maine kujuneb põhiliselt siis, kui töötajad tunnetavad ebakindlust oma olemasoleva töö pärast, ettevõttes valitseb halb juhtimiskultuur ja meeskonnas ei leita omavahel ühist keelt,“ lisab Henry Auväärt.

Palgainfo Agentuuri juhi ja analüütiku Kadri Seederi sõnul näitab tööandja soovitusindeks töötajate seotust organisatsiooniga. „Valmisolekut tööandjat soovitama mõjutavad oluliselt nii tööga rahulolu kui ka hinnangud juhtimiskvaliteedile. Kui soovitusindeks on kõrge, aitab see vähendada tööandja värbamiskulusid, kuna töötajad on lojaalsed ning aktiivsed soovitajad toovad kandideerijaid juurde,“ lisas Kadri Seeder.

Oma otsest juhti on valmis soovitama alla kolmandiku töötajatest

Uuringus paluti töötajatel hinnata ka oma juhtide oskuseid ja teadmisi. Kokku jättis hinnangu oma otsesele ülemusele üle 6800 töötaja. 29% töötajatest olid oma juhtide tööga niivõrd rahul, et olid valmis neid ka teistele soovitama.

Kõige enam on töötajad rahul juhtide valdkonnaalaste teadmistega – 70% töötajatest hindasid juhte oma ala spetsialistideks. Lisaks tõi 69% vastanutest välja, et tema otsene juht väärtustab töötajaid. Eesti juhtide nõrkuste poolelt kinnitasid aga pea pooled töötajad, et juht ei kohtle kõiki töötajaid võrdselt ja õiglaselt. Samuti tõid töötajad välja, et paljud juhid ei tunnusta neid heade töötulemuste eest ega suuda innustada töötajaid paremaid tulemusi saavutama.

Varasemalt CVKeskus.ee poolt korraldatud uuring on näidanud, et sisuliselt iga kolmas (29,4%) töötaja oleks nõus leppima väiksema palgaga ja jätkama tööd samas ettevõttes, kui üks tingimus täituks – vahetuks nende otsene ülemus.

Palgainfo Agentuur küsitleb koostöös Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Sel kevadel osales uuringus 523 tööandjat ning 9289 töötajat ja tööotsijat. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis. Tööandja ja vahetu juhi soovitamist paluti hinnata skaalal 0–10, kus 0 tähendas, et suure tõenäosusega ei soovitaks ning 10 tähendas, et suure tõenäosusega soovitaks. Aktiivseteks soovitajateks loetakse hinnanguskaalal 9–10 märkinud vastajad, 7–8 märkinud vastajad on neutraalsed ehk passiivsed soovitajad ja mittesoovitajateks loetakse 0–6 vastusevariandi valinud vastajad.

Lisamaterjalid:

TOP 10 valdkonda, kus töötajad on valmis oma tööandjat soovitama
1. Infotehnoloogia (39%)
2. Pangandus ja kindlustus (37%)
3. Kutse-, teadus- ja tehnikalane tegevus (33%)
4. Muud teenindavad tegevused (31%)
5. Veevarustus, kanalisatsioon ja jäätmekäitlus (30%)
6. Ehitus (29%)
7. Põllumajandus, metsandus ja kalapüük (29%)
8. Haridus (29%)
9. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (28%)
10. Elektri- ja gaasivarustus (28%)

Palgainfo Agentuuri PRESSITEADE

Noored soovivad teenida keskmiselt 1530-eurost netopalka, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee tööturu-uuringust, milles osales üle 9000 töötaja ja tööotsija. Noorte palgaootused on aastaga kasvanud kiiremini kui teistes vanuserühmades.

Kui aasta tagasi soovisid 16–24-aastased noored teenida keskmiselt 1428 eurot kätte, siis sel kevadel oli nende palgasoov 1530 eurot. Noorte palgaootus on kerkinud aastaga rohkem kui teistel vanuserühmadel: 7,1%. 24–34-aastaste töövõtjate palgasoov kasvas aastaga 5,8%, 35–44-aastaste oma 5,1% ja 45–54-aastaste palgasoov 3,2%.

55–64-aastaste keskmine palgaootus on isegi mõnevõrra tagasihoidlikum kui aasta tagasi – 1492 eurot. Aasta tagasi soovisid selles vanuses töötajad teenida keskmiselt 1598 eurot kätte. Kõige suurem on palgaootus 35–44-aastaste töötajate vanuserühmas, kus soovitakse keskmiselt 1821 eurot kätte teenida. Selles vanuserühmas on ka rohkem juhte ja valdkonnajuhte.

Noorte mediaanpalgaootus, millest pooled soovivad rohkem ja pooled vähem teenida, kasvas aastaga 200 eurot – 1200 eurolt 1400 euroni.

Ootuspäraselt suurendab palgasoovi kõrgem haridustase. Bakalaureusekraadiga noored soovivad teenida 1711 eurot kätte, keskharidusega noored 1558 eurot ja põhiharidusega 1255 eurot. Sama kehtib ka teistes vanuserühmades – kõrgem haridustase tähendab ka suuremat palgasoovi.

Tegelikkus ei vasta ootusele

Käärid noorte palgaootuse ja tegelikkuse vahel on üsna suured – uuringus osalenud noored teenisid keskmiselt 978 eurot kätte, mida on 552 eurot soovitust vähem. Võrreldes möödunud aastaga on ootuse ja tegelikkuse vahe veidi suurenenud, aasta tagasi oli noorte tegeliku töötasu ja palgaootuse vahe 507 eurot.

Kõige paremini vastab tegelik töötasu palgaootusele 25–34-aastaste ja 35–44-aastaste vanuserühmades. Võrreldes aastataguse ajaga on vahe palgaootuse ja tegeliku töötasu vahel vähenenud. Selle põhjus on veidi kiirem töötasu kasv nendes vanuserühmades.

Noormehed sooviksid teenida 1850-eurost netopalka

Meeste ja naiste võrdluses on noorte ootustes suured erinevused – kui noormehed sooviksid teenida keskmiselt 1850-eurost netopalka, siis 16–24-aastaste naiste keskmine palgaootus on 1403 eurot. Meeste ja naiste palgaootus erineb ka teistes vanusrühmades. Kõige suurem on vahe 35–44-aastaste seas, kus meeste keskmine palgasoov ületab naiste oma rohkem kui 600 euro võrra. 

Palgainfo Agentuur küsitleb koostöös Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Sel kevadel osales uuringus 523 tööandjat ning 9289 töötajat ja tööotsijat. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

Lisainformatsioon:

Kadri Seeder, Palgainfo Agentuuri juht
Tel: 509 3039; e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Anton Kuznetski, Palgainfo Agentuuri arendusjuht
Tel: 522 8444

PRESSITEADE

Vaatamata kiirele palgakasvule ei ole töötajate hinnangul nende majanduslik toimetulek aastaga paranenud. Lisaks esineb enam kui igal teisel töötajal rahaga seotud murede tõttu pingeid ja stressi, selgus enam kui 9000 töötaja osalusega värskest Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee korraldatud uuringust.

Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk II kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7,4%, ületades 1400 euro piiri. Aprillis oli keskmine brutokuupalk 1411 eurot, mais 1400 eurot ja juunis 1445 eurot (vt https://www.stat.ee/pressiteade-2019-097).

Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee kevadel korraldatud tööturu- ja palgauuring näitab aga, et töötajate majanduslik toimetulek ei ole paranenud – kui eelmisel aastal hindas oma toimetulekut keskmiseks, heaks või väga heaks 80% küsitlusele vastanud töötajatest, siis sel kevadel 79%. Oma toimetulekut keskmiseks hindavad töötajad teenisid 1431 eurot brutotöötasu, toimetulekut heaks või väga heaks hindavad vastajad üle 2000 euro.

Kõige paremini tulevad töötasuga toime juhid, sh valdkonnajuhid ja esmatasandijuhid, tippspetsialistid ning keskastmespetsialistid, kellest enamik hindas oma toimetulekut keskmiseks, heaks või väga heaks. Juhtide, tippspetsialistide ja keskastmespetsialistide hinnangud toimetulekule ei ole aastaga peaaegu muutunud, samas kui mitmes madalama palgaga ametirühmas on hinnangud toimetulekule halvenenud.

„Kui eelmisel aastal nägime mitmetes ametirühmades hüppelist toimetuleku paranemist, siis sel aastal on hinnangud pigem 2017. aasta küsitluse tulemustega sarnased. Näiteks kontoriametnikest tuli sel kevadel oma töötasuga toime 71%, aasta tagasi 80%, 2017. aastal aga 69%. Müügi- ja teenindustöötajatest tuli oma töötasuga toime 58%, aasta varem 64% ja üle-eelmisel aastal 51%,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

„Töötajate hinnanguid oma toimetulekule võisid mõjutada eelmisel aastal toimunud muudatused maksuvaba tulu arvestamises, mis jätsid madalama palgaga töötajatele rohkem raha kätte. Praeguseks ollakse veidi suurema sissetulekuga harjunud ja lisaks on palkade kasv vähendanud paljudel töötajatel ka maksuvaba tulu suurust,“ lisas Kadri Seeder.

Igal teisel töötajal esineb rahamurede tõttu pinget ja stressi

Kehv toimetulek on seotud ka pingete ja stressiga. Üle pooled (52%) töötajatest tunnistasid, et neil esineb pingeid ja stressi rahaga seotud murede tõttu. Pea iga viies töötaja (19%) kogeb rahamuredega seotud pingeid sageli. Enim esineb rahaga seotud pingeid kehvasti toimetulevatel töötajatel, kellest ligi pooled kogevad pingeid sageli. Samuti esineb neil sagedamini töö ja tervisega seotud stressi.

Palgainfo Agentuur tutvustab uuringu tulemusi 29. augustil 2019 Lutheri Ärimajas toimuval konverentsil. Vaadake päevakava lähemalt siit https://www.palgainfo.ee/kasulikku/koolitused.

Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas Eesti suurimat tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. 2019. aasta kevadel korraldatud tööandjate küsitluses osales 523 organisatsiooni esindajat ning töötajate küsitlusele vastas 9350 töötajat ja tööotsijat. Stressi ja pingeid puudutavaid küsimusi aitas välja töötada tööpsühholoogiateenuseid pakkuv firma PE Konsult.

Lisamaterjalid: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.