Palgainfo Agentuuri
PRESSITEADE

Palkade tõus möödunud aastal küll aeglustus, kuid mingil määral kasvasid töötasud siiski kõikides ametirühmades. Keskmine palgakasv oli 5,4%, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee suurest tööturu-uuringust, millega koguti andmeid üle 46 000 töötaja töötasude kohta. Kui 2019. aasta sügisel oli uuringus osalenute brutotöötasu mediaan 1464 eurot, siis 2020. aastal samal ajal 79 euro võrra suurem ehk 1543 eurot. Aasta varem kasvasid palgad 8%.

Palgakasvu vedasid 2020. aastal tippspetsialistid ja kontoriametnikud, kelle töötasud kerkisid aastaga vastavalt 8,5% ja 7,9%. Tippspetsialistide brutotöötasu mediaan oli 2020. aasta sügisel 1790 eurot ja kontoriametnikel 1188 eurot.

Rohkem kasvasid meditsiinieriala ja sotsiaalhoolekande tippspetsialistide palgad, samuti riigisektori andmeanalüütikute töötasud. Kontoriametnike palgatõusu mõjutas klienditeenindajate ja kliendihaldurite töötasude kasv.

Kõige väiksem oli brutotöötasu mediaani kasv esmatasandi juhtide (1,7%), seadme- ja masinaoperaatorite (1,1%) ning lihttööliste ametirühmas (2,1%). Esmatasandi juhtide brutotöötasu mediaan oli 2020. aasta sügisel 1668 eurot, seadme- ja masinaoperaatoritel 1251 eurot ning lihttöölistel 832 eurot.

„Esmatasandi juhtide töötasude kasvu pidurdas üksuste juhtide palkade langus kaubanduses ning majutuses ja toitlustuses. Seadme- ja masinaoperaatorite töötasud on tootmisvaldkondade lõikes erinevalt muutunud, näiteks puidutööstuses on selle ametirühma töötasud üsna palju kasvanud,“ selgitas uuringutulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

„Lihttööliste töötasu kasvas koristus- ja puhastustööde erialal, majutuse ja toitlustuse ning ka transpordi ja põllumajandusega seotud töödel see aga kahanes,“ lisas Kadri Seeder.

Kadri Seedri sõnul mõjutavad töötasude kasvu nii põhipalkade muutused kui ka lisatasud, mida makstakse sagedamini oskus- ja lihttöölistele, kelle töö tulemus on igakuuliselt selgemini mõõdetav. Tervisekriis on mõjutanud töömahtusid mitmetes valdkondades – kui majutuses ja toitlustuses on piirangute tõttu töökoormus selgelt langenud, siis näiteks tervishoius ning puhastus- ja kaitsevahendite tootmisega seotud erialadel on mahud kasvanud. See mõjutab nii tegelikke palkasid kui ka lisatasusid.

Lisatasude osatähtsus töötasus vähenes aastaga kõigis ametirühmades ja oli keskmiselt 20,8%, aasta varem moodustasid regulaarsed lisatasud 22,1% töötajate töötasus, kellele neid maksti.

Ametirühmade brutotöötasu mediaan

Palgainfo Agentuur korraldab koostöös Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse tööturukäitumist, palkade ja palgaootuste muutusi. 2020. aasta novembris läbi viidud uuringus koguti töötasude andmeid 46 350 töötaja kohta. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

Lisainformatsioon: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 

Palgainfo Agentuuri
PRESSITEADE

Oma töötasuga hästi toimetulevate töötajate arv on viimase kuue aastaga kolmekordistunud, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee suurest tööturu-uuringust, kus osales üle 9700 töötaja ja tööotsija. Uuringust joonistus välja, et toimetulekuks on vaja teenida vähemalt 1156 euro suurt netopalka, hästi äraelamiseks aga üle 1500 euro.

Uuringus paluti töötajatel hinnata kui hästi võimaldab töötasu neil majanduslikult toime tulla. Kui 2014. aastal tuli oma töötasuga hästi või väga hästi toime veidi üle 10% vastanutest, siis 2020. aasta sügisel oli neid kolm korda rohkem ehk ligi kolmandik (31%) kõikidest vastanud töötajatest.

Ka 2019. aastaga võrreldes kasvas töötasuga hästi toimetulevate töötajate osatähtsus – siis oli antud näitaja 24%. Seega ei ole tervisekriis peatanud töötasuga toimetuleku paranemist.

Üle pooled töötajatest (55%) hindasid 2020. aasta sügisel oma toimetulekut keskmiseks. Kehvasti tuli oma töötasuga toime 14% töötajatest. 2014. aastal hindas oma toimetulekut kehvaks oluliselt suurem hulk töötajaid – tervelt 41% ning 2019. aastal 20%.

Oma toimetulekut keskmiseks hindavad töötajad teenisid 1156 eurost netopalka. Majanduslikult hästi toimetulevad inimesed teenisid keskmiselt aga üle 1500 euro kätte. Oma toimetulekut hindasid halvaks vastajad, kes teenisid alla 1000 euro.

„Hinnangud toimetulekule sõltuvad töötajate ootustest oma elukvaliteedile ja ka sellest, kellega end võrreldakse,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder ja lisas, et olukorras, kus üsna paljud inimesed on jäänud tööta, hinnatakse rohkem töökoha olemasolu ja rõõmustatakse ka palgataseme säilimise üle.

Ametirühmade lõikes on hinnangud toimetulekule mõnevõrra erinevad. Ootuspäraselt saavad majanduslikult paremini hakkama juhid ja tippspetsialistid ning kehvemini tulevad toime oskus- ja lihttöölised, samuti müügi- ja teenindustöötajad.

Juhtidel läheb hästi toimetulekuks tarvis keskmiselt 2117 eurost netopalka, müügi- ja teenindustöötajatele piisab hästi toimetulemiseks ka 931 euro suurusest netotöötasust.

Keskmine netotöötasu ametirühma ja toimetuleku järgi

Lisainformatsioon See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 

Palgainfo Agentuuri
PRESSITEADE

Töötajate keskmine palgaootus on kevadisest langusest taastunud ning eelmise sügisega võrreldes 3,7% tõusnud, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee suurest tööturu-uuringust, kuhu on oma panuse andnud juba üle 8600 töötaja ja tööotsija.

Värske uuringu tulemused näitavad, et töötajad sooviksid teenida oma praegusel ametikohal keskmiselt 1680 eurot kätte, mida on 61 eurot enam kui möödunud sügisel. Kevadega võrreldes on aga palgaootus kasvanud tervelt 10,2% (+156 eurot). Kevadel, tervisekriisi alguses, langes töövõtjate palgaootus 1524 eurole.

Palgaootused on tööle kandideerimisel tööhõive staatusest lähtuvalt väga erinevad – kui tööga hõivatud soovivad töökoha vahetamisel teenida keskmiselt 1743 eurot kätte, siis hetkel mittetöötavatele vastajatele piisab keskmiselt 1223 eurost.

„Töötajate ja tööotsijate palgasoove mõjutab suuresti praegune tööturu olukord, kus tööta on jäänud mitmed teenindusvaldkonna töötajad ja ka lihttöölised, kel võib olla keeruline uut töökohta leida ning see mõjutab ka palgaootusi,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

„Samas näeme uuringust, et ka mittetöötavate inimeste keskmine palgaootus on eelmise sügisega võrreldes veidi tõusnud,“ lisas Kadri Seeder.

„Ka tööandjate palgapakkumised töökuulutustel näitavad kasvu vaatamata keerulisele olukorrale tööturul. Tööandjad on tänavu pakkunud töökuulutustel keskmiselt 9–11% kõrgemat töötasu kui möödunud aastal samal ajal, näitavad CVKeskus.ee tööportaalist rohkem kui 17000-lt tööpakkumiselt kogutud andmed,“ kommenteeris palgatrende CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

„Palgapakkumiste kasvu vedasid tänavu suuresti tööpakkumised, kus otsiti oma meeskondadesse keskastme- ja valdkonnajuhte ning tipp- või keskastmespetsialiste. Samas abitöötajatele pakutav töötasu püsis praktiliselt muutumatuna ja kasv jäi tagasihoidlikuks ka oskustööliste ning kutsetöötajate tööpakkumistel, samuti teenindussektoris,“ lisas Henry Auväärt.

Palgainfo Agentuur ja tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas töötajate ja tööotsijate küsitlusi, millega uuritakse tööturukäitumist, palkade ja palgaootuste muutusi. Sel sügisel uuritakse lähemalt töökoha korraldust ja kaugtööd, soodustuste kasutamist ning ootusi tööandjatele.

Küsitluse tulemuste väljavõtted on tehtud 7. detsembri 2020 seisuga, mil küsitlusele oli vastanud 8636 töötajat ja tööotsijat.

Küsitlusele saab vastata kuni 9. detsembrini 2020 SIIT.

Uuringus osalejad saavad soodushinnaga tellida ajakirju Imeline Ajalugu, Imeline Teadus ja National Geographic, samuti reisida soodushinnaga Tallinna-Helsingi liinil Viking Line'iga. Auhinnad on välja pannud käsitöö jäätisi tootev OÜ Jäämari ja Prisma Peremarket.

Lisainformatsioon: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 

Uuele aastale lähevad kasvava tööjõunõudlusega vastu rohkem kui pooled riigi-, töötleva tööstuse- ja IKT-sektori tööandjad, selgus CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri sügisese tööturu-uuringu tulemustest. Üllatuslikult ei ole kõige tagasihoidlikumad värbamisplaanid enam üldsegi mitte turismisektori tööandjatel.

Uuringuga küsitleti 541 tööandjat, kes annavad tööd umbes 60 000 töötajale Eestis. Tööandjatelt küsiti, kas organisatsioonis kavatsetakse lähikuudel võtta tööle uusi töötajaid või luua uusi töökohti.

Selgus, et kõige enam on personaliotsingutele avatud riigisektor, kus tervelt 62% tööandjatest soovib järgnevate kuude jooksul värvata uusi töötajaid. Lisaks on keskmisest suuremate värbamisplaanidega ka töötleva tööstuse- (60%), infotehnoloogia- ning telekommunikatsiooni- (58%) ja ka haridussektori (54%) tööandjad. Kaubanduses on värbamisplaanid pea pooltel (48%) tööandjatel.

Kõige vähem on personaliotsingutele hetkel avatud transpordi-, logistika- ja laondusvaldkonna tööandjad, kellest enamik plaanib minna uuele aastale vastu olemasolevate töötajatega ning pisut vähem kui viiendik (18%) soovib palgata lisatööjõudu.

Värbamisega kavatseb lähikuudel alustada ka 37% majutuse, toitlustuse ja turismiga seotud tööandjatest ning 39% ehituse- ja kinnisvarasektori tööandjatest.

Mis valdkondades on tööjõunõudlus taastunud kriisieelsele tasemele?

„Aktiivsete tööpakkumiste arvud on, võrreldes eelmise aasta sama ajaga, praktiliselt taastunud tööstuse- ja tootmise-, mehaanika- ja tehnika-, tervishoiu-, ehituse- ja kinnisvara-, finants- ja panganduse- ning ka turundusvaldkonnas,“ kirjeldas tööturu hetkeseisu CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt ja lisas, et IKT-sektoris on tööjõunõudlus isegi kasvanud – seal leidub 14% rohkem tööpakkumisi kui eelmisel aastal samal ajal.

„Tööjõunõudlus on aga endiselt tunduvalt madalam erinevatel teenindusega seotud ametikohtadel, kus leidub küll kriisi esimeste kuudega võrreldes kaks korda rohkem tööpakkumisi, kuid kuna kriisile eelnenud tase ei ole saavutatud, on ka konkurents ühe teenindusvaldkonna ameti nimel tuntavalt suurem. Seega toovad kaubandusvaldkonna tööandjate kasvanud värbamisplaanid tööturule leevendust,“ kommenteeris Henry Auväärt.

Sektorid, kus plaanitakse palgatõusu või -langust

Uuringust selgus lisaks, et nii mõneski valdkonnas on töötajatel lootust isegi palgatõusuks. Enim on palgatõusu kavatsusi töötleva tööstuse-, infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonisektori tööandjate seas, kellest pea kolmandik plaanib lähikuudel tõsta töötajate palkasid.
Kui varasematel aastatel puudutas aga kavandatav palgatõus sagedamini kõiki organisatsiooni töötajaid, siis tänavu pigem töötajate gruppe või üksikuid töötajaid.

„Seevastu palkade vähendamise plaane on hetkel märgata kolmes sektoris – turismis, ehituses ja ka üksikute tööstussektori tööandjate seas, peamiselt Harjumaal või Ida-Virumaal,“ tõi uuringust välja Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

„Uuringust joonistub välja, et tänavune tervisekriis on isegi sama sektori tööandjatele avaldanud väga erinevat mõju, kuna näiteks tööstuses on osadel tööandjatel plaanis palkasid tõsta, kuid teised on seevastu sunnitud palkasid vähendama,“ lisas Kadri Seeder.

Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee ja sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur viivad kaks korda aastas läbi ühist tööandjate uuringut. Uuringu eesmärk on välja selgitada Eesti ettevõtjate hinnangud tööturu olukorrale ning toimunud ja plaanitavad palkade muutused. Uuringu tulemused põhinevad 541 tööandja tagasisidel, kes annavad kokku tööd umbes 60 000 töötajale üle Eesti.

Uuring on hetkel jätkumas suure töötajate ja tööotsijate küsitlusega, millega selgitatakse välja töövõtjate ootused.

Lisainfo: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 

PRESSITEADE

Suurem osa tööandjatest pakub töötajatele jätkuvalt erinevaid soodustusi ja lisahüvesid, kuid tervisekriisi mõjul on tuntavalt vähenenud preemiate maksmine ja erialase arengu toetamine, selgus Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee sügisese tööturu-uuringu esmastest tulemustest.

Kui varasemalt kasvasid koos palgaga ka töötajatele pakutavad soodustuste ja lisahüvede paketid, siis tänavune tervisekriis vähendas töötajate võimalusi saada erinevaid toetusi ja preemiaid. Kui aasta tagasi pakkusid 71% organisatsioonidest töötajatele mingeid soodustusi, siis tänavu on soodususte pakkujaid 65%.

Ootuspäraselt on tervisekriisi tõttu vähenenud tööandjate poolt korraldatavad koosviibimised ja ühisüritused (-11%), spordiüritustel osalemise kulude hüvitamine (-10%), kütusekulude hüvitamine (-7%) ja kultuuriürituste tasuta piletite võimaldamine töötajatele (-6%).

„Märkimisväärselt on vähenenud ka preemiate maksmine (-10%) ja erialast arengut toetavad soodustused“, tõi uuringust välja Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Lisaoskusi nagu võõrkeelte õppimist või arvutikasutamist toetavaid kursuseid pakkus sel sügisel 10% vähem tööandjaid ja ka tasemehariduse kulude katmine vähenes tervisekriisi mõjul (-8%).“

„Teisalt on aga tervisekriis positiivset mõju avaldanud mitmele töökorraldusega seotud hüvele“, lisas Kadri Seeder ja tõi uuringust välja, et kui aasta tagasi pakkus kodus töötamise võimalust 78% tööandjatest ja seda peamiselt üksikutele töötajatele, siis sel aastal pakkus kodus töötamise võimalust 86% vastanutest ning 26% lubas kaugtööd kõikidele töötajatele. „Ka paindlikku töötamist toetavaid töövahendeid pakuti sagedamini.“

„Tervisekriis on mõjutanud põhjalikult nii tööturgu kui ka töökorraldust organisatsioonides – töövormid ja viisid, mis varem tundusid keerulised või suisa võimatud, on saanud võimalikuks ja igapäevaseks. See mõjutab ka arusaamasid soodustustest ning sunnib uusi lahendusi välja mõtlema,“ lisas Kadri Seeder.

Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) viivad kaks korda aastas läbi ühist tööandjate uuringut. Uuringu eesmärk on välja selgitada Eesti tööandjate hinnangud tööturu olukorrale ning toimunud ja plaanitavad palkade muutused. Uuringu esmased tulemused põhinevad 492 tööandja tagasisidel, kes annavad kokku tööd rohkem kui 40 000 töötajale üle Eesti.

Novembris jätkub uuring organisatsioonide põhjaliku töötasude uuringu ja suuremahulise töötajate küsitlusega, mille fookuses on tulemustasud ja soodustused ning töötajate ootused tööandjatele.

Küsitluse tulemuste kokkuvõte (e-väljaanne) on vastajatele tasuta, vaadake lähemalt siit. 

Lisainformatsioon:

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.