Eesti töötajate keskmine netopalgaootus on 1723 eurot. Seda on 199 euro võrra rohkem kui aasta tagasi, kuid 68 eurot vähem kui kaks aastat tagasi, selgus värskest Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee korraldatud ligi 9000 osalejaga tööturu uuringu tulemustest.

Eelmise aastaga võrreldes on palgaootus kasvanud 13%, kuid tegemist on eelkõige tervisekriisi alguses toimunud palgaootuse langusest taastumisega. 2019. aastaga võrreldes ei ole töötajate keskmine palgaootus oma praegusel ametikohal suurenenud.

Keskmiselt soovivad töötajad teenida kätte 1723 eurot, mis tähendab endiselt märkimisväärset palgasurvet, sest ootused ületavad reaalselt teenitavat palka pea 400 euroga.

Ligi kolmandikul töötajatel on põhipalk aasta jooksul tõusnud

30% töötajatel on põhipalk aasta jooksul tõusnud, rohkem kui pooltel (56%) ei ole põhipalk muutunud ja vaid 5% koges palgalangust. Uuringus osalenud töötajate keskmine brutotöötasu oli 1655 eurot, mida on 5,7% rohkem kui aasta tagasi.

„Võrreldes eelmise aasta kevadega, mil tervisekriis palgakasvule selgelt pidurit vajutas, on kasv mõnevõrra taastunud, kuid mitte samal tasemel kui 2019. aasta kevadel,“ tõi uuringu põhjal esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Ta lisas, et 2019. aasta kevadel oli põhipalk suurenenud rohkem kui pooltel (54%) töötajatel.

Brutotöötasu gruppide järgi on põhipalk sagedamini tõusnud kõrgema palgaga töötajatel. Näiteks 2000 eurot ja rohkem teenivatel töötajatel on pea pooltel (47%) põhipalk aasta jooksul kasvanud. Samas alla 1100 euro teenivatest töötajatest on palk tõusnud vaid viiendikul (19%).

Valdkondade lõikes on põhipalk aasta jooksul tõusnud rohkem kui pooltel (51%) IKT valdkonna töötajatel. Palgatõusust on sagedamini osa saanud ka kvaliteedikontrolli, panganduse ja kindlustuse, juriidika ning tervishoiu valdkondade töötajad.

Sõltumatu uuringufirma Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas Eesti suurimat tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. 2021. aasta kevadel korraldatud töötajate küsitlusele vastas 8963 töötajat ja tööotsijat.

Vaadake ka värsket töötajate küsitluse tulemuste kokkuvõtet (e-väljaanne, 50 lk, PDF). 

Pressiteade

Tööandjate hinnangul on kaugtöö suurendanud töötajate rahulolu ja motivatsiooni ning 68% tööandjatest plaanib jätkata kaugtöö kasutamist ka edaspidi, selgus värskest Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööandjate küsitluse tulemustest. Vaatamata kodukontorites töötamise laiemale levikule näeb vaid 4% tööandjatest vajadust lähiajal kontoripinda vähendada.

Suurem osa küsitluses osalenud tööandjatest (77%) oli viimaste kuude jooksul pakkunud töötajatele võimalust kodus töötada. Mitmed organisatsioonid on just tervisekriisi mõjul kaugtööd rohkem kasutama hakanud – enne kriisi ei tehtud kaugtööd üldse üle kolmandikus (39%) organisatsioonides ja pea sama paljudes (38%) tehti seda erandjuhtudel. Kaugtöö oli loomulik töökorralduse osa vaid viiendikus (21%) organisatsioonides.

Piirangute ajal andis enamik tööandjatest (76%) töötajatele võimaluse valida, kas nad töötavad kodus või kontoris, 13% lubas kontorisse tööle minna vaid erandjuhtudel ja 4% vastanutel oli kontor suletud. Mitmes organisatsioonis kasutati kontorit graafiku järgi, et tagada töötajate hajutatus.

Kuigi enamik (68%) tööandjatest plaanib kaugtöö võimalust ka edaspidi pakkuda, mõjutab see kontoripinna suurust vähe – vaid 4% organisatsioonidest plaanib sel aastal kontoripinda vähendada.

Kodus töötamise riske töötajate tervisele on põhjalikult hinnanud vähesed tööandjad

Kodus töötamisega seotud riske töötajate tervisele ei ole hinnanud suurem osa (61%) tööandjatest, põhjalikult on terviseriske hinnanud vaid 16% tööandjatest. Pooled (50%) tööandjad ei pea kodus töötajate puhul tööaja arvestust. Vaatamata sellele on enamik tööandjaid siiski töötajate terviseriskide maandamisega mingil määral tegelenud, näiteks rääkinud sellest teemast töötajatega, pööranud rohkem tähelepanu suhtlemisele ning mõned on aidanud ka kodukontorit ergonoomiliste töövahenditega sisustada.

„Tööandjal on üsna keeruline hinnata kodust töökeskkonda ilma töötaja privaatsust riivamata,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Kindlasti on oluline, et töötajad teaksid ja ka järgiksid tööohutuse reegleid, kuid koduses keskkonnas võiks vastutus olla tööandja ja töötaja vahel jagatud. Kaugtöö puhul oleks mõistlik anda töötajatele suurem iseseisvus ja vastutus oma tööaja ja -koha korraldamisel, seda aga kahjuks praegune töösuhete raamistik hästi ei võimalda,“ selgitas Kadri Seeder.

Ka ligi pooled (47%) küsitluses osalenud tööandjad leidsid, et kodus töötamisel võiks vastutus töökeskkonna ohutuse eest olla tööandja ja töötaja vahel jagatud, 46% arvas, et see võiks olla töötaja vastutus.

Kaugtöö on suurendanud töötajate rahulolu ja motiveeritust

CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt tõi uuringu tulemustest esile, et tööandjate hinnangul on kaugtöö võimaldamine parandanud töötajate rahulolu ja motiveeritust ning ka töö tulemuslikkust. „Teisalt on aga paindlik töökorraldus raskendanud info liikumist ja koostööd organisatsioonides.“

„Hinnangud kaugtöö mõjudele sõltuvad paljuski sellest, kas tööandjal oli varasem kaugtöö kasutamise kogemus – organisatsioonides, kus varem oldi kaugtöö kasutamisega harjunud, saadi muudatustega töökorralduses paremini hakkama ning hinnati ka kaugtöö kasutamise mõjusid positiivsemalt,“ lisas Henry Auväärt.

Peale tervisekriisi plaanib kaugtöö võimalust töötajatele edasi pakkuda kaks kolmandikku (68%) organisatsioonidest. Iga neljas tööandja (24%) oli seisukohal, et nemad pigem ei jätka kaugtöö kasutamist.

Palgainfo Agentuur tutvustab uuringu tulemusi 17. juunil Kolgas toimuval seminaril. Ajakirjanikud on oodatud üritust kajastama. Vaadake lähemalt SIIT.

Pressiteate lisamaterjal slaidide kujul (PDF) vaadake siit.

Sõltumatu uuringufirma Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee teevad koostöös tööandjate ja töövõtjate küsitlusi, millega uuritakse nii tööturukäitumist, palkade ja palgaootuste muutusi kui ka organisatsioonide värbamisplaane ja -trende. Tööandjaid küsitleti 2021. aasta mais ja aprillis ning uuringusse andis oma panuse 469 organisatsiooni, kes annavad kokku tööd umbes 50 000 inimesele üle Eesti. Praegu on käimas töötajate ja tööotsijate küsitlus, millele saab vastata Palgainfo Agentuuri veebilehel palgainfo.ee.

Pressiteade

Üle kolmandiku (34%) tööandjatest on viimase kuue kuu jooksul töötajate põhipalkasid suurendanud ja ligi veerand (23%) plaanib palgatõusu järgmise poolaasta jooksul. Kõiki organisatsiooni töötajaid puudutanud põhipalga kasv oli 5–6%, plaanitav palkade tõus jääb sagedamini 3–4% piiresse, selgub Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee tööandjate küsitluse esmasest tulemuste analüüsist.

Küsitlusele saab vastata veel selle nädala jooksul. Alustage vastamist siit.

Põhipalkade korrigeerimine jääb tavaliselt aasta esimesse poolde. Üle kolmandiku (34%) küsitlusele vastanud tööandjatest oligi põhipalkasid viimase kuue kuu jooksul tõstnud, samas 60% muutusi ei teinud. Võrreldes eelmise aasta kevadega, mil tervisekriis palgakasvule järsult pidurit tõmbas, oli põhipalkade tõstjaid sel kevadel rohkem. Võrreldes 2019. ja 2018. aasta kevadega, mil põhipalkasid tõstsid üle pooled tööandjad, aga märksa vähem.

Varasemate aastatega võrreldes on veidi vähem neid organisatsioone, kus põhipalkasid tõsteti kõikidel töötajatel – kui 2019. aastal puudutas palgatõus kõiki töötajaid ligi pooltes (49%) põhipalku tõstnud organisatsioonides, siis 2021. aasta kevadel vaid alla kolmandikus (31%). Ülejäänud organisatsioonides puudutas põhipalkade tõus kas osasid töötajate gruppe või üksikuid töötajaid.

„Tööturul toimunud muutused on jõupositsioone tööandja kasuks nihutanud ja leevendanud mitmetes valdkondades töötajate puudust. See on andnud võimaluse läheneda palkade muutmisele individuaalsemalt ja otsida tööjõukulude paindlikkust organisatsiooni tulemuslikkusega seotud lisatasudes. Palkade muutuste prognoosid on aga sarnasemad varasematele aastatele ning mitmes sektoris jätkuv tööjõupuudus ja tööandjate värbamisaktiivsus surub töötasusid ülespoole,“ kommenteeris küsitluse tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Järgmise kuue kuu jooksul plaanib põhipalkasid tõsta ligi veerand (23%) küsitluses osalenud organisatsioonidest. Üle pooled (55%) põhipalkasid muuta ei kavatse ja 18% ei oska veel öelda, kas palgamuutusi tuleb.

Võrreldes eelmise aasta kevadega, mil tervisekriis nii palgatõusu kui ka värbamisplaanid külmutas, on palkade suurendamist plaanivaid tööandjaid rohkem. 2019. aasta kevadega võrreldes aga vähem, siis kavandas palgatõusu 27% küsitluses osalejatest.

Kõiki töötajaid puudutav kavandatud palgatõus jääb sagedamini 3–4% aga ka 5–6% piiresse. Tippspetsialistide ja oskustööliste palgad võivad mõnel juhul tõusta ka 9–10%.

2021. aasta tööandjate küsitlus korraldati aprillis ja mais ning sellele oli esmaste tulemuste analüüsimise ajaks vastanud üle 400 tööandja. Küsitlusele saab vastata veel selle nädala jooksul Palgainfo Agentuuri kodulehel www.palgainfo.ee.

Mais jätkub andmete kogumine organisatsioonide palgauuringuga ning töötajate ja tööotsijate küsitlusega, mis sel aastal uurib ka kaugtöö korraldust, tööstressi ja rahulolu töökeskkonnaga.

Organisatsioonide palgauuringu kohta vaadake lähemalt siit

Töötajate küsitlusele saab vastata siit

Töötajate küsitlusele saab vastata Palgainfo Agentuuri veebilehel www.palgainfo.ee.

Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) korraldavad kaks korda aastas tööturu- ja palgauuringut, milles osaleb tavaliselt üle 500 tööandja ning üle 10 000 töötaja.

Sooduspakkumised osalejatele tegid professionaalne ergonoomiliste toodete Ergoway, Lahemaal koolitusruume pakkuv Kolga Seltsimaja, Lõuna-Eestis metsamatkasid korraldav OÜ Loodustaju ning populaarteaduslikud ajakirjad Imeline Ajalugu ja Imeline Teadus.

Auhinnad panid välja OÜ Ergoway ja Äripäeva raamatuklubi.

PRESSITEADE

73% tööandjatest plaanib 2021. aastal palgata uusi töötajaid, selgus CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri värbamistrendide uuringu esmastest tulemustest. Lisaks ilmnes organisatsioonide küsitlemisel, et kuigi töötute arv on kasvanud, ei ole rohkem kui poolte (56%) tööandjate arvates Eesti tööturul piisavalt pakkuda vajalikke töötajaid.

Värskest tööandjate küsitlusest selgus, et vaatamata tervisekriisist põhjustatud ebakindlale olukorrale tööturul kavatseb valdav osa küsitletud organisatsioonidest (73%) tänavu lisatööjõudu värvata. Rohkem kui kolmandik (34%) tööandjatest plaanib luua ka uusi töökohti, mis on kõrgeim näitaja alates 2020. aasta kevadel alanud tervisekriisist.

Ühtlasi tõi enam kui pool tööandjatest (56%) uuringus välja, et nende organisatsiooni jaoks ei ole Eesti tööturul piisavalt pakkuda vajalikku tööjõudu. Tervisekriis on aga tööjõupuudust selgelt siiski leevendanud, sest näiteks 2019. aasta talvel tunnetas tööjõu vähesust tervelt 78% tööandjatest. Veelgi enam, kui 2019. aastal leidis 17% tööandjatest, et vajalikke töötajaid on tööturul piisavalt, siis 2021. aasta märtsis oli samal seisukohal juba 27% uuringus osalenud tööandjatest.

„Endiselt on kõige keerulisem leida tipp- ja keskastme spetsialiste ning oskustöölisi,“ jagas tööandjate tagasisidet CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. „Kergem on aga praegu tööturult leida lihttöölisi, müügi- ja teenindustöötajaid ning ka kontoriametnikke, mis peegeldab selgelt, keda tervisekriis on Eesti tööturul enim mõjutanud.“

Henry Auväärt lisas, et tervisekriis on muutnud ka värbamismetoodikaid – pea kolmandik tööandjatest tõi uuringus välja, et 2020. aastal sagenes värbamisel videointervjuude kasutamine. „Tööandjad lisavad praegugi tööpakkumistele virtuaalse värbamise (sh tööintervjuu) infot, et julgustada kandideerima ka neid inimesi, kes ei soovi intervjuuks kodust lahkuda.“

Värbamispraktikate puhul prognoosisid tööandjad 2021. aastaks kasvavat vajadust tegeleda organisatsiooni maine kujundamisega (32% tööandjatest) ja suurendada videointervjuude kasutamist värbamisel (30% tööandjatest).

Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee ja sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur viivad koostöös läbi tööandjate ja töövõtjate küsitlusi, millega uuritakse nii tööturukäitumist, palkade ja palgaootuste muutusi kui ka organisatsioonide värbamisplaane ja -trende.

Värbamispraktikate uuringu eesmärk oli selgitada välja, millised olid suundumused töötajate värbamisel 2020. aastal ja missugused on organisatsioonide värbamisplaanid 2021. aastal. Uuringu esmased tulemused põhinevad tagasisidel, mis on saadud pea 400 tööandjalt, kes annavad kokku tööd umbes 50 000 inimesele üle Eesti.

Lisainformatsioon: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 

Rohkem kui 9700 töötaja seas läbi viidud Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööturu-uuringu tulemustest selgus, et kaugtöö tegijad on tüdinenud kodusest rutiinist ja pea pooled (45%) tunnevad juba puudust võimalusest osaleda koosolekutel kontoris.

Veel aasta tagasi unistas paindlikumast töökorraldusest 61% töötajatest, kellele tööandja siis kaugtööd ei võimaldanud. Peamiselt sooviti kaugtööd teha selleks, et kasutada paindlikumalt oma tööaega, vähendada tööl käimisele kuluvat aega ja raha, saada vaheldust igapäevasest rutiinist ja keskenduda segamatult tööülesannete täitmisele.

Tervisekriisist tulenevalt on nüüd paljude töötajate töökorraldus muutunud tunduvalt paindlikumaks ja praegu saavad kaugtööd teha ligi kaks kolmandikku (64%) kontoritöötajatest. Hetkel peamiselt kodus töötavatest inimestest üle kolmandiku (38%) sai varem kodus töötada vaid erandjuhtudel ja pisut rohkem kui igal kümnendal töötajal (12%) puudus see võimalus täielikult.

Teisalt ei saa aga iga viies kontoritöötaja ka täna kaugtööd teha, sest töö iseloom seda ei võimalda. 15% töötajatest tõi välja, et nad ei saa kaugtööd teha, kuigi töö ise seda lubaks.

39% töötajatest soovivad vaheldust kodusest rutiinist

Kui 2019. aastal tõid ligi pooled kontoritöötajad uuringus välja, et nad sooviksid töötada väljaspool tööandja ruume, et saada vaheldust kontorirutiinile, siis nüüd nõustus sama väitega vaid ligi veerand (24%) vastajatest.

Uuringust selgus, et tervelt 39% kodus töötavatest inimestest vajaksid hoopiski vaheldust kodusest rutiinist.

„Paljude töötajate jaoks ei ole kodukontor enam see rahulik koht, kus saab segamatult oma tööle keskenduda. Pigem meenutab kodukontor avatud tööruumi, kus on palju katkestamisi ja infomüra,“ leidis uuringut kommenteerides CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. “Kohustusliku kodus töötamise tõttu on üha rohkem hakatud väärtustama võimalust minna kontorisse tööle – seega on saanud kontoris töö tegemisest justkui uus soodustus või lisahüve.“

„Ootamatult on tervisekriisi tõttu hakatud igatsema ka koosolekuid, mis on juhtidele kindlasti rõõmustav uudis,“ lisas Henry Auväärt. „Nimelt pea iga teine kodus töötaja (45%) tõi uuringus välja, et ta sooviks töötada kontoris, et osaleda silmast silma koosolekutel.“

Kaugtöö tegijad on tööga rohkem rahul ja motiveeritumad

Kuigi paljud kodust töötamise eelised on hakanud kaduma, sest inimesed on väsinud, on kaugtööd tegevad inimesed siiski keskmiselt rohkem oma tööga rahul ja motiveeritumad kui tööandja ruumides töötavad inimesed.

„35% tööandjatest, kes on rakendanud kaugtööd, on märganud töötajate rahulolu kasvu ja 29% töötajate motiveerituse kasvu,“ ütles Palgainfo Agentuuri juht Pea iga teine töötaja igatseb koosolekuid kontoris.

Kadri Seeder lisas, et kuigi kodukontorite kogemused on inimestel väga erinevad, mis sõltub suuresti sellest, kas kodus on töö tegemiseks isiklik töökoht ja -ruum ning kes veel igapäevaselt kodus on, tuleb tööandjatel edaspidi arvestada siiski paindlikuma töökorralduse võimaldamisega. „Kuna kodukontoris töötavate inimeste arv on viimase aastaga kiirelt kasvanud, eeldavad töötajad tõenäoliselt ka pärast tervisekriisi märksa paindlikumat töökorraldust,“ lisas Kadri Seeder.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee viivad koostöös läbi Eesti suurimaid tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse tööturukäitumist, palkade ja palgaootuste muutusi. Töötajate uuringus osales kokku 9733 töövõtjat ja organisatsioonide uuringus 541 tööandjat, kes annavad kokku tööd umbes 60 000 töötajale üle Eesti.