Palgainfo Agentuuri
PRESSITEADE

Eesti naiste palgaootus on 300 euro võrra väiksem kui meestel, näitavad Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee pea 10 000 töövõtja seas läbi viidud tööturu-uuringu tulemused.

Kui naiste palgaootuse mediaan on 1200 eurot, siis mehed soovivad teenida 1500 eurot kätte, mis teeb meeste ja naiste palgaootuse lõheks 20%.

Reaalselt teenitavate palkade erinevus on veidi väiksem – mehed teenisid 243 eurot rohkem ja palgalõhe oli seega 18%.

Palgaerinevus on suurim juhtide ja keskastmespetsialistide seas, kus mehed soovivad naistest vastavalt 600 ja 700 eurot rohkem teenida.

Kõige väiksem on palgaerinevus müügi- ja teenindustöötajate ametirühmas, kus tegelikud palgad erinevad vaid 78 euro võrra ja palgaootus on samal tasemel ehk 1000 eurot

„Suuresti mõjutab lõhet palgaootustes tööde erinev jagunemine meeste ja naiste vahel,“ selgitas Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Madalama palgaga töötajate seas rohkem naisi, nt iluteenindajad, koristajad, õmblejad jt, kõrgema palgaga töötajate seas aga mehi, nt IKT juhid, tarkvaraarendajad jt.“

Kadri Seedri lisas, et naiste ja meeste palgaootuste erinevused kasvavad vanuses, mil astutakse iseseisvasse ellu ja luuakse pere. „Kuigi mehed võtavad järjest enam lastega seotud kohustusi, on endiselt tavapärane see, et naine paneb oma karjääri ajutiselt nii-öelda pausile,“ lisas Kadri Seeder.

Palgalõhe on suurim Ida- ja Lääne-Virumaal

Piirkondade võrdluses erinevad naiste ja meeste palgad ja palgaootused kõige enam Ida- ja Lääne-Virumaal, kus naiste mediaan netotöötasu on üle 300 euro väiksem, kui meestel. Palgaootus erineb selles piirkonnas veelgi enam –mehed ootavad vähemalt 1500 eurost töötasu, naised soovivad aga 1000 eurot kätte teenida.

Tallinnas ja Harjumaal jääb naiste ja meeste palgaootuste vahele 400 eurot (netopalgaootuse mediaan on vastavalt 1300 ja 1700 eurot) ning Tartus ja Tartumaal 300 eurot (netopalgaootuse mediaan on vastavalt 1200 ja 1500 eurot).

Tegelike palkade erinevused on kõige väiksemad Rapla-, Järva, Pärnu- ja Läänemaal.

Naised on oma töötasuga veidi vähem rahul

Naised on oma töötasuga veidi vähem rahul kui mehed. Oma töötasuga on täiesti rahul 8% naistest ja 9% meestest, pigem on rahul 30% naistet ja 35% meestest. Töötasuga ei ole rahul üle kolmandiku (34%) naistest ja 29% meestest.

Summad, mis tagavad töötasuga rahulolu on meeste ja naiste puhul erinevad – töötasuga rahulolevad naised teenisid keskmiselt üle 1300, mehed ligi 1700 eurot kätte.

Töötasuga toimetulek on meeste ja naiste puhul üsna sarnane – üle pooled saavad sellega keskmiselt hakkama. Meeste seas on veidi rohkem neid, kes tulevad hästi või väga hästi toime. Naised, kes hindasid oma toimetulekut keskmiseks, teenisid veidi üle 1000 euro, mehed üle 1300 euro kätte.

Mehed on rohkem valmis töökohta vahetama

Ka meeste ja naiste tööturukäitumine on mõnevõrra erinev – meeste seas on rohkem neid, kes on avatud tööpakkumistele ja valmis lähiajal töökohta vahetama. Mehed on ka enesekindlamad uue samaväärse töö leidmise osas – üle kolmandiku (34%) arvab, et leiab selle hiljemalt kahe kuu jooksul. Naistest arvab alla veerandi (24%), et leiab kahe kuuga uue samaväärse töö.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee viivad kaks korda aastas läbi tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse tööturukäitumist, palkade ja palgaootuste muutusi. Uuringus osales kokku 9733 inimest üle Eesti. Palgalõhe on arvutatud valemiga (meeste palk – naiste palk)/ meeste palk.

Kui paar aastat tagasi teenisid töötajad alla kahe kolmandikku (64%) oma soovitud palgast, siis praegu moodustab tegelik palk 77% oodatust, näitavad Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee pea 10 000 töövõtja seas läbi viidud tööturu-uuringu tulemused. See tähendab, et tegelikkus on ootustele lähenenud ja palgasurve võrreldes eelmiste aastatega oluliselt vähenenud.

Palgasurveindeks ehk protsent, mis näitab kui palju jääb reaalselt teenitav palk töötajate ootustele alla, on eelmiste aastatega võrreldes vähenenud madalaimale tasemele ehk 23%-le. Aasta varem oli palgasurveindeks 27% ja kõrgeim oli palgasurveindeks 2014. aastal, mil töötajatel jäi soovitud palgast puudu tervelt 40%.

2020. aasta kevadel oli palgasurveindeks veelgi madalamal tasemel, langedes ajutiselt 14%-le, sest töötajate palgaootused tegid tervisekriisi alguses läbi kiire languse, mis paari kuuga siiski taastusid.

Ametirühmade lõikes on palgasurve erinev. Suurim palgasurve on endiselt tippspetsialistide seas, kellel jääb soovitud palgast puudu 32% ehk saadava netotöötasu mediaani ja ootuste vahe on 450 eurot. Sarnasel tasemel on palgasurve ka oskustöötajate ning seadme- ja masinaoperaatorite hulgas. Aastaga on kasvanud palgasurve lihttööliste seas, kellel jääb soovitud palgast puudu 31% ehk 250 eurot.

Kõige madalam on palgasurveindeks keskastme spetsialistide ja tehnikute ning juhtide seas, kellel jääb oma soovitud palgast puudu vähem kui 25%.

Palgainfo Agentuuri juhi Kadri Seedri sõnul avaldas tervisekriis selgelt mõju ka töötajate palgaootustele ning töötasuga rahulolule. „Palgaootused on endiselt teenitavast töötasust kõrgemad, kuid oma töötasuga rahuolevate töötajate osatähtsus on aastaga kasvanud 40%-le.“

„Võrreldes 2014. aastaga on töötasuga rahuolevate töötajate arv koguni kahekordistunud – siis oli oma töötasuga rahul vaid iga viies vastaja ja rohkem kui pooled (57%) ei olnud oma töötasuga rahul. 2020. aasta sügisel oma töötasuga täiesti rahulolevad töötajad teenisid keskmiselt rohkem kui 2000 eurost brutopalka, “ lisas Kadri Seeder.

Palgasurve on suurim Ida-Virumaal ja Valgamaal

Maakondade lõikes on palgasurve suurim Ida-Virumaal ja Valgamaal, kus reaalselt teenitav palk jääb töövõtjate ootustele alla 32% ehk soovitud töötasust jääb puudu rohkem kui 500 eurot.

Madalaim on palgasurve Harjumaal ja Tartumaal, jäädes 23%-le. Järva-, Põlva- ja Raplamaal on palgasurveindeks 25%, Pärnu- ja Lääne-Virumaal 26%, Lääne-, Viljandi- ja Jõgevamaal 27%, Saaremaal 28% ning Võrumaal 29%.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee viivad kaks korda aastas läbi tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse tööturukäitumist, palkade ja palgaootuste muutusi. Uuringus osales kokku 9733 inimest üle Eesti.

Palgainfo Agentuuri
PRESSITEADE

Lisatasude saajate hulk ja lisatasude osatähtsus töötasus on aastaga veidi vähenenud, näitavad Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee üle 46 tuhande töötaja töötasu andmeid sisaldavad tööturu- ja palgauuringu tulemused.

Kui 2019. aasta oktoobris maksti lisatasusid 30% ametikohtadest, siis 2020. aasta sügisel 28%-l. Kõige sagedamini maksti igakuulisi lisatasusid seadme- ja masinaoperaatoritele, mootorsõidukijuhtidele ning oskustöölistele, harvem juhtidele.

Aastaga on veidi vähenenud ka lisatasude osatähtsus töötasus – kui 2019. aasta sügisel moodustasid regulaarsed lisatasud kogu töötasust 22% ehk 410 eurot brutotasuna, siis 2020. aastal oli lisatasude osatähtsus 21% ehk 400 eurot töötajatel, kellele lisatasusid maksti. Lisatasude osatähtsus oli suurem mootorsõidukijuhtide ja oskustööliste ametirühmas, kus see moodustas vastavalt 33% ja 29% töötasust.

Lisatasusid makstakse töötajatele erinevatel põhjustel, näiteks ebamugavuste või lisatöö kompenseerimiseks, eesmärkide täitmise või tulemuse saavutamise eest. Kõige sagedamini makstakse ületunnitöötasu, mille hüvitamise kohustus tuleneb seadusest. Rohkem on kasutusel ka individuaalne tulemustasu ja tasu lisaülesannete täitmise eest.

Tulemustasu makstakse igal kuul sagedamini nendel ametikohtadel, kus töö kvaliteet või tulemus on selgemini mõõdetav, nt oskustöölised ja müügitöötajad. Juhtivatel ametikohtadel mõõdetakse tulemusi pikema perioodi jooksul ning seetõttu makstakse ka preemiaid harvem, kuid suuremate summade ulatuses.

Ebaregulaarseid preemiaid maksti 2020. aasta sügisel veidi harvem kui 2019. aastal. Poole aasta jooksul makstud preemiad moodustasid keskmiselt veidi üle poole (53%) kuutöötasust.

Lisatasusid saanud töötajatest oli lisatasude teenimisvõimalusega rahul kolmandik (30%), aasta tagasi oli rahul 36%. Üldse ei olnud lisatasude teenimise võimalusega rahul 17% töötajatest, kellele lisatasusid maksti, aasta tagasi oli rahulolematuid 12%. Seega on lisatasude saajate rahulolematus suurenenud, samas kui ainult põhipalka saavate töötajate rahulolu tasustamisega kasvas.

"Ilmselt on töötajate rahulolematuse kasv seotud lisatasude maksmise vähenemisega, mis omakorda tuleneb osade ettevõtete töömahtude vähenemisest ja kehvematest majandustulemustest. Põhipalk pakub praegusel ajal suuremat kindlustunnet kui lisatasud, mis võivad saamata jääda," kommenteeris tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Lisatasude teenimisvõimalusega täiesti rahulolevad töötajad teenisid kogu töötasuna üle 2000 euro (bruto) ja nende keskmine lisatasu oli 557 eurot. Lisatasude teenimisvõimalusega üldse mitte rahulolevad töötajad teenisid keskmiselt 1454 eurot ja nende lisatasude suurus oli 391 eurot.

"Varasemad agentuuri uuringud on näidanud, et lisatasud on motiveerivad, kui need moodustavad üle 20%, soovitavalt 30% töötasust. Väiksemaid lisatasusid ei pruugi töötajad märgata ning need ei erguta tegutsema. Lisatasu motiveerib tegutsema siis, kui töötaja usub tulemuse saavutamise võimalikkusesse, usaldab süsteemi ning peab lisatasu suurust atraktiivseks," lisas Kadri Seeder.

Palgainfo Agentuur ja tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas suuremahulist organisatsioonide ja töötajate tööturu- ja palgauuringut. 2020. a sügisel oli uuringus esindatud 46 350 töötaja töötasu andmed, 2019. aastal 44 873 töötaja andmed.

Lisainfo: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 

PRESSITEADE

Pea 10 000 töötaja ja tööotsija seas korraldatud uuringust selgus, et tööandja valikul on kõige olulisem tegur juhtide usaldusväärsus. Tööportaali CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri suures tööturu-uuringus tõid pea kõik töövõtjad (97%) välja, et juhtide sõnad ja teod peavad olema kooskõlas selleks, et ettevõte neid tööandjana kõnetaks.

Lisaks juhtide usaldusväärsusele pidas tervelt 94% töötajatest tööandjat valides oluliseks ka ettevõtte seaduskuulekust ja seda, et ettevõttes koheldakse kõiki töötajaid võrdselt. Tööandja valikul on töötajatele oluline ka see, et organisatsioon oleks stabiilne ja kindel tööandja ning et ebaeetiline käitumine ei oleks ettevõttes lubatud.

Vähemalt 90% töötajatest pidas veel tähtsaks ka seda, et tööandja investeeriks kaasaegsetesse töövahenditesse ja looks mugava töökeskkonna, ettevõttes väärtustataks erialast arengut ja seal töötaksid koos oma ala professionaalid, sealjuures ka organisatsioon ise oleks ambitsioonikas ja arenev.

„Värsked uuringu tulemused kinnitavad taas, et vinge kontor ja tasuta kohv ei korva ebainimlikku juhtimist,“ kommenteeris uuringut CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt ja lisas, et võrreldes 2019. aasta uuringu tulemustega, on nii juhtide usaldusväärsus kui ka tööandja seaduskuulekus ja eetilisus muutunud töötajatele veelgi olulisemaks.

„Arvestades, et 97% vastajatest pidas tööandja valikul kõige olulisemaks teguriks juhtide usaldusväärsust, läheb ebausaldusväärne juht ettevõttele kalliks maksma ja raskendab heade töötajate leidmist,“ lisas Henry Auväärt.

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder ütles, et madalama palgaga töötajate jaoks on väga olulised ka soodustused, mis aitavad nende kulutusi vähendada ja parandavad toimetulekut.

„Näiteks esimestel haiguspäevadel keskmise palga säilitamine, tööle ja töölt koju sõidukulude hüvitamine ning soodustingimustel toitlustuse pakkumine, on madalama töötasuga töötajatele tööandja valikul väga olulised tegurid. Kõrgema palgaga töötajad seevastu väärtustavad aga rohkem ka iseseisvust töökorraldusel, vaba aega, professionaalsust ja arengut,“ lisas Kadri Seeder.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee viivad kaks korda aastas läbi tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse tööturukäitumist, palkade ja palgaootuste muutusi. Uuringus osales kokku 9733 inimest üle Eesti.

Lisamaterjalid:

10 kõige olulisemat tegurit tööandja valikul
(sulgudes vastajate osatähtsus, kes pidasid tegurit oluliseks või väga oluliseks)

1. Juhtkonna sõnad ja teod on kooskõlas (97%)
2. Tööandja peab alati kinni seadustest (94%)
3. Tööandja kohtleb kõiki töötajaid võrdselt (94%)
4. Organisatsioon on stabiilne ja kindel tööandja (93%)
5. Ebaeetiline käitumine ei ole tööandja juures sallitud (93%)
6. Tööandja investeerib kaasaegsetesse töövahenditesse (92%)
7. Tööandja väärtustab töötajate erialast arengut (92%)
8. Tööandja on loonud mugava töökeskkonna (91%)
9. Organisatsioon on arenev (91%)
10. Organisatsioonis töötavad oma ala professionaalid (90%)

Lisainfo: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 

PRESSITEADE

Pisut rohkem kui iga neljas töötaja (26%) on valmis oma tööandja juures töötamist soovitama ka oma tuttavatele, selgus tööportaali CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri suurest tööturu-uuringust, kus osales üle 9700 töövõtja. Enim on valmis kutsuma tuttavaid enda tööandja juurde tööle infotehnoloogiasektori töötajad ja pärnakad.

Uuringus paluti töötajatel hinnata, kui suure tõenäosusega soovitaksid nad oma tööandja juures töötamist tuttavatele. Selgus, et oma tööandjat on valmis soovitama rohkem kui neljandik (26%) töötajatest, mida on pisut enam kui eelmistel aastatel (2017 – 2019), mil antud näitaja püsis 23% peal. Üldse ei taha oma tööandjat soovitada vähem kui kümnendik (9%) vastanutest.

Kõige kõrgem soovitusvalmidus on infotehnoloogiasektori ja rahandus- ning pangandusvaldkonna töötajatel, kus tervelt 39% töötajatest on oma tööandjaga niivõrd rahul, et kutsuksid ettevõttesse tööle ka tuttavaid. Samuti on soovitamisvalmidus kõrgem kutsealase tegevusega töötajatel (33%) ja ka haridusvaldkonnas (31%).

Kõige vähem tahetakse oma tööandja juures töötamist soovitada töötlevas tööstuses, kus alla viiendiku töötajatest (19%) soovitaksid oma tööandjat ka tuttavatele. Soovitamisvalmidus on madalam ka hulgi- ja jaekaubanduses ning põllumajanduses, kus vaid viiendik töötajatest (20%) oleks valmis kutsuma ka tuttavaid ettevõttesse tööle.

„Kõrge soovitusvalmidusega töötajad on oma tööandjale viis korda lojaalsemad ja plaanivad vähemalt kaks korda pikemat tööstaaži kui need töötajad, kes ei ole valmis oma tööandjat soovitama,“ tõi uuringust välja CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

„Tervelt 78% töötajatest, kes olid valmis oma tööandjat soovitama, ei mõelnudki lähiajal töökohavahetusele, samas, kui mittesoovitajate seas oli antud näitaja vaid 15%. Veelgi enam, uuringu tulemustest selgus, et kõrge soovitamisvalmidusega töötajatest kavatsesid rohkem kui pooled (51%) töötada ettevõttes kauem kui 5 aastat. Madala soovitusvalmidusega töötajatest plaanis sama pikka tööstaaži vaid viiendik (20%),“ lisas Henry Auväärt.

Ainuüksi kõrgest palganumbrist ei piisa

Kuigi uuringu tulemused näitavad, et kõrgepalgalised on rohkem valmis oma tööandjat soovitama, siis alati ainult suurest palganumbrist ei piisa.

Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder selgitas uuringut kommenteerides, et kuigi suurema töötasuga töötajad on rohkem valmis oma tööandjat soovitama, siis isegi rohkem kui 3100-eurose palgaga töötajate seas on neid, kes ei ole oma tööandja soovitamise osas üldse mitte kindlad. „Lisaks on ka alla 700-eurose brutotöötasuga töötajatest koguni veerand ikkagi (25%) aktiivseid soovitajaid."

„Nii kõrgema kui ka madalama palgaga töötajad, kes oma tööandjat suure tõenäosusega soovitaksid, on keskmisest rohkem rahul töökaaslastega läbisaamisega ehk uuring näitab, kui olulised on head kolleegide vahelised suhted. Madalama palgaga aktiivsed soovitajad on rohkem rahul ka meeskonna juhtimise, töö sisu ja töökeskkonnaga. Kõrgema palgaga töötajad, kes pigem ei soovitaks oma tööandja juures töötamist, ei ole rahul tagasiside saamise, koostöö ja info liikumisega,“ lisas Kadri Seeder.

Kõige enam kutsuksid tuttavaid enda tööandja juurde tööle pärnakad

Uuringust selgus, et soovitamisvalmidus erineb ka asukohtade lõikes. Kõrgeim soovitamisvalmidus on Pärnus, kus 28% töötajatest on valmis kutsuma ka tuttavaid enda tööandja juurde tööle. Harjumaal ja pealinnas ning ka Viljandimaal on soovitamisvalmidus 27%-l töötajatest ja Tartus 26%-l töötajatest.

Kõige vähem kutsuksid tuttavaid enda tööandja juurde tööle Järvamaal töötavad inimesed, kus antud näitaja on 14%. Keskmisest tunduvalt madalam on soovitamisvalmidus ka Läänemaal (16%) ja Saaremaal (17%) töötavatel inimestel.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee viivad kaks korda aastas läbi tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse tööturukäitumist, palkade ja palgaootuste muutusi. Tööandja soovitamist paluti hinnata skaalal 0–10, kus 0 tähendas, et suure tõenäosusega ei soovitaks ning 10 tähendas, et suure tõenäosusega soovitaks. Aktiivseteks soovitajateks loetakse hinnanguskaalal 9–10 märkinud vastajad. Uuringus osales kokku 9733 inimest üle Eesti.

Lisamaterjalid:

TOP 5 valdkonda, kus töötajad on valmis oma tööandjat soovitama
1. Infotehnoloogia (39%)
2. Rahandus ja kindlustus (39%)
3. Kutsealane tegevus (33%)
4. Haridus (31%)
5. Muud teenindavad tegevused (28%)

TOP 5 asukohta, kus töötajad on valmis oma tööandjat soovitama
1. Pärnu (28%)
2. Tallinn (27%)
3. Viljandi maakond (27%)
4. Harju maakond (27%)
5. Tartu maakond (26%)